Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 4465 0 pikir 24 Aqpan, 2014 saghat 11:45

UKRAINA ÓLMEK EMES! UKRAINA BIZDI SÝIEDI!

 

Ukrain halqy jeniske jetti. Ózgeris pen jeniske degen bostandyqqa toly senim Ukrain halqyn jaryq kýnning astyna alyp shyqty. Dýniyening kóz aldynda Ukrainanyng qúldyq sanadan azat halqy óz tandauyn jasady. Óz talabyn algha shyghardy. Álemdi, әsirese, qalyng sayasy úiqy qúshaghynda jatqan Orta Aziya elderin Ukraina halqynyng "Ukraina eshqashan ólmeydi!" "Ukraina bizdi sýiedi!" dep keletin Kiyevtegi Maydannyng әnúranyna ainalghan viyderolik kezip jýr. Ukraindardyng ór ruhy ýreyge toly jýrekterdi shymyrlatyp, tamaghynan alghan túrmystyq iyleude jatqan júrttyng kókiregine ashy zapyran toltyryp, "Kóktemdi" kýtken kózderge jas ýiirip túr...

Euromaydannyng әnúrany ruhtandyrghan ukrain azamattary viyderolikter jasap (tómendegi viydeo), youtube-qa jýktegen. Osy viydeorolik turaly, naqtyraq aitqanda bizding rejisserler múnday rolikti qalay jasar edi degen saual tóniregindegi jurnalist Aydos Júqanúlynyng (3-nshi surette) jazbasyn jariyalap otyrmyz.

Abai.kz

Tómendegi rolikti bizding rejisserler jasasa qayter edi?

 

Ukrain halqy jeniske jetti. Ózgeris pen jeniske degen bostandyqqa toly senim Ukrain halqyn jaryq kýnning astyna alyp shyqty. Dýniyening kóz aldynda Ukrainanyng qúldyq sanadan azat halqy óz tandauyn jasady. Óz talabyn algha shyghardy. Álemdi, әsirese, qalyng sayasy úiqy qúshaghynda jatqan Orta Aziya elderin Ukraina halqynyng "Ukraina eshqashan ólmeydi!" "Ukraina bizdi sýiedi!" dep keletin Kiyevtegi Maydannyng әnúranyna ainalghan viyderolik kezip jýr. Ukraindardyng ór ruhy ýreyge toly jýrekterdi shymyrlatyp, tamaghynan alghan túrmystyq iyleude jatqan júrttyng kókiregine ashy zapyran toltyryp, "Kóktemdi" kýtken kózderge jas ýiirip túr...

Euromaydannyng әnúrany ruhtandyrghan ukrain azamattary viyderolikter jasap (tómendegi viydeo), youtube-qa jýktegen. Osy viydeorolik turaly, naqtyraq aitqanda bizding rejisserler múnday rolikti qalay jasar edi degen saual tóniregindegi jurnalist Aydos Júqanúlynyng (3-nshi surette) jazbasyn jariyalap otyrmyz.

Abai.kz

Tómendegi rolikti bizding rejisserler jasasa qayter edi?

Býiter edi: Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining tapsyrysy boyynsha tenderdi "jender" dep týsinedi. Álbette, 25% «rahmeti» jogharygha ketedi.
 

I núsqa

Eski kólikti jóndemeymiz. Damyghan 50 elde olay boluy mýmkin emes. Jana bir kólikting ainasyn Samal sh/a-da sýrtip túramyz da, sol ainadaghy óz beynemizge qarap qiyalgha ketemiz. Aytpaqshy, ol kólik Lada boluy kerek. Áytpese, strategiyalyq әriptesimizding kóniline qayau týsiremiz. Keden Odaghyna qayshy materialgha respublikalyq telearnada oryn joq. Kishkentay býldirshin qyz planshette suret saluy kerek. Ony ózimizde shyghara bastadyq emes pe?! Maqsat - elu emes, otyzdyqqa ilinu. Ilinip-salynghany nesi? Taptap ótemiz! Joghary klasstyng oqushysy tyndap otyrghan qúral jayfon bolmauy kerek. Jasyryn jarnama. Aqsha jasap qalu kerek qoy. Ary qaray kettik. Eki oqushynyng qonyr taqtagha bormen jazuy Orta Aziyanyng ýlken mysyghyna jat nәrse. Mindetti týrde interaktivti taqta túrghany jón. Kempirding gýl satyp kýneltui - jabayy kapitalizmning kórinisi. Orys kempir gýlzarda chihuahuasymen ketip bara jatuy kerek. Mine, osylay.
 

