Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqyna Joldauyn bastady...

Parlament júmysyna bagha: Arqany kenge salugha bolmaydy!

«Barshanyzdy kezekti sessiyanyng ashyluymen qúttyqtaymyn! El iygiligi ýshin jasap jatqan qyzmetterinizge tabys tileymin. Ótken sessiyada jemisti júmys jýrgizildi. Atap aitqanda, Parlamentting ekinshi sessiyasynda 102 zang qabyldandy. Onyng ishinde qoghamdyq baqylaugha, adam saudasyna qarsy kýreske qatysty zandar bar. Sonday-aq ghylym jәne tehnologiya sayasatyn, jylu energetikasyn, basqa da mәselelerdi retteytin zandar kýshine endi. Áleumettik salagha, әsirese, balalardy qorghau isine airyqsha kónil bólindi. Últtyq qordan balalardyng esepshotyna qarjy audarugha qatysty zang qabyldandy. Balalardy qúmar oiyngha tartqandar әkimshilik zang boyynsha jazagha tartylatyn boldy. Kәmeletke tolmaghan balalargha zorlyq-zombylyq kórsetkeni ýshin beriletin jaza qataydy. Balalardyng qauipsizdigin qamtamasyz etuge, әielder men balalargha qatysty qylmystyng aldyn alugha arnalghan zang qabyldandy. Qazir kóptegen azamattyng moynynda birneshe nesie bar ekeni jasyryn emes. Búl – óte ózekti mәsele, qoghamdyq qater desek te bolady. Sondyqtan osy baghytta arnayy zandar qabyldandy. Halyqtyng әl-auqatyn jaqsartugha septigi tiyetin basqa da kóptegen shara qolgha alyndy. Sizder búl júmyspen tikeley ainalysyp, halyqpen әrdayym tyghyz baylanysta boldynyzdar. Múnyng bәri «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» qaghidasyn ornyqtyrugha yqpal etetini sózsiz. Tabandy enbekteriniz ýshin barshanyzgha rizashylyghymdy bildiremin. Degenmen, arqany kenge salugha bolmaydy. Áli de atqaratyn sharua kóp», - dedi Memleket basshysy.

Elimizding halyqaralyq rezervi 100 milliard dollardan asty...

«Qazaqstan halqy qazir mýlde jana sayasy jaghdayda ómir sýrude. Songhy 5 jylda auqymdy reformalar jasaldy. Elimizding sayasy jýiesi týbegeyli ózgerdi. Júrttyng sana-seziminde betbúrys bolyp jatyr. Halyqtyng qúqyqtyq mәdeniyeti artyp keledi. Azamattardyng boyynda jana әdetter, daghdylar qalyptasyp, jana qúndylyqtar ornyghuda. Sayasy jәne qoghamdyq bolmysymyz, mentaliytetimiz jәne mәdeny kodymyz ózgere bastady. Bir sózben aitsaq, Ádiletti Qazaqstan qúrylyp jatyr. Múnyng bәri, eng aldymen, halyqtyng qalauymen jasaluda. Sondyqtan biz alghan betimizden qaytpaymyz, baghytymyzdan taymaymyz. Býgin biz algha qoyghan josparymyzdy pysyqtap, maqsattarymyzdy aiqyndaymyz. Qazir jer jýzinde geosayasy teketirester beleng alyp túr. Soghan qaramastan, Qazaqstan beybit әri evolusiyalyq jolmen damyp kele jatyr. Biz damudyng jana baghdaryn belgiledik. Ekonomikany әrtaraptandyru isine tyng serpin berdik. Inflyasiya bayaulady, yaghny byltyrghy eng jogharghy dengeyden 2,5 ese tómendedi. Elimizding halyqaralyq rezervi 100 milliard dollardan asty. Óndeu ónerkәsibi tau-ken salasymen salystyrghanda jyldam ósip jatyr. Biz osy qarqyndy joghaltpauymyz kerek. Búghan deyin jasalghan qolayly jaghdaydy tiyimdi paydalanyp, jana investisiyalyq kezendi bastauymyz qajet. Ýkimet jәne әkimder ekonomikanyng qúrylymyn ózgertuge basa nazar audarugha tiyis. Elimizding túraqty damuyna mýmkindik beretin jana tetikterdi qarastyrghan jón. Basty maqsat – azamattardyng tabysyn arttyru. Júmysty dúrys ýilestire bilsek, búl – qoldan keletin sharua. Ekonomika ósken sayyn әleumettik tensizdik azayyp, orta tap (yaghny orta klass) kýsheye týsui kerek. Sonda ghana biz elimizding әleuetin kýsheyte alamyz. Ol ýshin kez kelgen isting basty ólshemi tiyimdilik bolugha tiyis. Yaghni, әrbir sheshim, әrbir joba eng aldymen elge paydaly boluy qajet», - dedi Preziydent.

30 jyl búryn qabyldanghan: Bankter turaly jana zang qajet!

«Endi aldaghy júmystyng naqty baghyttaryna toqtalayyn. BIRINShI. Aqsha-nesie sayasaty men fiskaldy sayasattyng arasyndaghy ýilesimsizdikti joi qajet. Qazir naqty sektorgha nesie әli de oidaghyday berilmey jatqanyn ashyq aituymyz kerek. Shaghyn jәne orta biznesti jetkilikti qarjylandyru mәselesi de sheshimin tapqan joq. Búl jaghday elimizdegi iskerlik ortanyng belsendiligine, ekonomikanyng túraqtylyghyna jәne dәiekti damuyna kedergi keltirip otyr. Ýkimet pen Últtyq Bank birlesip, osyghan qatysty ontayly sheshimder oilastyruy kerek. Bankterding ekonomikagha kóbirek qarjy qúiyna jaghday jasau qajet. Halyqaralyq sarapshylar qazaq bankterin resursqa bay elder ishindegi eng kóp payda tabatyn bankter sanatyna qosady. Sondyqtan osy saladaghy salyq mólsheri әdil belgilenuge tiyis. Bankterding aksionerleri diviydendine sәikes salyq tóleui kerek. Bankterge memleket kórsetken kómek túrghysynan qarasaq, búl – óte oryndy ústanym. Sifrlyq aktivterding ainalymyn qamtamasyz etu jәne bank salasyna innovasiyalardy qauipsizdik talabyna sәikes engizu ýshin ony retteytin tetikterding túraqty boluy manyzdy. Bizge Bankter turaly jana zang qajet. Búl qújatta ekonomikalyq belsendilikti qoldau jәne finteh salasyn qarqyndy damytu siyaqty ózekti mәseleler sheshimin tabuy kerek. Qazir qoldanyp jýrgen zang shamamen 30 jyl búryn qabyldanghan. Ol kezde zaman da mýlde basqa boldy. Ashyghyn aituymyz kerek, bizde respublikalyq budjetting kiris bóligi oryndalmay jatyr. Búl – búrynghy jәne qazirgi Ýkimet júmysyndaghy ýlken olqylyq. Múnday jaghday jii qaytalansa, týptep kelgende, elimizding damuyn tejeydi. Sondyqtan oghan jol bermeu qajet. Budjet qarjysyn tiyimdi paydalanyp, onyng shyghys bóligin shektep, qatang baqylauda ústaghan jón. Ýkimet Últtyq Bankpen birlesip, osy mәselege qatysty naqty sharalar qabyldaugha tiyis», - dedi preziydent Toqaev.

Últtyq qor sheteldik qarjy instituttaryna qyzmet etpeui kerek!

«Memleket qarjysynyng túraqtylyghyn qamtamasyz etuding birden bir joly – kórpege qaray kósilu. Sondyqtan budjet qarajatyn strategiyalyq manyzy joq, asa shúghyl emes sharualargha ondy-soldy shashudy dogharu kerek. Budjetaralyq qarym-qatynasty da retke keltiru qajet. Shaghyn jәne orta biznesten týsetin salyqty aimaqtardyng ózinde qaldyru dúrys әri uaqtyly qabyldanghan sheshim boldy. Búl qadam kәsipkerlikting damuyna edәuir serpin berdi. Sonymen qatar әkimderding derbestigin arttyrdy. Alayda keybir әkimder qosymsha kiris kózine ie bolghan son, ony elge paydasyz iske shashyp, tiyimsiz júmsaytyn boldy. Asa manyzdy emes mindetter men jobalargha qarjy bóle bastady. Ýkimet budjet tapshylyghynyng ornyn toltyratyn qarjy kózin tabu ýshin tiyimdi kompensasiyalyq tәsilder oilastyruy qajet. Endi Últtyq qordyng róline jeke toqtalayyn. Qordyng qarajatyn, eng aldymen, memleket mýddesi ýshin, yaghny elimizding strategiyalyq maqsattaryn jýzege asyru ýshin paydalanu qajet. Últtyq qor sheteldik qarjy instituttaryna qyzmet etpeui kerek. Últtyq qor – úzaq merzimge arnalghan makroekonomikalyq túraqtylyqty qamtamasyz etetin asa manyzdy qúral. Sondyqtan ony tiyimdi basqaru qajet», - dedi Preziydent.

Sifrlandyru: Salyq mólsherlemesin qayta qarau kerek!

«Ekonomikany qarqyndy damytu ýshin tek memleket qarjysyna sýienu jetkiliksiz ekeni anyq. Jeke investisiyalar tartu arqyly iskerlik belsendilikting artuyna qolayly jaghday jasaghan jón. Ol ýshin, eng aldymen, salyq sayasaty túraqty bolugha tiyis. Sonda biznes te sapaly damugha yntaly bolady jәne jauapkershilikpen júmys isteydi. Jana salyq kodeksi qazirgi jýieni qayta janghyrtugha arnalghan. Búl qújat salyqtyq әkimshilendiru isining salyq tóleushilerge degen senimge negizdelgen mýlde jana jýiesin qalyptastyrugha tiyis. Kodeksting erejelerin әrkim әrqalay qabyldamauy ýshin ony jenildetip, ekonomikalyq túrghydan belsendi azamattyng bәrine birdey týsinikti etu óte manyzdy. Salyq rejimderin kәsipkerlerge jasalghan qolayly jaghdaydyng nasharlap ketpeuin eskere otyryp, ontaylandyrghan jón. Bólshek salyqtyng engiziluin mysal retinde aitugha bolady. Osy normagha senim artqan kәsipkerler qyzmetin ashyq jýrgize bastady, kәsipterin bólshekteudi azaytty. Alayda búl rejim negizinen halyqpen tikeley júmys isteytin kәsipkerlerge qatysty bolugha tiyis. Tútynushylargha arnalghan qyzmetter men sauda-sattyqtyng mýmkindikteri tolyq paydalanylsa, ekonomikany damytu, salyq týsimderin arttyru jәne halyqty júmyspen qamtu sharalary tezirek nәtiyje beredi. Fiskaldy reforma tabysty bolsyn desek, salyqtyq әkimshilendiru isin jappay sifrlandyru kerek. Sybaylas jemqorlyqqa qatysty syn-qaterlerdi barynsha azaytyp, salyq salasyndaghy ýderisterding ashyq boluyn qamtamasyz etu ýshin ony tezirek elektrondy formatqa kóshirgen abzal. Býkil salyq sayasatyn jii ózgerip jatqan fiskaldy ahualgha beyimdeu kerek, sonyng ishinde salyq mólsherlemesin de qayta qaraghan jón», - dedi Memleket basshysy.

Jana Salyq kodeksi keler jyly qabyldanady!  

«Jeke tabys salyghynyng mólsherlemesin azamattardyng kirisine qaray differensiasiyalau qajettigi tuyndap otyr. Salyqtyq әkimshilendiru isinde jazalau tәsilinen de bas tartqan abzal. Mәjbýrleu sharalaryn qoldanbay-aq, habarlama jiberu arqyly óndiriletin salyq bereshegining jogharghy shegin kóteruge bolady dep oilaymyn. Al salyq bereshegi osy shekten asyp ketse, qaryz somasy ayasynda ghana shekteu qoyylugha tiyis. Yaghni, boryshkerding banktegi esep-shoty tolyq búghattalmaydy. Bereshek somasy tym kóp bolghan jaghdayda, kepilge mýlik qoydy talap etpey, qaryzdy bólip tóleuge mýmkindik bergen jón. Jospargha say tekseru tәsilinen birjola bas tartugha tyrysu kerek. Ol ýshin qaterlerding aldyn alu jýiesin jetildiru qajet. Salyq jenildikterining tiyimdiligin arttyru ózekti mәselege ainaldy. Kәsipkerler ózderi paydalanatyn salyq jenildikteri boyynsha esep beruge tiyis. Biznesti damytugha naqty septigi tiyetin jenildikterdi ghana qaldyrghan abzal. Mysaly, óndiristi órkendetemiz degen investorlargha artyqshylyq beruge bolady. Yaghni, qúrylys salugha, aktivterdi satyp alugha, janghyrtugha jәne qayta qúrugha bir rettik salyq jenildigin bergen jón. Tereng óndelgen ónimdi eksportqa shygharatyn kәsipkerlerge jenildikter beru manyzdy. Olar ózge bizneske qaraghanda kóbirek qoldaugha ie boluy kerek. Ýkimet pen Parlamentke jana Salyq kodeksining jobasyna qatysty jan-jaqty talqylau jýrgizudi tapsyramyn. Qiyn bolsa da, dúrys sheshim qabyldau qajet. Búl jerde asyghystyqqa jol beruge bolmaydy. Jana Salyq kodeksin sapaly әzirleu ýshin ony qabyldau merzimin kelesi jylgha auystyrugha bolady dep sanaymyn. Kólenkeli ekonomika ýlesining joghary dengeyde qaluy qarjy salasyndaghy ahualdy ushyqtyryp túr. Ony aitarlyqtay tómendetu ýshin múqiyat oilastyrylghan jan-jaqty sharalar qabyldaghan jón. Atap aitqanda, shekaradaghy keden beketterine qatysty barlyq júmysty tez arada ayaqtau qajet. Sonday-aq syrtqy sauda operasiyalarynan týsetin kiristing basqa elderge zansyz ótip ketuine jol bermeu kerek», - dedi Memleket basshysy.

Ýkimetke tapsyrma: Key әkimder men ministrler investor tartu isine jóndi atsalyspay otyr!

«EKINShI. Investisiyalyq ahualdy jәne biznes jýrgizuge qajetti jaghdaydy jaqsartu jolynda ýzdiksiz júmys isteu manyzdy. Dýnie jýzinde investisiyagha talas órship túrghan kezde elge qarjy tartu ýshin «dәl osy jerde jәne dәl qazir» qaghidasy boyynsha sheshim qabyldau – eng qajet shara. Sondyqtan Ýkimet janyndaghy Investisiya shtabyna auqymdy qúzyret berildi. Búl qadam metaldy tereng óndeu, múnay-gaz-kómir himiyasy, turizm, energetika jәne mashina jasau siyaqty manyzdy salalardaghy jobalardy jýzege asyru qarqynyn arttyrugha jol ashty. Ekonomikagha salynghan tikeley investisiya kólemin azaytyp almau ýshin osy baghyttaghy júmysty kýsheytu kerek. Keybir әkimder men ministrler investor tartu isine jóndi atsalyspay otyrghanyn atap ótkim keledi. Ýkimet búl sharuany retke keltiruge tiyis. Memlekettik-jekemenshik әriptestik arqyly iske asyrylatyn jobalardy sapaly әzirleu qajet. Ásirese, halyqaralyq qarjy instituttary qatysatyn jobalargha basa nazar audaru kerek. Ýkimetke halyqaralyq qarjy úiymdary memlekettik-jekemenshik әriptestik tәsilimen qarjylandyryp, tolyq jýzege asyratyn auqymdy jobalardyng tizimin jasaudy tapsyramyn. Men biyl mamyr aiynda «Ekonomikany yryqtandyru sharalary turaly» Jarlyqqa qol qoydym. Búl qújatta kórsetilgen talaptar mýltiksiz oryndalugha tiyis», - dedi Preziydent.

Iri biznes iyelerine: «Kapitaldy zandastyru» ýshin el ekonomikasyna qarjy salu qajet!

«Memleketting ekonomikadaghy tikeley ýlesi әli de joghary dengeyde qalyp otyr. Múnday ahual naryqtaghy tendik sharttaryn búzady, jeke bastamalargha tosqauyl bolady. Elimizde memlekettik kәsiporyndardy basqaru sayasaty әli de tiyimsiz ekenin moyyndaghan jón. Olardyng maqsat-mindetin, qyzmet ayasyn, qarjylandyru tәsilderin jәne júmysynyng basqa da tústaryn tiyisti zandarmen retteu qajet. Sonymen birge holdingter men Ýkimetting arasyndaghy qarjy mәselelerine qatysty ústanym túraqty әri jýieli bolugha tiyis. Men 2022 jylghy Joldauymda bәrin basynan bastap retteudi tapsyrghan edim. Reformanyng birinshi kezenining ózinde orynsyz әri qajetsiz 10 mynnan astam talaptyng kýshi joyyldy. Onyng bәri kezinde kәsipkerlerge kedergi keltirgen edi. Bas prokuratura iri investisiyalyq jobalardy jýzege asyrugha qoldau kórsete bastady. Investorlargha «jasyl dәliz» qaghidasy boyynsha jenildikter berildi. Ekonomikalyq qylmystardyng birazy qylmys dep tanylmaytyn boldy. Alayda kәsipkerlerden memlekettik organdardyng shekten tys qadaghalap, baqylaytyny turaly shaghymdar әli de týsip jatyr. Ýkimet Bas prokuraturamen birlesip, investisiyalyq ahualgha әserin tiygizetin jaghymsyz ýrdisterdi joiyy kerek. Byltyr biznes ókilderimen ótken kezdesude búl mәsele boyynsha men naqty ústanymdy aittym. Biz kәsip iyelerimen ózara kelisimge keldik, yaghny «kapitaldy zandastyru» ýshin mindetti týrde Qazaqstan ekonomikasyna qarjy salu qajet bolady. Eng bastysy, salynghan qarjy el iygiligine jarauy kerek. Búl talapty normativtik túrghydan bekitip alu qajet. Tiyisti reestrge engizilgen kәsipkerlermen kelisim jasaghan kezde memleketke qaytarylatyn aktivterdi «zansyz» dep tanymau turaly normany bekituge bolady. Búl – shyn mәninde, iri kәsip iyelerining mýddesine say keletin manyzdy qadam. Biraq kәsipkerler de qarjyny respublikalyq budjetke audaru mәselesine kelgende Ýkimetpen jәne Bas Prokuraturamen tyghyz baylanysta júmys isteuge tiyis. Búl – әr tenge ýshin saudalaspay, qajetti sharanyng bәrin óz erkimen jasau kerek degen sóz. Olar osy elding azamaty retinde mektep, auruhana, stadion, muzey jәne basqa da әleumettik-mәdeny nysandar salugha qomaqty qarjy bóluge mindetti. Múnday kәsipkerlerding esimi jomart jandardyng «altyn tizimine» jazylady. Al odan bas tartqan nemese sózbúidagha salghan kәsipkerlerge qatysty әngime basqasha bolady», - dedi preziydent Toqaev.

Agroónerkәsipke bólinetin býkil aqshanyng 70 payyzy – memleket qarjysy!

«2029 jylgha qaray orta biznesting el ekonomikasyndaghy ýlesi 15 payyzgha jetui kerek. Búl – Ýkimetting aldynda túrghan manyzdy mindet. Qazir búl kórsetkish – 7 payyz shamasynda. Jyl basynda men orta biznesti qoldau ýshin naqty sheshimder qabyldau jóninde tapsyrma berdim. Yaghni, jan-jaqty sharalar qolgha alynuy kerek edi. Alayda is jýzinde әli dayyn emes. Ár kәsipker qoldaudyng qanday týri bar ekenin jәne oghan qalay qol jetkize alatynyn esh qiyndyqsyz bilip otyruy qajet. Sonda shaghyn biznes orta biznes sanatyna ótuge mýddeli bolady. Bizde qazir qoldau sharalarynyng 100-den astam týri bar. Búdan bilikti mamannyng ózi shatasuy mýmkin. Sondyqtan memlekettik qoldau sharalarynyng qanshalyqty tiyimdi ekenin múqiyat tekserip shyghu kerek. Úsynylatyn jenildikterding biznes ókilderine týsinikti birynghay tizimin әzirleu qajet. Shaghyn jәne orta biznesti damytu ýshin finteh tәsilderin paydalanugha bolady, búl mәsele boyynsha tiyisti úsynystar bar. Agroónerkәsip keshenine investisiya tartu – óte manyzdy mindet. Tasqyn sudan bolghan qiynshylyqtargha qaramastan, diqandarymyz egin egu júmysyn der kezinde ayaqtady. Olargha zor rizashylyghymdy bildiremin. Biyl egis nauqanyna eki ese kóp qarajat bólindi. Alayda agroónerkәsipke bólinetin býkil aqshanyng 70 payyzy – memleket qarjysy. Búl salagha kommersiyalyq bankterding qarajatyn da tartu qajet. Diqandargha ósimi az nesie beru ýshin memlekettik qarjy instituttaryn subsidiyalau sharalary qolgha alyndy. Bankterge qatysty osynday tәjiriybeni qoldanu kerek. Múnyng bәri sharualardy ainalymgha qajetti qarajatpen shúghyl qamtamasyz etuge, sybaylas jemqorlyq qaterin azaytugha jәne nesie aludy ontaylandyrugha jol ashady», - dedi Memleket basshysy.

Jer – auyl sharuashylyghy salasyna investisiya tartudyng basty kepili!

«Agroónerkәsip keshenin tikeley subsidiyalau tәsilinen arzan nesie beru tәsiline birtindep kóshu – asa manyzdy mindet. Bólingen qarajattyng bәri tiyimdi júmsalugha tiyis. Alayda shyndyqqa janaspaytyn aqparat beru, basqasha aitqanda, mәlimetterdi búrmalau auyl sharuashylyghyndaghy shynayy ahualdy baghalaugha kedergi keltirip otyr. Arnayy komissiya 2 million iri qara jәne 3 millionnan astam uaq mal sanda bar, sanatta joq ekenin anyqtady. Egin sharuashylyghy salasynda da osynday jayttar bar ekeni belgili boldy. Shyn mәninde, múnyng bәri – memleketten subsidiya alu ýshin jasalghan kózboyaushylyq. Onday qylmystyq әreketterge tosqauyl qoy qajet. Al múnday ispen ainalysqan adamdardy jauapkershilikke tartu kerek. Jer – auyl sharuashylyghy salasyna investisiya tartudyng basty kepili. Jer telimderin qaytaru jónindegi arnayy komissiya әkimdikterding auyl sharuashylyghy alqaptaryn konkurs ótkizbey-aq beru turaly eki mynnan astam zansyz sheshim qabyldaghanyn anyqtady. Búl mәsele qatysty ekiúshty ústanym bolmauy qajet. Zansyz alynyp, paydalanylmay jatqan jer ontaylandyrylghan rәsim boyynsha memleketke qaytarylugha tiyis. Al jerdi paydalanushy oghan investisiya salyp, adal enbek etip jatsa, júmysqa bóget jasamau kerek. Sonday-aq onyng auyldy kórkeytip, túrghyndargha túraqty júmys berip otyrghanyn da eskergen jón», - dedi Preziydent.

«Auyl amanaty» jobasy: otandyq bizneske jol ashu – Ýkimetting mindeti!

«Kóptegen menshik iyesi ózderi paydasyn kórip otyrghan jerden myndaghan shaqyrym alysta túrady, ondaghy auyl túrghyndaryna qamqorlyq jasau oiyna kirip te shyqpaydy. Bizge múnday jer iyelerining qajeti joq. Ýkimet pen Bas prokuratura olargha qatysty mәseleni myqtap qolgha alugha tiyis. Azamattar, әsirese, auyl túrghyndary zandy týrde tabysty júmys istep, bolashaghynyng qamyn ózi oilauy kerek. Olardy osyghan yntalandyru – memleketting basty mindetining biri. Byltyr «Auyl amanaty» jobasy bastaldy. Jalpy nәtiyjesi jaman emes. Endi osy joba ayasynda taghy bir jana tәsildi, yaghny «tauar nesiyesin» beru mәselesin qarastyru qajet. Auyl túrghyndaryna óz ónimderin óndeuge jәne satugha mýmkindik beretin infraqúrylym qúru óte manyzdy. Ár audanda azamattargha týrli auyl sharuashylyghy daqyldaryn ósirudi ýiretetin ortalyq ashu qajet. Osynday joba «Amanat» partiyasynyng bastamasymen Jambyl oblysy Merki audanynda jýzege asyryldy. Ýkimet pen әkimder búl tәjiriybeni basqa da aimaqtargha taratudy oilastyruy kerek. Jalpy otandyq bizneske jәne shetel investorlaryna jol ashu – Ýkimet pen barlyq memlekettik organnyng mindeti. Al olardyn, yaghny biznesting jәne investorlardyng zandy qyzmetine kedergi jasau asa auyr qúqyq búzushylyq dep sanalugha tiyis. Demek onday әreketke jol bergender tiyisti jazasyn alady. Men búl turaly ýnemi aityp jýrmin. Al kәsipkerler men investorlar óz júmysyn adal jýrgizip, zandy saqtap, salyq tóleuden jaltarmauy kerek», - dedi preziydent Toqaev.

Ýkimet 17 iri jobasy: Avtokólik ónerkәsibine qoldau kerek!

«ÝShINShI. Elimizding ónerkәsip әleuetin tolyq paydalanu ýshin jan-jaqty sharalar qabyldau qajet. Ýkimet 17 iri jobanyng tizimin jasady. Onda tereng óndeu tәsilin mengeruge basymdyq berilgen. Óz shiykizatymyz ben qúral-jabdyqtarymyzdy barynsha paydalanu, iri kәsiporyndargha japsarlas óndirister ashu manyzdy. Men juyrda Qaraghandy oblysynda boldym. Sol kezde «Qarmet» metallurgiya kombinatyna bardym. Otandyq investor kelgen son, ondaghy ahual edәuir túraqtaldy. Kәsiporyn janghyrtyla bastady. Búl qadam óndiriletin ónim kólemin aitarlyqtay arttyrugha tiyis. Saran qalasynyng ekonomikasyn әrtaraptandyru júmysy jýrgizilip jatyr. Onda avtokólik donghalaghyn jәne túrmystyq tehnika shygharatyn óndirister iske qosyldy. Sonyng arqasynda búl eldi meken monoqalalar sanatynan shygharyldy. Basqa da monoqalalargha dem beru ýshin osy tәjiriybeni qoldanu qajet. Jalpy, aimaqtardyng ósip-órkendeuine jol ashatyn jana óndiris oryndaryn barynsha damytu kerek. Biyl arnayy Jarlyqpen Alatau qalasy qúrylghanyn bilesizder. Búl qala qarqyndy damityn, innovasiya keninen qoldanylatyn әri bilikti mamandar júmys isteytin oryngha ainaluy qajet. Ýkimet onda jayly ómir sýrip, tabysty enbek etuge, investisiya salugha qolayly jaghday jasaugha tiyis. Avtokólik qúrastyru isinde ong nәtiyjeler bar. Osy qarqyndy saqtap, jergilikti óndiris kólemin údayy arttyru kerek. Memleketting avtokólik ónerkәsibine kórsetip jatqan jan-jaqty qoldauy týpting týbinde tolyqqandy avtokólik qúrastyru klasteri retinde elding iygiligine ainaluy qajet», - dedi Memleket basshysy.

Múnay-gaz-himiya salasyn odan әri damytu – manyzdy mindet!

«Múnay-gaz-himiya salasyn odan әri damytu – manyzdy mindet. Biz polipropiylen jәne polietiylen shygharatyn iri óndiristik jobalardy jýzege asyra bastadyq. Butadiyen, karbamiyd, tereftal qyshqylyn óndiruge arnalghan basqa da bolashaghy zor jobalar qolgha alynyp jatyr. «Orta Aziya – Ortalyq» magistralidi gaz qúbyrynyng elimizge tiyesili 800 shaqyrymnan astam bóligin janghyrtu júmysy óte qysqa merzimde ayaqtaldy. Gaz tasymaldau baghdarlaryn әrtaraptandyru jәne onyng quatyn arttyru qajet. Túrghyndardy jәne ekonomikany gazben qamtamasyz etu – Ýkimetting basty mindetining biri. Byltyr birqatar gaz kenishi iygerile bastady. Sonday-aq jylyna jalpy kólemi bir milliard tekshe metr gaz óndiretin jana ken oryndaryn iygeru josparlanyp otyr. Ázirge búl jobalar tolyq iske qosylghan joq. Sondyqtan gazdy ishki naryqqa tiyimdi bólu qajet. Jylu elektr ortalyqtaryn jәne qarapayym tútynushylardy kómir ornyna gaz jaghugha kóshiru júmysyn bayyppen jýzege asyrghan jón. Ýkimetke Janaózendegi, Qashaghandaghy jәne Qarashyghanaqtaghy gaz óndeu kәsiporyndarynyng qúrylysyn tezdetudi tapsyramyn. Búl – basty mindet. Osy salany tabysty damytu ýshin investisiyanyng qaytarymyn qamtamasyz etetin pәrmendi yntalandyru sharalaryn qysqa merzimde qabyldau, sonyng ishinde aqylgha syiymdy tarifter men kóterme baghalardy belgileu kerek. Gaz kenishterine geologiyalyq barlau jasau ýshin jana investisiya tartu túrghysynan alghanda búl sharalar óte manyzdy. Áytpese, ekonomikany qajetti kólemde gazben qamtamasyz etu mýmkin emes», - dedi Preziydent.

Infraqúrylymgha qatysty ózekti mәselelerdi sheshu qajet!

«TÓRTINShI. Infraqúrylymgha qatysty ózekti mәselelerdi sheshu qajet. Búl júmys, eng aldymen, energetika jәne kommunaldyq sharuashylyq salasynda jýrgiziluge tiyis. Qazir energiya óndiretin jana nysandar salu ýshin beriletin nesie sharttaryn qolayly dep aita almaymyz. Sondyqtan Ýkimet qarjy instituttary arqyly úzaq merzimge arnalghan qoljetimdi nesie beru joldaryn oilastyrugha tiyis. Memleketting úzaq uaqytqa arnalghan naqty tarif sayasaty, yaghny tiyisti jospary boluy kerek. Búl – osy salagha «úzaq merzimge investisiya tartudyn» negizgi sharty. Alayda tútynushylargha arnalghan tarifting orynsyz ósuine jol beruge bolmaydy. Energetika jәne kommunaldyq sharuashylyq salasyn janghyrtu jónindegi últtyq jobany jyl sonyna deyin bekitu kerek. Kommunaldyq resurstardy ýnemdeu mәdeniyetin qalyptastyru – óte ózekti mәsele. Kelesi jyldan bastap naqty erejeler engiziluge tiyis. «Kóp tútynsang – kóp tóleysin» qaghidatyn basshylyqqa alu qajet. Alayda tútynushylar jeke monopolisterding shyrmauynda jalghyz qalmaugha tiyis. Zannamagha әleumettik manyzy bar qyzmetter degen úghym engizilui kerek. Ony memlekettik qyzmet kórsetu ýderisi siyaqty rettegen jón», - dedi Memleket basshysy.

