«Jamannan jaqsy tusa da tartpay qoymas negizge»...
Kóne jyraulardan qalghan kósheli sózding biri eken búl. Jamannan tughan jaqsy ma, әlde jaqsydan tughan jaman ba, negizine týbi bir tartatyny ras ta shyghar. Oghan dauymyz joq. Al adamnyng ómirge alghash qadam basqan kezde ýirengen kәsibi janynan esh qalmaydy eken. Ol qayda barsa da, qanday qyzmetting «qyl qúiryghyn» erttep minse de ansary bastapqydaghy isine bastap túratyn bolsa kerek. Degende, mine, Ádilbek Jaqsybekov «Afalinanyng qarghuy» atty shytyrman filimning ssenariyin jazyp, múqym júrtty tang qaldyryp otyr.

«Jamannan jaqsy tusa da tartpay qoymas negizge»...
Kóne jyraulardan qalghan kósheli sózding biri eken búl. Jamannan tughan jaqsy ma, әlde jaqsydan tughan jaman ba, negizine týbi bir tartatyny ras ta shyghar. Oghan dauymyz joq. Al adamnyng ómirge alghash qadam basqan kezde ýirengen kәsibi janynan esh qalmaydy eken. Ol qayda barsa da, qanday qyzmetting «qyl qúiryghyn» erttep minse de ansary bastapqydaghy isine bastap túratyn bolsa kerek. Degende, mine, Ádilbek Jaqsybekov «Afalinanyng qarghuy» atty shytyrman filimning ssenariyin jazyp, múqym júrtty tang qaldyryp otyr.

Jaqsybekov myrzanyng biylik dәlizindegi janama aty - «Jaqsy». Qysqasy, bizding «Jaqsymyz» negizine tartyp jatyr. Óitkeni, býgingi qorghanys ministri, astanamyz Astana Astana atalghan tústaghy (tuu, ne bop ketti ózi?) alghashqy әkim Ádilbek Jaqsybekov enbek jolyn klubta kinomehanik bolyp bastaghan kisi. IYә-iyә, kәdimgi kinomehaniyk. Ózge kinomehanikterden óte ketkendey ózgesheligi de kózge ilinbepti. Kýnqaghary betin japqan telpegin milyqtata kiyip, múrnynan múrja jasap jýretin edi deydi biletinder. Taghy da sol biletinderding sózine sensek, bizdin  qazirgi Qorghanys ministrimiz kinomehanikting asay-mýseyin  kóterip jýrgen kezinde «otty sudy» tәuir-aq siltegen kórinedi. Sóitken telpekbasqa tótennen baq kelip qonady da, el biletin, qara halyq yghatyn, boyynda qazaqtyng qasyqtay qany qalmaghan Ádilbek Jaqsybekov deytin әp-әdemi sheneunik bolyp shygha keledi.

Jaqsybekov desek, onyng Astana әkimi retinde Elordany «sitiy-mitiyge» toltyrghan «enbegi» eske týsedi. Aqmolanyng tól tumasy. Mamin ekeui jergilikti jigitterding namysyn taptapay atqan mingen azamattar esebinde dep estiymiz. Múnyng jәne ótirigi shamaly. Óitkeni aimaqtar men iri qalalardy biylik basyndaghylar ózara bólisip alghany júrtqa mәlim. Mysaly, Aqtóbe oblysy Preziydent әkimshiligining basshysy Aslan Musindiki. Aslan Musin Atyraugha da óz adamyn qaldyrghaly beri elimizding batys aimaghynda asa yqpaldy túlghagha ainaldy. Asekenning osynday iri adymdary batystyng taghy bir qarakógi Imanghaly Tasmaghambetovke únamaydy.

Ontýstik Qazaqstan oblysyn Shókeev-Túrysbekov tandemi súrap túr.

Jetisu - Ýmbetov pen Esimovtiki.

Qaraghandy men Jezqazghangha eki egiz (әkim Nyghmatullin men deputat Nyghamtullindi aitamyz) ege.