II núsqa

Aldynghy núsqada "aqsha qayda ketti?" degen qanqu boluy kәdik. Sondyqtan molynan qarpimyz. Ózimizdikin mensinbey, Reseyden beyneoperator jaldap alady. Ol Almaty men Astanany týsirip shyghady. Kórinis bylay. Kóktóbe. Qyrghyz tymaq kiygen qazaq shal djipten týsip Almatynyng ýstinen qaraydy. Kólikting artqy esiginen orys kýieu balasy shyghady da, qazaq kelinshegin qolynan demep týsiredi. Bolmasa, kerisinshe. Erkegi qazaq, orysy әiel. Basqa "128 últty" moyyndamaymyz. Óitkeni, oryssyz ómir sýre almaytyn qúldyq-tolerastyq sanamyz basqasha oilay almaydy. Sosyn Kóktóbeden kezqúiryq úshyp shyghady. Býrkit emes. Sebebi, qalada ósken rejisser jemtikke ýiir kezqúiryq pen Altaydyng aqiyghyn aiyra almaydy. Kezqúiryqtyng kózimen qazaqtyng dalasyn jәne sol atyraptaghy devalivasiyany boldyrmay túrghan ýlken-ýlken óndiris-zauyttaryn kórsetedi. Ary qaray astanamyz Astanagha jetedi. Aqordany alty ainalyp, Bәiterekti bes ainalyp stadiongha jetedi. Onda "Jas qanattyn" jýgermekteri moyyndaryna sary shýberek baylap alyp, "Kazahstan!" dep shynghyrady. Taghy bir uniyversiytetting rektory óte-móte jaujýrek ýsh myngha juyq bala-shaghasymen әlgilerge qosylyp, "I love you, Kazakhstan" dep baqyrady. Kók jәshikke Qúdayday senetin Aygýl apamyz auylda múnyng bәrin kórip, qatty ruhtanady. Ary qaray múrnyna sirge taqqan "Ánәndini" kórip, patriottyq sezimi odan әrmen órby týsedi.
Shyn aitam, bizding rejisserlerge kreativ jetpeydi. Janasha oilau qiyn. Bir qoranyng ishinde jýrgeni. ShQO Úlan audanynda Silәm degen qoyshy boldy. Ayyrtau degen qiyr jazyqtaghy qyratqa qarap túryp aitqany әli esimnen ketpeydi. "Ayyrtaugha shyqsang Qytay kórine me?" deydi. Bizding rejisserler Alatau men Aqordanyng qasynda ailanba auruyna shaldyqqan toqty sekildi jýrgeni, bir jerding ghana shóbine maldanyp. "Esil aghady" dep әndetse de ruhym kóterilmeydi. Astananyng әinek ghimarattary da janyndy selt etkizbeydi. "Damyghan elu elge kiremiz" dep kәri-jasy stadion ishinde saryjaghal moyynorauyshtaryn jelbiretip túrghany da kónilimdi kónshitpeydi.
Kitap oqytumen ruhty kóteretin zaman ketti. Endigi jol sol kitapty kliyp, rolik pen kinogha ainaldyru. "Jaushy", "Batyr Bayan", "Jaujýrek myng bala" sekildi ómirde qazir joq Jongharmen soghysqanyna mәz. Jonghar degenimiz "Sol qanat" degen sóz. Al ong qanaty men basy, býkil denesi joryqqa shyqsa ne boldyq? Múny estigen mongholdar artyn ashyp kýledi. Kenesary, Mahambet, Isatay turaly filim týgili klip týsiru arman boldy. Biraq kenestik kóbenteden shyqqan, damudan qalghan qazaqtar ketken song búl joqtyng da orny tolatynyna senimdimin. Al әzirge iydeologiyamyz Ýidelogiya nemese Tynysh otyrologiya bolyp túr.
Aytpaqshy, myna rolikte «Ukraina lubit nas!» deydi. Biz «Qazaqstandy jaqsy kóremiz!»", «Qazaqstandy sýiemiz!» deymiz. Al Qazaqstan biz degende «ólip-óshe» me?

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543