Reseyding NATO-ny «1997 jyldyng shekarasyna sheginuge» mәjbýrleu әreketi әskeriy-sayasy qoparylysqa әkep soqtyrdy. Búl arada әngime – Soltýstik Atlant aliyansynyng búryn-sondy bolmaghan tútastyghy men onyng skandinaviyalyq eki elmen tolyghyuynda emes, tipti Ukrainadaghy soghys turaly da emes.

Qauipsizdik ýshin tәuekelderding kýrt ósui – Batysty kópjyldyq militarizasiyalaugha talpyntyp, qayta qarulandyru prosesining arbasyna jekti. Búl jerde Batystyng jappay qarulanuynan Reseyge bes tiyndyq payda joq ekeni beseneden belgili.

BATYSTYNG ÁSKERIY-ÓNDIRISI ÝShIN ALTYN DÁUIR TUDY!

Mynany qaranyz, statistika býideydi: AQSh pen Euroodaqtyng 8 jetekshi qorghanys korporasiyasy ótken jyldyng ayaghynda 750 mlrd dollargha tapsyrys oryndapty. Yaghni, osynsha somanyng qaru-jaraq, tehnikasyn shygharghan. Biyl osy somagha taghy 10,5 mlrd qosylghan.

Áskeriy-óndiris salasyndaghy jekelegen kompaniyalar da qarqyndaryna qarqyn qosuda. Qaranyz: «Lockheed Martin» deytin korporasiya «Patriot» PVO keshenderining óndirisin 2027 jylgha deyin 30 payyzgha arttyrmaq. Demek, súranys bar! Tapsyrys kóbeygen!

Al dýrkin-dýrkin dýrsildetetin ataqty «HIMARS-qa» arnalghan snaryadtar óndirisi 2025 jylgha deyin 3 esege kóbeymek. Búghan da súranys artqan.

Britaniyalyq «BAE Systems» deytin korporasiya 155-milliymetrlik gaubisalardy shygharudy 8 esege kóbeytip jatyr. Demek, búlar da súrynystyng artuyna qaray amaldauda.

ÁLEMDIK QARULANU JARYSY: ÓZGELER...

Álem júrty qarulanyp jatyr dedik. Sóz dәleldi bolsyn, qaranyz: Ótkende ghana Japoniya Qorghanys salasyna bólinetin qarjyny úlghaytyp, 53 mlrd dollargha jetkizudi qolgha aldy. Búl Japoniya ýshin soghystan keyingi kezendegi eng iri soma!

NATO-nyng 32 mýshesining 23-i Qorghanys budjetin JIÓ-ning 2 payyzyna jetkizgen eken. Jalpy NATO-nyng qorghanys budjeti 400 mlrd dolargha juyqtaydy deydi bir derekterde.

AQSh-tyng әskery budjeti biyl 886 mlrd dollargha jetken eken. Germaniya bastaghan NATO elderining әskery budjeti JIÓ-ning 2 payyzyna juyqtasa, Polisha JIÓ-ning 4,2 payyzyn osy salagha bólmek.

Álemde әskery budjetke kóp qarjy bóletin – AQSh. Onyng somasyn jogharyda aittyq. Onan son, tizimde Qytay túr. 300 mlrd dollargha juyq qarajat osy salagha júmsalady eken. Áskery salagha kóp aqsha júmsaytyndardyng alghashqy bestigine Resey, Ýndistan men Saudiya kiredi eken.

Áskery budjetti arttyrghandar tiziminde: Ukraina, Polisha, Daniya, Rumyniya, Finlyandiya, Kanada, Týrkiya t.b. bar. Sozylynqy qaqtyghystardy bastan ótkerip jatqan Demokratiyalyq Kongo, Aljir degender de әskery budjetterineselep arttyruda. Týrkiya tipti, әskery óndiristi mindetti pәn retinde JOO-larda oqytudy qolgha almaq... Qazir qoghamdyq talqy ótkizude.

Týiin: Jogharyda әskery óndiris salasyndaghy kompaniyalar turaly sóz ettik. Mine, solar qazir HHI ghasyr armiyasynyng beynesi payda boluda!

Dәl qazir әlem júrty alasapyran kýidi bastan keshirude. Jahandy qaqtyghystar órti sharpyp, әlemdik geosayasy ahual kýrdelene týsude. Byltyrghy jylghy esep boyynsha әlemde 180-nen astam qaqtyghys oshaqtary tirkelgen.

Sәikesinshe, әlem elderi yldym-jyldym qarulanu ýstinde. Yaghni, militarizm kýsheydi. Sol әlemning ajyramas bir bóligi – bizbiz. Demek, әlemdik tendensiya bizdi de ainalyp ótpesi anyq! Demek, bizge de qarulanu kerek. Búl anyq!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz