Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3406 0 pikir 5 Aqpan, 2014 saghat 06:47

Múrat Ábenov. Kino jónindegi zang nege oryndalmaydy?

Mәngilik El - últtyq iydeya! Barlyq azamattardy biriktiruge mýmkinshiligi zor: tariyh, mәdeniyet, memlekettik til... Biraq úly maqsatqa jetu ýshin tek nasihattau az. Jalang úrandatudyng da paydasy shamaly. 20 jyldan beri sheshilmedi dep sayasilandyra beru de tiyimsiz (bar kýsh aiqaygha ketedi). Eng dúrysy, býkil el bolyp arnayy baghdarlamalardy naqty iske asyrugha әr qaysymyz yqpal jasap jәne qabyldanghan zandardyng oryndaluyn qadaghalaumyz kerek. Oryndalmasa - sol zandy búzghan túlghalardy qoghamdyq pikir qalyptastyru arqyly - MÁJBÝRLEU kerek! Ár sala boyynsha naqty problemany anyqtap birlesip kótergenimiz dúrys.
Mysaly, kino salasynaghy Memlekettik Til mәselesi oray arnayy qatang zang shyqsa da, ol zang әli kýnge oryndalmay keledi.

Mәngilik El - últtyq iydeya! Barlyq azamattardy biriktiruge mýmkinshiligi zor: tariyh, mәdeniyet, memlekettik til... Biraq úly maqsatqa jetu ýshin tek nasihattau az. Jalang úrandatudyng da paydasy shamaly. 20 jyldan beri sheshilmedi dep sayasilandyra beru de tiyimsiz (bar kýsh aiqaygha ketedi). Eng dúrysy, býkil el bolyp arnayy baghdarlamalardy naqty iske asyrugha әr qaysymyz yqpal jasap jәne qabyldanghan zandardyng oryndaluyn qadaghalaumyz kerek. Oryndalmasa - sol zandy búzghan túlghalardy qoghamdyq pikir qalyptastyru arqyly - MÁJBÝRLEU kerek! Ár sala boyynsha naqty problemany anyqtap birlesip kótergenimiz dúrys.
Mysaly, kino salasynaghy Memlekettik Til mәselesi oray arnayy qatang zang shyqsa da, ol zang әli kýnge oryndalmay keledi.

Jastardy әlemdik mәdeniyetke, órkeniyetting janalyqtaryna jaqyndatu , ana tilimizding órisin keneytu ýshin kino qúralyn paydalanu óte tiyimdi. Bizding últtyq tuyndylarmen qatar, (olar әzirshe kóp emes, jylyna 10-15 filim) býkil әlemde jylyna 5000 day kino týsiriledi, onyng 1% - yaghny 50 shygharma zaman súranysyna say eng myqty tuyndy dep tanylady. Bizding jastarda shet memlekettegi kúrbylarymen birdey sol kinolardy kóruge mýmkinshilik bar ma? Joq. Sebebi syrttan kelgen kinolardyng qazaq tilinde audarmasy jasalmaghan. Al qazirgi tanda qazaq tilin tolyq mengergender sany basym ekeni aqiqat: mektep bitirushilerding 76% -y ÚBT-ny qazaq tilinde tapsyrsa, JOO studetterining 80%-dan astamy qazaq tilinde oqidy. Sonymen qatar, QR keminde 20% azamattary orys tilin mýldem týsinbeydi. Oghan Monghol , Týrkiya, Qytyidan kelgen qandastarymyzdy qossaq 3 mln adam kinogha bara almaydy. Olardyng kóbisi jastar... órkeniyetti ortadan qalyp otyr. Qazaqstanda túryp, qazaq tilinde kino kórmese, qaydan kóredi?
Statistika boyynsha bir jylda QR әr azamaty 1 ret qana kinogha barady eken. Al 1986 jyly әr aida bir ret baratyn edi.
Qazaq tildi kórermender kóbeygennen keyin kinony qazaqshalau kerek. "Bolashaq" qauymdastyghy birneshe tanymal filimdi audarugha jeke adamdardyng aqshasyn tartyp ýlgi kórsetti. Biraq ol, әriyne, jetkiliksiz. Jýieli sharalar qajet.
Osy maqsatpen "Mәdeniyet turaly" zannyng Kiynematografiyagha qatysty 28-babynda "Qazaqstan Respublikasynyng aumaghyna әkelinetin barlyq filimderge 2012 jylghy 1 qantardan bastap qazaq tilinde dublyaj jasalugha tiyis" dep talap qoyylghan. Biraq kinoteatrlar oryndamay keledi. Syltau kóp. Birneshe ret búl mәseleni kóterdik. 2012 jyly Bas prokuratura da zannyng oryndalmay jatqanyn moyyndady. Mine, eki jyl ótti. Kinoprokatpen ainalysatyn úiymdar zandy sol kýiinshe búzuda. Osy mәseleni taghy kóteretin uaqyt keldi.
Oylarynyz bolsa, ortagha salynyzdar. Pikir bildirinizder. Búl taqyrypty kóteretin deputattar, belgili azamattar jәne qoghamdyq úiymdar bar. Birigeyik!
 

P.S.

Búl shara qazaq tilin ýirenemin degenderge de paydaly, sebebi qazaq tilinde kino kórse, salystyrmaly týrde til tez ýirenedi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5564