Ardaqty aghayyn, qadirli jamaghat! Qazaqtyng ýlken ghalymy, týgel týrik júrty moyyndaghan, Túrangha túlgha bolghan ghúlama ghalym Qarjaubay aghanyng da baqigha baghyt alghanyna qyryq kýn tolypty. Alla aldynan jarylqasyn asyl aghamyzdyn!

Aghamyzben aghaly-inidey syilasyp jýrushi edik. «Shardarada Oraz degen dosym bar, Mongholiyada әskerde bolghanda tanysqanbyz. Elge kelgen song tauyp alyp, auyldaryna barghanmyn», - dep kezdesken sayyn dosyna sәlem aitudy úmytpaytyn... Qaytys bolarynan eki ay búryn ghana, biyl mamyr aiynyng ayaghynda Týrkistandyq aghayyndardyng Nauryz toyynda birge bolyp edik. Tórimizde otyryp edi, tógilip túryp sóilep edi. Ádettegidey әdemi qalpynda, jyly jymiyp qoyyp, sap-sau jýrgen bolatyn…

Tәuelsizdik alghan son, Qazaq Eline Kýltegin tasymen birge kýlli týrkining ruhy keldi! Qazaqtyng Últtyq ruhy biyiktedi! Al Kýlteginning keluine sebepker bolghan, eng ýlken ýles qosqan Qarjaubay aghamyz edi...

«Kók týrikting kók tiregen ruhyn Arqa dalasyna әkep qonystandyrdym! Ókinben!», - dep tura jazghan aghamyz. Tasqa qashalghan tarihymyzdy tanytqan tarlannyng elimen qoshtasqanday kók tasyna qashap jazylar sóz eken!..

Bitik tastarmen bite qaynasyp, balbal tastardyng bayanyn tyndap ósken ghúlama Qarjaubay aghamyz sóilegende Kýlteginning kýmbirin tyndaghanday bolatyn edik...

Babalardyng tasqa jazghan tarihyn tastan arshyp alyp, úrpaghyna tabystaudan asqan últqa qyzmet bola ma?!.

Kókiregi kómbe Qarjekenning qazaghyna syilaghan qazynasyn eshqanday baylyqpen salystyrugha kelmeydi. Atasynyng atyn ana tilinde jaza almaghasyn, babasynyng tasqa jazghan tarihy týgil, qazaq әlippesin týgel bilmeytin otansyz oligarhtardyng otyz jyl halyqtan úrlaghan milliardtarynyng Qarjekendey ghalymdardyng qazynasynyng qasynda eshqanday qúny joq!.

Qarjekenmen birge týrkitanudyng bir dәuiri ketip barady…

Áygili ghúlama Álkey Marghúlannyng ózinen bata alghan Qarjaubay Sartqojaúly aghamyzdyng basqa qúndy enbekterin aitpaghanda, ýsh tomdyq «Orhon eskertkishterining atlasy» atty orasan zor enbegi halqyna qaldyryp ketken asyl múrasy. Búl qanday joghary marapatqa da layyqty enbek edi...

Qarjekenning qazaghyna, býkil týrik әlemine sinirgen osynday alapat enbegi kózi tirisinde baghalanbady. Endi ekinshi ómirinde osy olqylyqtyng orny tolady dep bilemiz. Oghan senetinimiz, memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng pәrmenimen Qarjekenning halyqqa enbegi singen túlghalargha arnalghan Últtyq panteongha mәngilik jayghasuy! Halyq qatty riza bolghan búl ghadiletti de, imandy iske múryndyq bolghan Aqordadaghy memlekettik kenesshi Erlan Qariyn, preziydentting iydeologiya salasy boyynsha kómekshisi Ruslan Jeldibay, preziydentting baspasóz hatshysy Berik Uәly bauyrlarymyzgha, Qarjekeng talay jyl talmay ter tókken Euraziya últtyq uniyversiyteti rektory Erlan Sydyq aghalarymyzgha alghysymyzdy bildiremiz.

Osy jerde aita ketetin taghy bir mәsele bar. Qarjaubay aghamyz biyl «Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri» ataghyna úsynylghan eken. «Sonda osynday ghúlama ghalym әli «Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri» emes pe?» dep tanghalghan súraghymyzgha, «Kezinde osy ataqqa eki ret úsynylyp, keybireulerding kedergi jasauymen ala almaghan» degendi estigende, ne aitarymyzdy bilmey qaldyq... IYә, eki әn aitsa, esirip, tórt әn aitsa, tóbene shyghatyn jeniltek әnshiler otyzgha jetpey, jappay alyp alghan búl ataqty ózimiz de alpystan asqanda, byltyr ghana alghanymyzda da, «siz әli almaghansyz ba?» degendi estigen edik...

Endi osy ýshinshi ret úsynylyp otyrghan, tirisinde ala almay ketken «Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri» ataghy Qarjaubay aghamyzdyng artynan ózi izdep baruy kerek, shanyraghynda túruy kerek dep bilemiz...

Kezinde múzbalaqtarymyz Múqaghaly men Júmeken, Asqar Sýleymenderge tirisinde búiyrmaghan memlekettik syilyq qaytys bolghasyn berilgen...

Qarjekeng qaytqanda Astanada emes edim, qoshtasuda bola almay, topyraq sala almadym...

Joqtau aityp qarsy alghan Jәley jengemizge, úl-qyzdaryna, tughan-tuystaryna kónil aitamyn. Býkil qazaqqa, týgel týrik júrtyna kónil aitamyz!

Qarjaubay aghamyzdyng asyl múralary Alashymen birge jasay beredi! Aldy peyish, arty kenish bolyp, jәnnatta ruhy shalqy bergey!

Qazybek Isa

Abai.kz