Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Biylik 2945 1 pikir 29 Tamyz, 2024 saghat 16:14

Deputattar Preziydent Joldauynyng oryndaluy jóninde Premier-Ministrding aqparatyn tyndady

Suret Mәjilisting baspasóz qyzmetinen alyndy.

Premier-Ministr jәne Ýkimet mýshelerining qatysuymen «AMANAT» partiyasy fraksiyasynyng keneytilgen otyrysy ótti. Oljas Bektenov deputattargha Preziydentting Joldaulary men 2023-2029 jyldargha arnalghan «Ádiletti Qazaqstanbәrimiz jәne әrqaysymyz ýshin. Qazir jәne әrdayym» saylaualdy baghdarlamasynyng iske asyrylu barysy jóninde mәlimet berdi.

Mәjilis Spiykeri, «AMANAT» partiyasynyng Tóraghasy Erlan Qoshanov fraksiyanyng keneytilgen otyrysyn ashyp, jiyngha qatysushylardy aldaghy Konstitusiya kýni merekesimen qúttyqtady. Ol Memleket basshysy jyl sayynghy Joldaularynda halyqtyng әl-auqatyn arttyrugha jәne eldi damytugha baghyttalghan auqymdy mindetter qoyatynyn atap ótti.

– Preziydent Joldaularyndaghy,  Saylaualdy baghdarlamasyndaghy tapsyrmalardy  sapaly oryndau – barshamyzdyng basty mindetimiz. Qazirding ózinde Memleket basshysynyng barlyq Joldauy, bergen uәdeleri tolyq oryndalyp jatyr dep senimmen aita alamyz. Olar әr azamattyn, әr otbasynyn, әr qalanyn, әr auyldyng negizgi mәselelerin sheshuge baghyttalghan. Sondyqtan aldaghy uaqytta da osy qarqyndy bәsendetpeuimiz kerek. Parlament, Ýkimet, jergilikti atqarushy organdar men azamattyq qogham ýilesimdi әri tiyanaqty júmys isteuge tiyis, – dedi Erlan Qoshanov.

Premier-Ministr Oljas Bektenov Preziydentting Joldaulary men saylaualdy baghdarlamasyn iske asyru jónindegi Ýkimetting júmysy turaly aitty.

– Memleket basshysy aiqyndap bergen maqsat – 2029 jylgha qaray últtyq ekonomika kólemin 450 mlrd dollargha deyin jetkizu. Búl – bizding strategiyalyq baghdarymyz. Ekonomika qúrylymyn týbegeyli ózgertu baghytynda belsendi sharalar qabyldanuda. Qayta óndeu ónerkәsibi, mashina jasau, aqparattyq tehnologiyalar jәne basqa da zamanaui, joghary tehnologiyalyq jәne innovasiyalyq salalar elimizding jana ekonomikasynyng irgetasy bolugha tiyis, – dedi Oljas Bektenov.

Premier-Ministr Ýkimetting otandyq tauar óndirushilerin qoldau boyynsha auqymdy júmys jýrgizip jatqanyn atap ótti. Investisiya kólemi 15 trln tengeden asatyn 17 iri joba  jýzege asyryluda, búl 26 myng júmys ornyn qúrugha jәne importqa tәueldilikti 1,5 trln tengege tómendetuge mýmkindik beredi. Sonymen qatar memlekettik satyp alu shenberinde qazaqstandyq kәsiporyndarmen jasalghan kelisimsharttardyng sany 1,4 esege artty, al olardyng jalpy somasy 40%-gha ósti.

Sonday-aq Ýkimet basshysy elding agroónerkәsiptik keshenin qoldaugha baghyttalghan zamanauy agrotehnologiyalardy damytugha jәne auyl sharuashylyghyn әrtaraptandyrugha arnalghan sharalar turaly aityp berdi.