Endeshe, elding sayasy ortalyghy ense tiktegen ónirding órenderi nege ógey hal keshsin? Jaqsybekov ózimen kimdi bolsa da sanastyratynday bedelding adamy. Ádilbektin, әsirese, Elbasynyng aldynda bedeldi ekeni angharylyp túrady. Búl adam bedeldi ghana emes, Elbasy ýshin tipti sýikimdi jannyng biri siyaqty. Reseydegi Qazaqstannyng elshisi bolghan Jaqsybekov Astanada ótken bir úlyq jiyngha kele qalghanda oghan saghynyp, janarymen ayalap jaqsy ajarmen qaraghan Nazarbaevty memlekettik arnalar jarysa kórsetken edi. Teginde, Preziydentting Ádilbek Jaqsybekovke eljirey qaraytynday jóni de bar eken. «Jaqsy» Mәskeude jay jatpay «Afalinanyng qarghuy» atty trillerding ssenariyin jazyp, reseylik kinorejisser Elidar Orazbaevpen birigip kino týsirip tastapty.

-  Búl filim osydan 5-6 jyl búryn bolghan oqigha turaly bayandaydy. Filimde mahabbat pen sýiispenshilik, batyrlyq pen qaysarlyq, ishki ister salasy qyzmetkerlerining óz qyzmetterine degen adaldyghy kórinis tapty. Sujet oidan shygharylghan, keybir keyipkerlerdi ómirden aldym. Qazaq kinosynyng damuy ýshin óz ýlesimdi qosqym kelgendikten qolyma qalam ústap osy tuyndygha kiristim, - deydi ministr Habar arnasynyng tilshisine bergen súhbatynda.

Filimde eki elding preziydentterine qastandyq jasalmaq bolghany bayan etiledi. Yaghni,   osydan 5-6 jyl búryn degende, ekpini eldi tónkere jazdaghan 2005 jyldyng  alatasqyny shytyrman filimning ózegine ainalghangha úqsaydy. Oiynyzgha birden nendey oqighanyng oralghanyn týsinemin. Tura sol: Rahat Áliyev. Jaqsybekovtyng aituyndaghy «ómirden alynghan keybir keypkerlerdin» «bas qaharmany» otanyna opasyzdyq jasamaqqa әrkettengen Rahat Áliyev jәne onyng bandasy eki elbasshysyna: Qazaqstan men Resey preziydentterining ómirine qauip tóndiredi. Resey Preziydentine qaydam, Rahattyng Qazaqstan Preziydentin ornynan taydyrugha shyndap kiriskeni ómir shyndyghyna sayady. Bayqaysyz ba, biz qanday keremet qoghamda ómir sýrudemiz! Bastan keshken taghdyrymyz taban astynda kórkem tuyndynyng taqyrybyna ainalyp, kók sandyqtan atys-shabys izdep telmendegen júrttyng aiyzyn qandyruda. Preziydentimiz neshe jyldan beri aqyn-jazushylargha býgingi zamannyng kelbeti turaly shygharma jazyndar deumen keledi. Kenes ókimetining kók airanyna toyyp kókjalqau bolyp qalghan jazushylarymyz alayda, ýlken kisining aitqan ótinishin oryndamay-aq qoydy. Sosyn... eks-kinomehanik ssenariy jazyp, kino týsiruge kirispegende qaytedi edi? Búrynghy aspasaz, kópshilik júrt kóztigip qaray bastaghan «Jetimder» deytin zamanauy filimning rejisseri Erkin Raqyshevtan qay jeri kem onyn?

Shytyrman oqighagha toly túnghysh qazaq trillerining týsiriluine qaraqshylyq әreketterimen yqpal etken Rahatqa «rahmet». Osynday ómir shyndyghyn shynayy beynelegen filimning týsiriluine yqylas tanytqan Elbasyna alghysymyz tipti sheksiz. Áytpese, elden úyat-ty. Múnday filim týsirilmese, ózge júrt «bú Qazaqstan qylmyssyz, mafiyasyz, korrupsiyasyz qalay ómir keshude ózi?» dep, bizdi mýlde qor sanar edi ghoy. Zamany ozghan AQSh siyaqty memleketterde Preziydent, Preziydentting jary kez kelgen filimning keyipkeri bolyp jýre beredi. Rejisserler olardy otanyn shyn sýigen, әdildikti tu etken túlghalar etip kórsetip jatady. Endeshe, Nazarbaevtyng qayratkerlik bolmysyn kino әleminde әigileuding sókettigi joq. Siz kelisiniz, yaky kelispeniz búl dәuir bәribir  - Nazarbaevtyng dәuiri. Núrsúltan Ábishúlyn alyp baryp Abylay zamanymen nemese Ábilhayyr kezenimen aralastyrudyng qajeti qansha? Tarihtan biletin taqúl-túqyl dýniyesin anada da, mynda da tyqpalap typyrlaytyn rejisserlerimiz sahana men kinoda Preziydent Nazarbaevty Han Abylaymen paralleli beynelep osy kýnge deyin eldi yghyr etti emes pe?

