Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3359 0 pikir 10 Aqpan, 2014 saghat 08:06

Serik Erghali. Mәngi bostan elding atauy qanday boluy kerek?

Osymen preziydentti ekinshi ret tolyq maqúldaghaly otyrmyn. Birinshi maqúldaghanym – astanany Aqmolagha kóshiruge qatysty bolatyn. Endigisi – elding atauyn ózgertuge baylanysty. Áriyne, búl qazaqtildiler ýshin qyzyq ta, tartymdy nauqan bolghaly túr. Onyng sayasy tehnologiyalyq sipaty óz aldyna.

Degenmen, óz basyma ýshinshi jaqtaghy tәueldik jalghauyn «jetelegen» sózder o bastan únamaydy, kórsem tyjyrynam da jýrem: «otbasy» – ottyng basy, oshaqtan basqa eshtene joqtay әldebir jansyzdyq seziledi... odan jasandy bolsa da «janúya»  jaqsy. Jyp jyly, et jaqyn jandardyng basyn qúraghan shanyraqty elestetedi; «elbasy» – elding basy, búl da sóz tirkesining amalsyzdan sózge ainalghan núsqalarynyng biri, tilimizde búdan әldeqayda jyp-jinaqy, sýikimdi «elbasshy», «qolbasshy» núsqalary bar. Áriyne, Oljas aghamyzdyng ejelgi «Il basiy» tirkesining «basy iyl» týrinde qoldanylghan núsqasynan «Vasiyl» sózining shyqqandyghyna ilansam da, qúptasam da «elbaqan» núsqasyn únatam da túram, sebebi shylauday sýiretilgen әlgi jalghau joq!

Osymen preziydentti ekinshi ret tolyq maqúldaghaly otyrmyn. Birinshi maqúldaghanym – astanany Aqmolagha kóshiruge qatysty bolatyn. Endigisi – elding atauyn ózgertuge baylanysty. Áriyne, búl qazaqtildiler ýshin qyzyq ta, tartymdy nauqan bolghaly túr. Onyng sayasy tehnologiyalyq sipaty óz aldyna.

Degenmen, óz basyma ýshinshi jaqtaghy tәueldik jalghauyn «jetelegen» sózder o bastan únamaydy, kórsem tyjyrynam da jýrem: «otbasy» – ottyng basy, oshaqtan basqa eshtene joqtay әldebir jansyzdyq seziledi... odan jasandy bolsa da «janúya»  jaqsy. Jyp jyly, et jaqyn jandardyng basyn qúraghan shanyraqty elestetedi; «elbasy» – elding basy, búl da sóz tirkesining amalsyzdan sózge ainalghan núsqalarynyng biri, tilimizde búdan әldeqayda jyp-jinaqy, sýikimdi «elbasshy», «qolbasshy» núsqalary bar. Áriyne, Oljas aghamyzdyng ejelgi «Il basiy» tirkesining «basy iyl» týrinde qoldanylghan núsqasynan «Vasiyl» sózining shyqqandyghyna ilansam da, qúptasam da «elbaqan» núsqasyn únatam da túram, sebebi shylauday sýiretilgen әlgi jalghau joq!

Sonymen elding atauyna keleyik. «Qazaq» sózi әubasta adamzattyq úly sayasy kategoriya sanalatyn «bostan», «egemen»  úghymdarynan edi. Sodan baryp, Kerey-Jәnibek handardyng sonyna ilesken el «qazaq» atandy, búl sol kezde etnonim emes, sayasy onim bolatyn jәne de jana tútasqan elding últtyq iydeyasy-túghyn. Talay ghasyrlar boyy mәngi boludy iydeya tútqan ata-babalarymyz birese «mәngi el» bolamyz dese, birese «mәngi qol» bolamyz dep ansarlatty. Endi biz de sol tudy qayta qolgha aldyq...

Eger de, «qazaq» sózin býgingi etnonimdyq sipatynan ajyrata túryp, bastapqy sayasy formatyna týsirip, «bostan», «egemen» mazmúnyn bersek, biz «QAZAQ EL» degen úly iydeyagha boy suarghan, úly adamzattyq bostandyq iydealyn baghdar ústaghan últ bolyp shygha kelemiz de, әuelgi ata-baba bastaghan qasiyetti nýktege «at basyn tirep», «atymyzdy suaryp», ansarymyzdy dәuir sayyn óshetin etnonimmen shektemey, mәngilik kategoriyasyn arqalanyp shygha kelemiz: qazaq el – bostan el degendi bildiredi. Jәne de «qazaq» etnoniymine bizden basqa eshkim de talasa almaydy! Búghan qosa búl – keshegi kóktýrkilik «mәngi el», mangholdyq «mәngi qol» ansarlarynyng zandy jalghasy bolyp  ta tabylady. Al, bostandyqqa eshkim de mәngi qol jetkizbese de, ol bizding mәngi baghdarymyz retinde býgingi «mәngi el» iydeyasyna astasyp ketedi. Sebebi, mәngilik pen bostandyq bir birinen ajyraghysyz últtyq iydeal.

Bir jaqsysy, «qazaq el» tirkesi qay tilde de setinemey aitylyp, jazylugha әues, ynghayly, iykemdi: QAZAQ EL. Búl tirkes bizding bostan boluymyzdyng mәngiligin ylghy da eske salatyn jalau bolyp qala bermek, Qazaq EL!

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5563