– Biyl egis nauqanyn qarjylyq jәne materialdyq-tehnikalyq qamtamasyz etu mәseleleri negizinen sheshildi. Kóktemgi dala júmystaryn jәne egin jinau nauqanyn qarjylandyru somasy 4 esege, 580 mlrd tengege deyin úlghaytyldy. Búl – songhy jyldar ishindegi eng auqymdy qarjylandyru kólemi. «Auyl amanaty» jobasy boyynsha auqymdy júmys jýrgizilip jatyr. Songhy eki jylda auyl túrghyndaryna 100 mlrd tengeden astam somagha shaghyn nesiyeler berildi. Nәtiyjesinde 20 myngha juyq azamat óz kәsibin ashty, — dedi Premier-Ministr.

Oljas Bektenov Ýkimet әleumettik mәselelerdi sheshuge erekshe nazar audaryp otyrghanyn, sondyqtan memleket budjetining jartysynan kóbisi әleumettik salagha baghyttalghanyn atap ótti.

— Mәselen, kolledj studentterine stiypendiya mólsheri 50%-gha, bakalavriatqa 20%-gha, magistratura men doktoranturagha 15%-gha artty. 1 qyrkýiekten bastap 445 myng studentting stiypendiyasy ósedi. Sonymen qatar ziyandy enbek jaghdaylarynda júmys isteytin qyzmetkerler ýshin әleumettik tólem engizildi. Býginde 1,7 mlrd tenge kóleminde atalghan tólemdi 9 mynnan astam júmysshy  aldy, – dep týsindirdi ol.

Premier-Ministr sonday-aq júmysqa ornalastyru, mikrokredit beru, subsidiyalau, medisinalyq saqtandyru jýiesine tartu arqyly ómirding qiyn jaghdayyna tap bolghan otbasylar sanyn qysqartu tetigi turaly aityp berdi.

Fraksiya deputattarymen bayandamany talqylau qorytyndysy boyynsha Mәjilis Tóraghasy Erlan Qoshanov әlemdegi kýrdeli geosayasy ahualgha jәne eldegi tabighy apattargha qaramastan, memleketting negizgi әleumettik mindettemeleri tolyq oryndalyp jatqanyn aitty. Sonymen qatar ol halyqty alandatyp jәne Ýkimet tarapynan basa nazar audaryluyn talap etetin birqatar mәselege toqtaldy. Búl – kóktemgi su tasqynynyng saldaryn jong, baghanyng ósui, júmyssyzdyq, jylu beru mausymyna dayyndyq, mektepter men auruhanalar jetispeushiligi. Sonymen qatar Mәjilis Spiykeri elimizding bolashaghy ýshin atom elektr stansasyn saludyng strategiyalyq manyzyn erekshe atap ótti.

– Qazirgi uaqyttaghy qyzu talqylanyp jatqan eng ózekti mәsele – Atom elektr stansiyasyn salu. «AMANAT» fraksiyasynyng deputattary Memleket basshysynyng referendum ótkizu turaly iydeyasyn tolyq qoldaydy. «AMANAT» partiyasy osy nauqandy Ýkimetpen birlesip, joghary dengeyde ótkizuge atsalysugha, keng auqymda aqparattyq-týsindiru júmysyn úiymdastyrugha dayyn. Elimizdegi barlyq sayasy partiyalar, ýkimettik emes úiymdar bizben birge Preziydentting osy progressivti bastamasyn iske asyrugha júmylady dep senemiz, – dedi Erlan Qoshanov.

Otyrysty qorytyndylay kele, Mәjilis Spiykeri Premier-Ministr Oljas Bektenovke jәne Ýkimetting barlyq mýshesine birlesken jemisti júmysy ýshin alghysyn bildirdi. Búl rette, ol fraksiya Premier-Ministr lauazymyna qatarynan ekinshi ret kandidatura úsynyp otyrghanyn, al Mәjilis komiytetteri ministrler kabiynetining әrbir mýshesining kandidaturasyn kelisetinin aitty. Sondyqtan deputattar men Ýkimet Memleket basshysynyng barlyq tapsyrmasynyng oryndaluy boyynsha halyq aldynda da, Preziydent aldynda da jauapkershiligi ortaq. Mәjilis Tóraghasy dәl osy tәsil Qasym-Jomart Toqaev jariyalaghan «Kýshti Preziydent – yqpaldy Parlament – esep beretin Ýkimet» qaghidatyn jýzege asyrugha mýmkindik beretinin  atap ótti.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1661
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2036