AES: jalpyúlttyq referendum biylghy 6 qazanda ótedi!

«Qazir әlemde energiya tapshylyghy kýsheyip barady. Elimizge senimdi jәne ekologiyalyq taza quat kózderi asa qajet. Sondyqtan biz atom energetikasyn damytugha basa mәn beruimiz kerek dep oilaymyn. Sebebi ekonomikamyz kýn ótken sayyn mol energiyany qajet etude. Múnday súranysty atom energetikasy qamtamasyz ete alady. Qazir damyghan jәne damushy 30 memlekette 200-ge juyq atom elektr stansasy júmys istep túr. Biz elimizding ózine tәn ereksheligin jәne úzaq merzimge arnalghan últtyq mýddelerimizdi eskere otyryp, tek algha qaray jýruimiz qajet. Bir sózben aitsaq, bolashaqty oilauymyz kerek. Sondyqtan men atom elektr stansasyn salugha qatysty barynsha bayypty sheshim qabyldau qajettigin údayy aityp kelemin. Strategiyalyq josparlardy qoghamda keninen talqylau kerek dep sanaymyn. El ómirindegi әrbir manyzdy qadam júrtshylyqpen birlesip jasalugha tiyis. Atom elektr stansasy turaly referendumgha qatysty da dәl solay boluy kerek. Byltyr men búl mәsele boyynsha óz pikirimdi aittym, yaghni, referendum taqyrybynyng qogham talqysyna týskenine bir jyl boldy. Búl azamattarymyzdyng jan-jaqty oilanyp, salmaqty sheshim qabyldauyna jetkilikti merzim dep oilaymyn. Sondyqtan men Ýkimetting úsynysyn qoldaymyn. Atom elektr stansasyn salu mәselesine qatysty jalpyúlttyq referendum biylghy 6 qazanda ótedi. Býgin tiyisti Jarlyqqa qol qoyamyn. Aldaghy referendum keng auqymdy jalpyúlttyq dialogtyng taghy bir aiqyn kórinisi bolmaq. Shyn mәninde, búl – «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleketke» tәn sipat. Biz osynday qadamdar arqyly jana qoghamdyq-sayasy mәdeniyetting negizin qalaymyz. Manyzdy memlekettik sheshimder qabyldaudyng jana ýlgisin jasaymyz», - dedi Preziydent.

«Qazaqstan temir joly» 3 iri infraqúrylymdyq jobany qolgha aldy...

«Kelesi mәsele. Kólik-logistika sektoryn damytu – strategiyalyq mәni airyqsha basymdyq. Elimiz Euraziya qúrlyghynyng dәl ortasynda ornalasqan. Búl – bizge әlemdik bәsekede zor mýmkindik beretin artyqshylyq. Sondyqtan kólik infraqúrylymyna salynyp jatqan әrbir investisiya ózin-ózi aqtaytyny sózsiz. Biz keyingi úrpaqqa joghary sapaly avto jәne temirjoldardy qaldyruymyz kerek. Sonday-aq tiyimdi júmys isteytin әue habtaryn, temirjol beketteri men teniz porttaryn saluymyz qajet. Búl rette birqatar keshendi mәseleni sheshken jón. Temirjol salasynda reforma jasau ýshin tarif jýiesi qayta qaraluy kerek. Búl – aidan anyq nәrse. Jana tarifter temirjol jelisin qalypty jaghdayda saqtaugha jәne onyng tasymal qabiletin arttyrugha mýmkindik beredi. «Qazaqstan temir joly» kompaniyasy ýsh iri infraqúrylymdyq jobany qolgha aldy, yaghny temirjol salyp jatyr. Onyng jalpy úzyndyghy myng shaqyrymnan asady. Búl jobalar bekitilgen merzimde jәne óte sapaly iske asyrylugha tiyis», - dedi Memleket basshysy.

12 myng shaqyrymgha juyq jol salynyp, jóndelip jatyr...

«Avtokólik joldarynyng jay-kýii – ózekti mәsele. Men búl turaly osyghan deyin de aittym. Biyl elimizde 12 myng shaqyrymgha juyq jol salynyp, jóndelip jatyr. Qazaqstanda múnday auqymdy júmys búryn-sondy bolmaghan. Astana-Almaty, Aqtóbe-Atyrau-Astrahani, Taldyqorghan-Óskemen baghytyndaghy kýre joldardy qayta janghyrtu júmystary ayaqtalyp qaldy. 2,5 myng shaqyrymgha sozylatyn oblysaralyq jәne audanaralyq joldardy orta dengeyde jóndeuge arnalghan baghdarlamanyng mәn-manyzy zor. Dәl osy joldarmen júrt óte jii jýredi. Sondyqtan baghdarlamanyng auqymyn keneytip, oghan keminde 10 myng shaqyrym joldy qamtudy tapsyramyn. Áriyne, múnda sannan góri sapa manyzdyraq. Sol ýshin innovasiyalyq zamanauy әdis-tәsilderdi keninen qoldanghan abzal. Búl júmysqa qoghamdyq baqylaudy kýsheytu ýshin birynghay sifrlyq platformany iske qosqan jón. Onda barlyq joldy, sonyng ishinde, qala aumaghyndaghy joldardy salugha jәne jóndeuge qatysty aqparat boluy kerek», - dedi Preziydent.

Manyzdy joba: Kaspiy tenizi arqyly talshyqty-optikalyq baylanys jelisi

«Qazaqstan sifrlandyru salasynda qol jetkizgen jetistikterin eseley týsuge tiyis. «Elektrondy ýkimet» platformasyna jasandy intellekt tehnologiyasyn barynsha engizu qajet. Qazaqstan jasandy intellektini keninen qoldanatyn jәne sifrlyq tehnologiyalardy damytyp jatqan elge ainalugha tiyis. Búl – Ýkimetting basty mindetining biri. Parlament deputattaryn osy júmysqa atsalysugha shaqyramyn. Kelesi jyly Astanada Jasandy intellekt últtyq ortalyghyn iske qosu kerek. Búl ortalyq oqushylar, studentter, ghalymdar jәne kәsipkerler ýshin әrdayym ashyq bolady. Sifrlyq aktivter men mayningti zanmen rettep, kriptobirjalardy odan әri damytu isin jalghastyrghan jón. Elimizde ekonomikagha qajetti elektr quatyn óz keregine shamadan tys paydalanatyn, sóite túra salyqty az tóleytin kәsipkerler bar. Mine, osyndaylardy jónge salu kerek. 2025 jyly Kaspiy tenizi arqyly talshyqty-optikalyq baylanys jelisin tartu jobasy ayaqtalmaq. Elimiz ýshin búl jobanyng manyzy zor. Sol arqyly mәlimetterding halyqaralyq arnasymen jәne transshekaralyq aghynymen baylanysty sifrlyq infraqúrylym qúra alamyz. Jalpy, telekommunikasiya jelileri men data-ortalyqtaryn barynsha jetildiruge, kiyber-qauipsizdikting әlemdik standarttaryn engizuge jәne mamandarymyzdyng biliktiligin arttyrugha qatysty júmysty jalghastyru kerek», - dedi preziydent Toqaev.

Áue habtaryn damytu – óte manyzdy mindet

«Áue habtaryn damytu – óte manyzdy mindet. Qazaqstannyng әue kenistigi arqyly jyl sayyn 150 myng tonnagha juyq jýk tasymaldanady. Aldaghy tórt jylda búl kórsetkishti eki ese úlghaytugha bolady. Áuejaylarymyzdyng jýk tasymaldau mýmkindigin arttyru ýshin barlyq jaghdaydy jasau kerek. Ishki әue baghdarlaryn damytugha airyqsha nazar audarghan jón. Búl, әsirese, negizgi turizm nysandarynyng infraqúrylymyn jaqsartu ýshin manyzdy. Balqash jәne Alakól demalys aimaqtaryndaghy úshu-qonu jolaqtary tolyq janghyrtyldy. Qatonqaraghay, Zaysan jәne Kendirli ónirlerining de turistik әleuetin dúrys paydalanu qajet. Osynday demalys aimaqtarynda sapasy joghary jol infraqúrylymy bar әue beketteri men әuejaylar salu kerek. Ónerkәsipti damytu qorynyng esebinen kishi aviasiya úshaqtaryn alghan jón. Turizm jobalaryn jýzege asyrghanda tabighatqa ziyan keltirmey, ekologiyany saqtau barynsha manyzdy ekenin erekshe atap ótkim keledi», - dedi Preziydent.

Irrigasiya jýieleri jәne jalpy su sharuashylyghy: Kez kelgen qaterge dayyn boluymyz qajet!

«Kelesi. Irrigasiya jýieleri jәne jalpy su sharuashylyghy mәselesimen múqiyat ainalysu qajet. Kóktemdegi alapat tasqyn býkil elimiz ýshin ýlken synaq boldy. Sol qiyn kýnderde biz yntymaghy jarasqan el ekenimizdi kórsettik. Qazaqstannyng әr aimaghynan jinalghan eriktiler men janashyr azamattar zardap shekken júrtqa kómek qolyn sozdy. Mening eldik isten shet qalmau turaly ýndeuime iri biznes ókilderi de qoldau bildirdi. Memleketting batyl әreketi men halyqtyng ózara tilektes boluynyng arqasynda asa qiyn jaghdaydan aman-esen óttik. Degenmen ortalyq jәne jergilikti biylik ókilderi osy oqighadan sabaq aluy kerek. Qazirgi zamanda biz kez kelgen qaterge dayyn boluymyz qajet. Sondyqtan qarghyn sudy jinap, diqandardyng qajetine jaratu ýshin ony dúrys saqtay bilgen jón. Gidrologiya beketterin jóndep, janghyrtu qajet. Sudy barynsha ýnemdeu júmysyn úiymdastyru kerek. Búl – eng aldymen, auyl sharuashylyghyna qatysty mәsele, yaghny su ýnemdeu tehnologiyasyn, әsirese, auyl sharuashylyghynda keninen qoldanu qajet. Su qoryn jinap, ony tiyimdi paydalanyp, irrigasiya jýiesin dúrys qoldana alsaq, búl salagha da investisiya tartugha bolady. Sondyqtan tarif sayasatyn rettep, investorlargha tiyimdi qoldau sharalaryn úsynu qajet. Búl – Ýkimetting aldynda túrghan manyzdy mindet. Naqty júmysqa kirisu kerek», - dedi Preziydent.