Hosh, sonymen filim jayyndaghy әngimemizge qaytalyq.

Kinonyng rejisseri - Elidar Orazbaev degen reseylik azamat. Reseyde jýrgen Timur Bekmambetov siyaqty myqtylarymyzdyng biri shyghar dep topshylaymyz.

Basty roliderding birinde Qúdaydyng qazaq kinosyna bola bere salghan qyrghyz akteri Beyshenәliyevting balasy Áziz Beyshenәliyev oinaydy. Farhat Amanqúlov deytin alyptyng da aty atalyp jatyr. Qazaqstan Preziydentining basyna qauip tóndiretin súmdyq oqighagha qúrylghan filimde qazaq akterlarynan, әiteuir, Erik Joljaqsynov bar kórinedi. Kino synshylar atalghan filimning kórermeni kóp bolatynyna qazirden senim bildirude. Jarysa maqtaudyng da «maydany» bastalyp ketkendey. Habar arnasynyng jurnaliysi mysaly, Timur Bekmambetovtyng auzyna «Afalinanyng qarghuyna» baylanysty «aq kónil filim» degen sóz salyp jiberdi. Bekmambetov trillerdegi oqighalar turasynda  «Ona naivnaya, no horoshie filimy vsegda naivny» degen siyaqty edi. Qayran qazaqtyng tilin orysshanyng qotarmasy jasap alghan bizding telejurnalistikadaghy aghayyndar naivnyi, yaghny anghal, nanymsyz degendi «aq kónil» dep aidap shyqty.

Aytpaqshy, «aq kónil» filimdegi afalina degen ne pәle? Afalina degen delifinning sýiirtúmsyq bir týri eken. Qazaqtyng tenizi men kólinde kezdespeytin maqúlyq. Ýndi múhitynda, Tynyq múhitynyng soltýstik bóliginde, Qaratenizde ómir sýredi deydi balyq sharuashylyghynan habardar etetin derek kózderi. Orystar sýiirtúmsyq delifinning túqymyn túzday qúrtyp ala jazdaghan song qyzyl kitapqa engizip qadyr tútyp jatqan kórinedi. Orysqa qadyrlyny qagha beriste qaldyryp bizdi jyn úryp pa? Sóitip bauyryn jarqyratyp su betinde aspangha qarghityn afalinany túnghysh trillerimizde ataqqa shyghardyq. Ataqqa shyqqan «afalina» Elbasyna «ómir boyy eldi bir óziniz basqara beriniz» degen bәseke bәigening de aldyna shyghyp ketken siyaqty. Sebebi, Nazarbaev  әlgindey úsynystardy shynymen qabylday ma, joq pa ol jaghy belgisiz. Al, «afalina» bolsa, naqty enbekting nәtiyjesi retinde elimizdegi kinoklubtardyng ekrandarynda «tulap» jatyr. Bir kezdegi telpekbas kinomehanikting tilegi oryndaldy. Endi onyng tilegi tek oryndalyp qana otyratyn bolar...

P.S. Ádilbek Jaqsybekov ssenriyin jazghan trillerden keyin bizding bәrimizge tarihta qaludyng sәti tughan sekildi. Nege deseniz,  býginnen bastap әr korrupsioner, әr mafioznik ózining Ádilbegin tauyp alyp kino-ssenariy jazdyra berse de bolady. Myrzalar, múnday mýmkindikti jiberip almanyzdar!

Foto: rus.azattyq.org