Elimizding kadrlyq әleuetin birtindep arttyru óte manyzdy!

«BESINShI. Elimizding kadrlyq әleuetin birtindep arttyru óte manyzdy. Ekonomikany bilikti mamandarmen qamtamasyz etu – asa ózekti mindet. Eng aldymen, su, energetika, qúrylys jәne basqa da salalarda qatty bayqalyp otyrghan kadr tapshylyghyn joy qajet. Sonday-aq bolashaqta súranysqa ie bolatyn kәsipter ýshin bilikti mamandar dayarlau kerek. Búl baghytta naqty júmystar bastaldy. Ýkimet joghary bilim salasyn halyqaralyq bilim beru kenistigimen yqpaldastyryp jatyr. Qazirding ózinde elimizde shetelding belgili 23 joghary oqu orny júmys jýrgize bastady. Olargha meylinshe qoldau kórsetu kerek. Atap aitqanda, maman dayarlaugha beriletin memlekettik tapsyrysty birtindep kóbeytken jón. Búl tәsildi bilim baghdarlamasy zaman talabyna say keletin óz oqu oryndarymyzgha da qoldanugha bolady. Osy rette grant qúny jastardy sapaly oqytugha mýmkindik beruge tiyis. Memleket qarjysyn uniyversiytetting bәrine shashyratyp, ondy-soldy tarata beruge bolmaydy. Ýzdik uniyversiytetterding naqty sektormen baylanysyn nyghaytu kerek. Innovasiyalyq sayasatty elimizding ghylymiy-tehnologiyalyq basymdyqtarymen ýilestiru qajet. Múnday qadam әr saladaghy innovasiyagha serpin beredi. Sonday-aq joghary oqu oryndaryndaghy qoldanbaly ghylymnyng әleuetin arttyrady. Sonymen qatar ghalymdardyng sheteldegi taghylymdamasyn әnsheyin siynekuragha jәne «akademiyalyq turizmge» ainaldyrmau kerek. Joghary oqu oryndary ghana emes, tehnikalyq jәne kәsiptik bilim beru mekemeleri de bilikti kadrlar dayarlauy qajet. Ýkimet kolledjde jaqsy oqyghan týlekterdi mamandyghy boyynsha memlekettik qyzmetke alu mýmkindigin qarastyrugha tiyis», - dedi Preziydent.

Kәsiptik bilim beru salasyna reforma jasau kerek!

«Kәsiptik bilim beru salasyna reforma jasau – airyqsha ózekti mәsele. Búl – ekonomikanyng ósimin qamtamasyz etu jәne investisiyalyq tartymdylyghyn arttyru ýshin asa qajet qadam. Men 2025 jyldy Júmysshy mamandyqtary jyly dep jariyalaymyn. Osy uaqyt ishinde tehnikalyq jәne kәsiby bilim beru jýiesin reformalau qajet. Sonday-aq biz júmysshy mamandyqtaryn dәripteu arqyly qoghamda enbekqor jәne naghyz maman bolu iydeyasyn nasihattaymyz. Adal әri tabandy enbegimen tabysqa jetken adamdar qashanda qúrmetti, syily boluy kerek. Búl biz úsynyp otyrghan «Adal azamat – Adal enbek – Adal tabys» qaghidatyna tolyq say keledi. Bir sózben aitqanda, bizding qoghamda enbekqorlyq, kәsibiylik siyaqty qasiyetter óte joghary baghalanugha tiyis. Óz kәsibin jetik mengergen mamandar últ sapasyn arttyrady. Sondyqtan biz enbek adamynyng mәrtebesin kóterip jatyrmyz. Búl baghyttaghy júmys toqtamaydy, jalghasa beredi. Júmystyng jamany joq, kez kelgen enbek – qadirli. Eng bastysy, әrkim jauapkershilikti tereng sezinip, óz mindetin sapaly atqarugha tiyis. Sonda ghana elimiz damudyng sara jolyna týsedi. Halqymyzda «Júmystyng kózin tapqan baylyqtyng ózin tabady» degen sóz bar. Kәsibine adal әri jauapkershilikpen qaraghan adam qashanda layyqty baghasyn alady. Búl týsinikti qogham sanasyna siniru qajet. Azamattargha qúrmetti ataq berudegi týpki maqsatymyz da – osy. Búghan deyin múghalimderge, dәrigerlerge jәne mәdeniyet qayratkerlerine osynday ataqtar berile bastady. Búl – óte jaqsy bastama, onyng ayasyn keneytu kerek», - dedi Memleket basshysy.

1300 mektepke kýrdeli jóndeu jýrgizu qajet. 3 jyl ishinde búl mektepterdi tolyq janartuy kerek!

«Biz týrli saladaghy mamandargha, qatardaghy júmysshylargha qúrmet kórsetuimiz qajet. Bәsekege qabiletti ekonomikasy bar ozyq el bolamyz desek, eng aldymen, adal enbekti baghalaghan abzal. Sondyqtan injenerlerge, geologtargha, ken ornyn iygerushi mamandargha, auyl sharuashylyghy, kólik jәne su salasynyng qyzmetkerlerine, ghalymdar men ónertapqyshtargha beriletin qúrmetti ataqtar memlekettik marapattar sanatyna qosylady. Enbegining memlekettik dengeyde baghalanuy barsha kәsip iyesine erekshe shabyt beredi, enbek adamnyng abyroy-bedelin kóteredi. Elimizding kadrlyq әleuetin arttyru isinde orta bilim beru jýiesi óte manyzdy ról atqarady. Mening tapsyrmammen «Jayly mektep» últtyq jobasy jýzege asyrylyp jatyr. 2025 jyldyng sonyna deyin zamanauy ýlgidegi 217 mektep paydalanugha beriledi dep josparlanghan. Osy óte manyzdy júmysty «Samúryq-Qazyna» qory qadaghalap otyr. Ýkimet pen әkimder búl sharuagha belsene atsalysugha tiyis. Deputattar da ortaq isten shet qalmaydy dep oilaymyn. Ýkimet jayly mektepterdi arnayy basqaru jýiesin engizudi oilastyruy kerek. Sonymen birge, elimizdegi 1300 mektepke kýrdeli jóndeu jýrgizu qajet. Ýkimet әkimdermen birge ony qarjylandyru kózderin anyqtap, sonyng ishinde demeushilerden de qarajat tartyp, 3 jyl ishinde búl mektepterdi tolyq janartuy kerek. Memleket kepildi tólemder ýshin qyruar qarajat bóledi. Onyng ishinde jekemenshik mektepterge beriletin qarjy da bar. Mysaly, 250 mynnan astam bala oqityn jekemenshik mektepterge biyldyng ózinde budjetten 134 milliard tenge bólindi. Ata-analar memleketting jeke menshik mektepterge naqty kómek berip jatqanyn biluge tiyis. Osyghan oray әr balagha normativ boyynsha bólingen qarajat kórsetilip túruy qajet. Sonda azamattarymyz әleumettik baghdarlamalargha bólinip jatqan qarjy turaly shynayy aqparattan habardar bolady», - dedi preziydent Toqaev.

Ústazdar – últtyng ziyatkerlik quaty!

«Búdan bólek, mektepterding júmysyn jaqsartu sharalaryn qolgha alghan jón. Múghalimderding biliktiligin arttyrugha jәne әleumettik mәrtebesin kóteruge kónil bólgen abzal. Ústazdar – últtyng ziyatkerlik quaty. Olar bilimdi úrpaq tәrbiyeleu arqyly elimizding órkendeuine jol ashady. Ýzdik oqu baghdarlamasy, zamanauy mektepter, ozyq basqaru jýiesi bolsa da, ústaz bilikti bolmasa, onyng bәri beker ekeni anyq. Sondyqtan pedagogikalyq joghary oqu oryndaryna talapty, qabiletti jastardy qabyldaugha basa mәn beru kerek. Jalpy búl baghyttaghy júmystyng betalysy jaqsy, ony jalghastyru qajet. Balany mektepke dayyndau mәselesine airyqsha nazar audarghan jón. Mektepke deyingi tәrbie beru jәne oqytu isine memleketpen qatar ata-analar da jauapty. Sondyqtan mektepke deyingi bilim beru salasynda әr balagha bólinetin qarajat otbasynyng naqty tabysyna baylanysty boluy kerek. Osylaysha, biz bilim beru jýiesin odan әri jetildiru arqyly shyn mәninde múqtaj azamattargha kómek kórsetemiz jәne memlekettik qoldaudyng ashyq boluyn qamtamasyz etemiz. Týptep kelgende, azamattarymyzdyng әleuetin arttyramyz», - dedi Memleket basshysy.

Densaulyq saqtau salasyna 3,3 trillion tenge qarjy bólindi!

«ALTYNShY. Últ saulyghyn nyghaytu ýshin keshendi sharalardy qolgha alyp, halyqty әleumettik qoldau jýiesin janghyrtu kerek. Mindetti әleumettik medisinalyq saqtandyru jýiesining engizilui densaulyq saqtau salasyna qosymsha resurstar әkelip, jeke menshik medisinagha zor paydasyn tiygizdi. Biyl densaulyq saqtau salasyna budjetten 3,3 trillion tenge qarjy bólindi. Biraq, onyng nәtiyjesi әli kórinip jatqan joq. Medisinalyq saqtandyru jýiesine qatysushylar arasynda mindetterding dúrys bólinbeui búrmalanghan aqparattyng kóbengine әkep soqtyrdy. Nauqastargha memleket kepildik bergen qyzmetterdi aqyly negizde aludy nemese birneshe ay boyy kezek kýtudi úsynu jayttary az emes. Búghan jol beruge bolmaydy. Budjetting mýmkindigi men mindettemesin eskere otyryp, memleket kepildik beretin medisinalyq kómekting birynghay bazalyq toptamasyn jasau qajet. Al odan asyp ketken shyghynnyng bәri saqtandyru jýiesi arqyly tólenuge tiyis. Sifrlandyru bolmasa, múnday auqymdy ózgeristerdi sәtti jýzege asyru mýmkin emes. Bir-birine baylanysy joq ondaghan baghdarlama men aqparattar bazasynyng ornyna birynghay memlekettik medisinalyq aqparat jýiesin jasau kerek. Jana jýie, menshik týrine qaramastan, memlekettik tapsyrys alatyn medisina mekemelerining bәrine tolyq baqylau jasaluyn jәne mәlimetterding shynayy boluyn qamtamasyz etui qajet. Ýkimet osy manyzdy mәseleni sheshuge dereu kirisip, búl baghyttaghy júmystyng barysy jóninde maghan jәne deputattyq korpusqa esep berip otyrugha tiyis», - dedi Preziydent.

Búqaralyq sport: Deputattar zang jobasyna airyqsha mәn bergeni jón!

«Elimizdegi densaulyq saqtau salasyn damytu ýshin memlekettik-jekemenshik әriptestik tetikteri arqyly resurstardy belsendi tartu qajet. Ókinishke qaray, shetelderding memlekettik-jekemenshik әriptestikke qatysty ozyq tәjiriybeleri zannamamyzda tolyq kórinis tapqan joq. Múnyng bәri jobalardyng tiyimsiz boluyna, budjetke týsetin salmaqtyng tym artuyna әkep soqtyrady. Búl tәsilderdi qayta qarap, investisiya tartu ýshin aqylgha qonymdy tarifter úsynu qajet. Ýkimet densaulyq saqtau jәne bilim beru salasyndaghy memlekettik-jekemenshik әriptestikke qatysty jana normativter men erejeler әzirleui kerek. Bilikti medisina mamandarynyng tapshylyghy – әli de ózekti mәsele. Búl mәseleni sheshu ýshin, eng aldymen, medisina salasyndaghy bilim sapasyn barynsha arttyrghan jón. Sonyng ishinde grant qúnyn bilim beru ýderisterining dengeyine qaray saralau arqyly belgilep, tiyimdi taratu qajet. Barshanyzgha mәlim, men búqaralyq sportty damytugha erekshe mәn berip otyrmyn. Jastarymyz deni sau, myqty azamat bolyp ósui kerek. Sondyqtan últ saulyghyn saqtau ýshin búqaralyq sporttyng manyzy airyqsha. Jaqynda men Olimpiadagha qatysushylarmen kezdestim, sporttaghy naqty mindetter men basymdyqtargha toqtaldym. Shyn mәninde, búl saladaghy zannamany janartatyn kez keldi dep oilaymyn. Zangha engiziletin ózgertuler búqaralyq sport pen balalar sportyn damytugha zor serpin beredi. Sonday-aq bolashaq jenimpazdar shoghyryn dayarlaugha jol ashady. Deputattar osy manyzdy zang jobasyna airyqsha mәn bergeni jón dep sanaymyn», - dedi.

Ýkimetke tapsyrma: «Áleumettik әmiyan» jobasy qolgha alynady!

«Kelesi mәsele. Áleumettik túrghydan osal azamattargha qoldau kórsetu – óte manyzdy mindet. Sondyqtan memleket әleumettik shyghystardy birtindep úlghaytyp jatyr. Qazir budjetting jartysynan kóbi әleumettik salagha júmsalady. Balaly otbasylardy qoldau ýshin sәby kýtimine ótemaqy tóleu merzimi bir jyldan bir jarym jylgha deyin úzardy. Ziyandy enbek jaghdayynda júmys isteytin azamattargha biyldan bastap arnayy tólemder berilip jatyr. «Últtyq qor – balalargha» auqymdy jobasy iske qosyldy. 7 million balanyng esepshotyna Últtyq qordyng tabysynan jalpy somasy 300 milliardtan astam tenge audaryldy. Degenmen qazir memleket tarapynan qoldau kórsetilgen kezde azamattardyng naqty tabysy eskerilmey jatqanyn moyyndau qajet. Basqasha aitsaq, әleumettik qoldaugha mýlde múqtaj emes auqatty otbasylar da memleketten kómek alady. Múnday jayttar az emes. Osyny eskere otyryp, halyqty qoldau tәsilderin jetildire týsu qajet. Sondyqtan Ýkimetke aldaghy jyldyng basynan bastap «Áleumettik әmiyan» jobasyn jýzege asyrudy tapsyramyn. Memlekettik qoldau shyn mәninde múqtaj adamdargha kórsetilui qajet. Bir sózben, kez kelgen әleumettik kómek әdil, ashyq jәne tiyimdi bolugha tiyis», - dedi Memleket basshysy.

Ekologiyalyq ahualdy jaqsartu – aldymyzda túrghan negizgi mindet!

«JETINShI mәsele. Ekologiyalyq ahualdy jaqsartu – aldymyzda túrghan negizgi mindetting biri. Biz qoghamda qorshaghan ortany qorghaudyng mәn-manyzyn keninen dәripteuimiz kerek. Halyqty ekologiyalyq faktorlardyng jaghymsyz әserinen saqtau qajet. Biznes ókilderi tabighatty qorghau isine zor jauapkershilikpen qarauy kerek. Ýkimet pen «Atameken» palatasy osy baghytta naqty sharalar qabyldaugha tiyis. Búl salagha ozyq tehnologiyalardy keninen engizu júmysyn jalghastyru qajet. Tabighatty lastaytyn qaldyqtargha monitoring jasaytyn ozyq jýie oidaghyday júmys isteuge tiyis. Qazaqstannyng biregey januarlar jәne ósimdikter әlemin saqtau mәselesi әrdayym ózekti bolyp qala bermek. Memleket aldaghy uaqytta da keng baytaq dalamyzdy jәne ormanymyzdy órtten qorghau ýshin barlyq qajetti sharany qabyldaydy. Qazaqstannyng tabighaty óte bay jәne aluan týrli. Alayda orman-toghaylar jerimizding 5 payyzyn ghana alyp jatyr. Tabighattyng әr aluandyghyn saqtau ýshin biz orman alqaptaryn kóbeytuimiz qajet. Búl mindet elimizding túraqty әleumettik-ekonomikalyq damuy ýshin de óte manyzdy. Men Preziydent bolyp saylanghan kýnnen bastap osy mәselege erekshe mәn berip kelemin. Elimizdi kógaldandyru júmysynyng qarqyny jaman emes. Toqtap qalmay, ony jalghastyru qajet. «Semey ormany» ayasynda orman túqym baghy bar. Búl – Ortalyq Aziyadaghy halyqaralyq ozyq talaptargha say kóshet ósiretin birden-bir keshen. Osy jobany basqa da ormandy aimaqtarda jýzege asyrghan abzal. Orman-toghaydy kóbeytu býkil eldi júmyldyratyn naghyz halyqtyq iydeyagha ainaluy kerek. Sondyqtan el ishinde auqymdy aqparattyq-týsindiru júmystaryn jýrgizgen jón», - dedi Preziydent.

Taza Qazaqstan: Árbir basshy elmen etene júmys isteui kerek!

«Barshanyzgha mәlim, elimizde kóktemnen beri «Taza Qazaqstan» jalpyúlttyq ekologiyalyq aksiyasy jýrip jatyr. Búl – tútas halyqty úiystyrghan berekeli bastama. «Taza Qazaqstan» sharasyna birneshe aidyng ishinde 3 milliongha juyq azamat atsalysty. Jýzdegen myng ýiding aulasy tazartyldy, 1 million tonnadan astam qoqys jinaldy. Osynday iygi sharalardyng arqasynda qoghamda jana mәdeniyet, jana qoghamdyq etika ornyghyp keledi. Múny tughan elge degen sýiispenshilik, janashyrlyq deuge bolady. Últtyng jana sapasy osynday naqty sharalar arqyly qalyptasady. Búl – uaqytsha nauqan emes. Osy manyzdy joba jyl boyy jalghasa beruge tiyis. Sebebi, shynyn aitqanda, keybir sanasyz azamattarymyz tabighatty, kóshelerdi әli de lastap jatyr. Osynday adamdardyng әreketine zang boyynsha tosqauyl qoy kerek. Bir sózben, qorshaghan ortanyng tazalyghy әrkimning kýndelikti daghdysyna ainaluy qajet. Halqymyzdyng boyynda jaqsy qasiyetter óte kóp. Mysaly, ózge elder bizdi qonaqjay, aqkónil halyq retinde biledi. Dәl solay tazalyq júrtymyzdyng qanyna, janyna singen qasiyet boluy kerek. «Taza Qazaqstannyn» aimaqtarda sapaly jýzege asuyna әkimder tikeley jauapty. Olar júrtqa isting mәn-manyzyn týsindirip, júmysty dúrys ýilestiruge mindetti. Aymaq basshysy tek sharuashylyqpen ghana ainalyspaydy. Ákim qoghamdyq, ruhany mәselelerdi әrdayym nazarda ústaugha tiyis. Árbir basshy elmen etene júmys isteui kerek, túrghyndarmen senimdi baylanys ornatuy qajet. Sonda júrt ta onyng bastamalaryn qoldaydy, el ýshin paydaly iske júmyla kirisedi. Ákimning abyroy-bedeli degenimiz de – osy», - dedi Preziydent.

Memlekettik basqaru isi: Bәrimiz adal әri әdil boluymyz kerek!

«SEGIZINShI. Memlekettik basqaru isining tiyimdiligin barynsha arttyru kerek. Men «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» tújyrymdamasyn úsynghaly bes jyldan astam uaqyt ótti. Osy uaqyt ishinde qogham men biylik qúrylymdary arasyndaghy qarym-qatynas mәdeniyetin ózgerte aldyq. Pikir bildiruding birqatar tiyimdi tetigi jәne týrli dialog alandary payda boldy. Memlekettik qyzmetshilerding azamattarmen tikeley sóilesui qalypty jaghdaygha ainaldy. Búl tújyrymdama memlekettik qyzmetshiler minez-qúlqynyng jana modelin qalyptastyrdy. Olar jauapkershilikpen, proaktivti, ashyq jәne tiyimdi júmys istey bastady. Degenmen, memleket pen qogham arasyndaghy dialogtyng sapasyn odan әri arttyra týsu ýshin bәrimiz adal әri әdil boluymyz, tek zang ayasynda әreket etuimiz, bergen uәdemiz ben isimiz ýshin jauap bere biluimiz kerek. Biz talqylanyp jatqan mәselelerding mәn-jayyn bile bermeytin, tym asyra silteuge beyim túratyn populisterding qoghamdaghy keybir bastamalardy ilip alyp, óz mýddesine búryp әketetinin kórip jýrmiz. Múnyng demokratiyagha esh qatysy joq. Ótinishterdi qaraugha qatysty júmystyng birynghay ekojýiesi qalyptasa bastaghany óte manyzdy. Búl jýie halyqtyng qajettiligi men talap-tilegin naqty bilip otyrugha mýmkindik beredi. Memlekettik organdar óz júmysyn jetildiru ýshin azamattardyng ótinishterin taldaugha kóbirek nazar audarugha tiyis», - dedi Memleket basshysy.

Ákimderdi saylau: Kelesi jyldan bastap jana jýiege birjola kóshemiz!

«Azamattarymyzdyng songhy jyldardaghy taghy bir talaby – әkimderdi tikeley saylau jýiesin engizu. Búl talap ta oryndaldy. Auyl әkimderin tikeley saylau jýiesi 2021 jyly engizildi. Sodan beri 2,5 myngha juyq әkim saylandy. Búl – barsha auyl әkimderining 90 payyzgha juyghy degen sóz. Qalghandary әkimning ókilettik merzimi ayaqtalghan kezde óz retimen saylana beredi. Jana әkimderding 60 payyzy búryn memlekettik qyzmette júmys istemegen. Olardyng arasynda әrtýrli kәsip iyeleri, týrli partiya ókilderi bar. Ortasha jasy – 46 jas. Bir sózben aitsaq, halyq ózi tandaghan әkimderding qúramy edәuir janghyrdy. Byltyr kýzde alghash ret audan jәne oblystyq manyzy bar qala әkimderin saylay bastadyq. Barlyq oblysta 45 әkim jana tәsilmen saylandy. Biz saylau nәtiyjesin jәne saylanghan әkimderding júmysyn jan-jaqty zerdeledik. Sonyng qorytyndysy boyynsha týbegeyli sheshim qabyldadyq. Kelesi jyldan bastap jana jýiege birjola kóshemiz. Búdan bylay audan jәne oblystyq manyzy bar qalalardyng әkimderi tikeley saylau arqyly ghana qyzmetke keledi. Ákimderding ókilettik merzimi ayaqtaluyna qaray yaghni, rotasiya merzimi jetkende saylau birtindep ótkizile beredi. Búl da – sayasy jýieni reformalau isindegi kezekti manyzdy qadam. Sayasy reforma – bir rettik nauqan emes. Memleketting damuyna qajet bolsa, reformalar osylay ýzdiksiz jalghasa beredi», - dedi Preziydent.

«Memlekettik qyzmetshilerding biliktiligin arttyru mәselesi әli de ózekti. Ýmitkerdi kyzmetke taghayyndaghan kezde onyng kәsiby jәne moralidyq qasiyetterin múqiyat eskergen jón. Búrynghy júmysyn qalay atqarghany da qaperde boluy kerek. Meritokratiya qaghidattarynan eshkim bas tartqan joq. Búl baghyttaghy júmystyng ayaq alysy jaman emes. Qazir memlekettik organdardyng bәri kadr jónindegi birynghay aqparattyq jýiege kóshti. Endi Ýkimet pen Memlekettik qyzmet isteri agenttigi budjetten qarjylandyrylatyn mekemelerding kadr mәselesine qatysty júmysyn tolyq avtomattandyruy kerek», - dedi preziydent Toqaev.

«Qaryzsyz qogham» jobasy:  Qogham súranysy – әdildik jәne qauipsizdik!

«TOGhYZYNShY. Qoghamda zang men tәrtip iydeologiyasyn tereng ornyqtyru qajet. Sifrlyq tehnologiyalardyng kýndelikti ómirimizge jappay enui týrli alayaqtardyng kóbengine әkep soqtyruda. Oghan bәrimiz kuә bolyp otyrmyz. Sondyqtan qazir qarjy jәne ekonomika negizderin bilu, qarapayym sifrlyq daghdylardy mengeru asa manyzdy bolyp túr. Osy rette, «Amanat» partiyasy úsynghan «Qaryzsyz qogham» jobasyn atap ótkim keledi. Azamattardyng qarjylyq sauatyn arttyrugha arnalghan osy jobagha byltyr 65 myng adam qatysty. Al biyl odan da kóp adam qatysady. Mektepterde, joghary oqu oryndarynda qarjylyq jәne sifrlyq sauattylyq negizderin ýiretetin bilim baghdarlamasyn engizu qajet. Búl júmysty Ýkimet qarjy salasyn retteu organdarymen birge atqaruy kerek. Múnyng bәri azamattarymyzdyng әrtýrli alayaqtardyng qúryghyna týsip qalmauyna mýmkindik beredi. Qúzyrly organdardyng bәri zangha baghynatyn júrtqa zardabyn tiygizip jatqan alayaqtyqqa jәne sol siyaqty basqa da zansyz әreketterge qarsy batyl sharalar qabyldaugha tiyis. Qazir «Qúqyq búzushylyqtardyng aldyn alu turaly» zang jobasy әzirlenip jatyr. Osy zannyng talaptaryn oryndau ýshin qogham men memlekettik apparat kýsh júmyldyruy kerek. Sonda ghana jaghdaydy týzetip, zang ýstemdigin jәne azamattardyng qauipsizdigin qamtamasyz ete alamyz. Kez kelgen qoghamnyn, sonyng ishinde bizding qoghamnyng da basty úghymdargha negizdelgen súranystary – әdildik jәne qauipsizdik. Osy negizgi súranystardyng tolyghymen ótelui memleketting tiyimdi júmys isteytinin aiqyn kórsetedi», - dedi Memleket basshysy.

Mening basty mindetimning biri – Qazaqstandy qauipsiz әri jayly elge ainaldyru!

«Elimizde auqymdy reformalar kezen-kezenimen jýzege asyrylyp jatyr. Sayasy janghyrudyng nәtiyjesinde azamattarymyzdyng óz oiy men pikirin ashyq aityp, memlekettik sheshimder qabyldau ýderisine aralasuyna jol ashyldy. Sonday-aq әleumettik-ekonomikalyq túrghydan tereng ózgerister jasalyp jatyr. Azamattarymyzdyng qúqyghyn qorghau salasynda keshendi sharalardy qolgha aldyq. Negizgi maqsat – әdiletti qogham qúru jәne sonyng arqasynda damudyng sara jolyna týsken ozyq el bolu. Sondyqtan biz osy baghyttaghy manyzdy reformalardy jalghastyramyz, jýieli júmysty toqtatpaymyz. Taghy bir mәsele – azamattardyng qauipsizdigi. Jeke adamnan bastap tútas qoghamnyng qauipsizdigin qamtamasyz etu – memleket ýshin strategiyalyq manyzy bar basymdyq. Kóptegen elde, tipti keybir damyghan memleketterding ózinde qylmys pen tәrtipsizdik órship túrghanyna qaramastan, biz songhy jyldary qauipsiz qogham qúru jolynda edәuir jetistikke jettik. Kóshedegi, qoghamdyq oryndardaghy qylmys pen zansyzdyq tyiylyp keledi. Degenmen, arqany kenge salugha bolmaydy. Mening basty mindetimning biri – Qazaqstandy qauipsiz әri jayly elge ainaldyru. Qúqyq qorghau organdaryna jәne basqa da jauapty mekemelerge azamattardyng qauipsizdigin barynsha qamtamasyz etu jýkteldi. Ishki ister ministrligi úsaq búzaqylyq pen vandalizmnen bastap, sheteldikterding zansyz kóship keluine jәne basqa da auyr qylmystargha qatang tosqauyl qoyyp, dereu jolyn kesuge mindetti. Qúqyqtyq memlekette qylmys әlemine oryn joq, qaraqshylyqty týp-tamyrymen joy qajet. Týrli ekstremisterdin, onyng ishinde әsire dinshilderding de elge iritki salatyn әreketterine qatysty ústanym dәl osynday bolugha tiyis. Qúqyq qorghau organdary kәsibiylik, batyldyq jәne tabandylyq tanytuy kerek», - dedi Preziydent.

Áskerderi qauipsizdik: Ár ata-ana әskerge ketken balasyn memleketke senip tapsyrady!

«Jol apattary qoghamnyng zor alandaushylyghyn tughyzyp otyr. Jyl basynan beri jol-kólik oqighasynan 1300-den astam adam qaza bolyp, 16 mynnan astam azamat zardap shekti. Adamdar kýn sayyn jol ýstinde qazagha úshyrap jatyr. Olardyng arasynda tútas otbasylar da bar. Jol-kólik infraqúrylymyn jaqsartu jәne intellektualdyq jýieni engizu arqyly jol qauipsizdigin qamtamasyz etuge bolady. Búl – jergilikti ghana emes, respublikalyq joldargha da qatysty mәsele. Osy salagha jauapty mekeme avtokólikterding tehnikalyq jaghdayyna tiyisti baqylau jasauy qajet. Jýrgizushilerdi dayarlau dengeyining de tómendep ketkeni jasyryn emes. Jýrgizushi kuәligin arnayy oqymay-aq alatyn jayttar bar. Ýkimet, әkimder, Ishki ister ministrligi batyl qadam jasauy kerek. Deputattar búl mәseleni nazarda ústaugha tiyis. Ásker qatarynda zang men tәrtipting saqtaluy – airyqsha manyzdy mindet. Jastar әskerge Otan aldyndaghy boryshyn óteuge barady. Jas sarbazdarymyz óz mindetin alansyz oryndauy ýshin әsker qatarynda, eng aldymen, temirdey tәrtip bolugha tiyis. Qaruly kýshter men basqa da kýshtik qúrylymdar osy talapty mýltiksiz oryndauy qajet. Ár ata-ana әskerge ketken balasyn memleketke senip tapsyrady. Sondyqtan sarbazdardyng densaulyghy men qauipsizdigine, eng aldymen, armiya basshylyghy jәne qúqyq qorghau mekemelerining basshylary jauapty», - dedi Memleket basshysy.

Manyzdy mindet – esirtki saudasyna jәne nashaqorlyqqa qarsy kýres!

«Taghy bir manyzdy mindet – esirtki saudasyna jәne nashaqorlyqqa qarsy kýres. Búl – últtyng genetikalyq qoryn aman saqtap qalu mәselesi degen sóz. Biz osyghan deyin qajetti zannamalyq sharalardy qabyldadyq. Biraq naqty nәtiyjege qol jetkizdik deuge әli erte. Árbir memlekettik qúrylym, әsirese, qúqyq qorghau organdary tiyimdi júmys istep jatyr dep aita almaymyz. Esirtki mәselesi ushyghyp barady. Biz zang men tәrtip, bilim men parasat ýstemdik etetin qogham qúruymyz kerek. Azamattary, әsirese jastary mәdeniyetti, janashyl әri jasampaz últtyng úpayy týgel. Sondyqtan biz órkeniyetti el bolugha kedergi jasaytyn jaghymsyz әdetterden aryluymyz kerek. Men búl turaly Últtyq qúryltaydyng otyrysynda aittym. Elding bolashaghyna kesirin tiygizetin bes keselge toqtaldym. Sodan beri birshama júmys atqaryldy. Vandalizmge, ludomaniyagha tosqauyl qoyatyn zandar qabyldandy. Veypke, yaghny elektrondy temekige tyiym salyndy. Qabyldanghan sharalardyng nәtiyjesi qazirding ózinde kórinip jatyr. Áleumettik keselding bәrimen tútas júrt bolyp júmyla kýresu qajet», - dedi preziydent Toqaev.

Qazaqstannyng qoghamynda da, biyliginde de eshqanday «fobiya» bolghan emes, qazir de joq!

«Halqymyz qashanda keng peyilimen, toleranttylyghymen erekshelengen. Elimizding basty qúndylyghy – birlik pen kelisim eng aldymen, osy qasiyetterding arqasynda saqtalyp otyr. Qazaqstanda tiline, dinine, últyna, әleumettik jaghdayyna jәne basqa da sebepterge baylanysty eshkimge eshqanday qysym jasalmaydy, jasaluy da mýmkin emes. Áriyne, múnday jayttar ara-túra kezdesedi. Biraq, búl kóbine jekelegen adamdardyng sauatsyzdyghy men jauapsyzdyghynan bolyp jatady. Qúqyq qorghau organdary әrdayym zang arqyly múnday oqighalardyng jolyn kesedi. Búghan qosa, bizge belgili keybir teris pighyldy adamdar, onyng ishinde shetelde jýrgender de bar, mәseleni ushyqtyru arqyly qoghamdyq pikirge yqpal etkisi keledi, elimizge orynsyz shýiligedi. Qazaqstannyng qoghamynda da, biyliginde de eshqanday «fobiya» búghan deyin bolghan emes, qazir de joq, bolashaqta da bolmaydy. Sondyqtan aqsha ýshin el ishine iritki saludy kózdeytin múnday jymysqy әreketterden týk shyqpaytyny anyq. Biz ýilesimdi, әdiletti әri túraqty qogham qúru isin jalghastyra beremiz. Biz – ozyq oily últpyz. Sondyqtan alysty kózdep, týrli arandatushylyq әreketterden biyik túruymyz, parasatty el ekenimizdi tanytuymyz jәne tek zangha arqa sýieuimiz kerek. Ylghy da keyin qayyrylyp, ótkenmen ómir sýruge, búrynghy jýieden nemese sayasy túlghalardan kinә izdey beruge bolmaydy. Óz halqynnyng tarihyn bilu kerek, biraq odan tek ensendi týsirip, ózgege ókpe artugha sebep izdemeu qajet. Qanday qasiretti bolsa da, ótken oqighalardan, eng aldymen, taghylym ala bilgen jón. Biz keleshekke senimmen kóz tigip, elimizding ósip-órkendeui men damuyn oilauymyz qajet. Men búl turaly ýnemi aityp kelemin. Taghy da qaytalap aitamyn: bizding qoghamymyzda zang men tәrtip ýstemdik qúrugha tiyis. Búl – býkil qoghamnyng jәne әr adamnyng qauipsizdigin qamtamasyz etuge qatysty eng basty talap. Biz sonda ghana Ádiletti, Taza jәne Qauipsiz Qazaqstandy qúra alamyz. Osy strategiyalyq maqsatymyzgha jetu ýshin elimizding beybit ómir sýruine jәne túraqty damuyna qolayly syrtqy jaghday qalyptastyruymyz qajet. Búl – qazirgi asa kýrdeli geosayasy ahual kezinde óte joghary kәsibiylikti talap etetin diplomatiyanyng mindeti», - dedi Memleket basshysy.

Qazaqstan beybit syrtqy sayasatty qatang ústanyp keledi!

«Qazaqstan beybit jәne tengerimdi syrtqy sayasatty qatang ústanyp keledi. Elimizding egemendigi men tәuelsizdigin nyghaytu, sheteldegi azamattarymyzdyng qúqyqtaryn qorghau, últtyq mýddelerimizdi ilgeriletu, ekonomikagha investisiya tartu – diplomattarymyzdyng basty mindeti. Qazaqstan Birikken Últtar Úiymynyng Jarghysyn qatang ústana otyryp, kóp jaqty yntymaqtastyq ornatugha qashanda dayyn ekenin pash etip keledi. Elimiz halyqaralyq qauipsizdik jәne túraqtylyq mәselelerin sheshuge belsendi atsalysady. Biz Birikken Últtar Úiymy men basqa da halyqaralyq úiymdardyng terrorizmge, ekstremizmge, zansyz kóshi-qongha, klimattyng ózgeruine jәne ózge de qauip-qaterlerge qarsy kýresu jolyndaghy talpynystaryn qúptaymyz. Sonday-aq Birikken Últtar Úiymynyng bitimgerlik qyzmetin, qarusyzdanugha qatysty bastamalaryn barynsha qoldaymyz, qaruly qaqtyghystardy diplomatiyalyq jolmen sheshu qajet dep sanaymyz. Astanada Qazaqstanyng tóraghalyghymen Aziyadaghy ózara is-qimyl jәne senim sharalary jónindegi keneske, Tәuelsiz Memleketter Dostastyghyna, Shanhay yntymaqtastyq úiymyna, Týrki memleketteri úiymyna mýshe elder basshylarynyng sammitteri siyaqty birqatar manyzdy halyqaralyq is-shara ótti. Bizge qoldau kórsetkeni ýshin odaqtastarymyz ben seriktesterimizge shynayy rizashylyghymyzdy bildiremiz», - dedi Preziydent.

Biz eshteneni jasyrmay, bәrin býkpesiz ashyq aitamyz!

«Qazir әlemde qanday týbegeyli ózgerister bolyp jatqanyn bilesizder. Ekonomikalyq, sayasi, klimattyq jәne basqa da jahandyq, aimaqtyq auqymdaghy qauip-qaterler az emes. Osynday jaghdayda kýndelikti sharuamen qatar strategiyalyq manyzy bar kóptegen mәseleni sheshuimizge tura keledi. Áriyne, bir mezette barlyghyna birdey resursymyz jetpeytini anyq. Eshkim de bәrin taban astynda ózgerte almaydy. Jyldar boyy sheshimin tappay kelgen mәseleler bar. Biz eshteneni jasyrmay, bәrin býkpesiz ashyq aitamyz. Qanshalyqty kýrdeli bolsa da, barlyq mәseleni jýieli әri batyl týrde sheship kelemiz. Aldymyzda auqymdy júmys túr. Túraqty әleumettik-ekonomikalyq órleudi qamtamasyz etu, azamattardyng jasampazdyq әleuetin tolyq ashu jәne halyqtyng әl-auqatyn arttyru – memleketting manyzdy mindeti. Ýkimet mýsheleri, әkimder, deputattar jәne barsha qogham ókilderi әrdayym otanshyldyq iydeyasyna adal bolugha tiyis. Ár is elge degen janashyrlyq niyetpen jasaluy kerek. Árbir qadamymyz elge paydasyn tiygizui qajet. Biz elimizding baylyghyn ýnemdep paydalansaq, tabandy enbek etsek, salyq tólesek, óz ónimderimizdi satyp alatyn bolsaq, týrli jobalargha investisiya salsaq, memleketimizding quatyn arttyra týsemiz. Demek Otanymyzgha da, otbasymyzgha da paydamyz tiyedi degen sóz», - dedi preziydent Toqaev.

Ádiletti Qazaqstandy bolashaq úrpaqqa amanat etu – barshamyzgha ortaq mindet!

«Biz qiyndyqtargha moyymay, barlyq mәseleni birtindep, bayyppen sheshuimiz kerek. Múnyng bәri halyqtyng túrmys-tirshiligine ghana emes, qazirgi búlynghyr zamandaghy elimizding taghdyryna da tikeley әser etedi. Bizding úzaq merzimge arnalghan damu jolymyz – aiqyn. Biyik maqsattarymyz bar. Oghan jetu ýshin, eng aldymen, el birligin saqtay biluimiz kerek. Bir-birimizge qoldau bildirip, qúrmet kórsetuimiz qajet. Biz – berekeli birlikting arqasynda týrli synaqtan sýrinbey ótken halyqpyz. Aldaghy uaqytta da solay bolmaq. Bәrimiz bir el bolyp, әdiletti jәne damyghan Qazaqstandy birge qúrayyq. Sonda әrkim óz elining kirpishi bolyp qalanyp, arman-múratyna jete alady. Ár adamgha jәne barshagha birdey mýmkindik beretin memleketti, yaghny Ádiletti Qazaqstandy bolashaq úrpaqqa amanat etu – barshamyzgha ortaq mindet. Men Memleket basshysy retinde osy mindetti oryndaugha bar kýsh-jigerimdi salamyn. Sizder de ortaq maqsatqa jetu ýshin tabandy enbek etesizder dep senemin. Qasterli Otanymyz – Qazaqstan órkendey bersin! Halqymyz aman bolsyn!», - dep ayaqtady Memleket basshysy óz Joldauyn.

Abai.kz