Anau dep, mynau dep әngimeni kóbeytpey maqalamdy bir ghana súraqtan bastaghym kelip otyr. Qazaqstandaghy jastar sayasatynyng qazirgi jaghdayy qalay?

Endi osy súraqqa ózimshe jauap berip kóreyin.

«SYRA KOROLI» MEN «HARLEM ShEYKShI ERKE TOTAY»

Qazaqstandaghy jastar sayasaty turaly sóz bolsa kóz aldymyzgha Núrlan Óteshev (1-nshi surette) qana keletinin jasyryp qayteyik. Onyng esimizde qalyp qoyghany qiratyp sharua jasap, jastardyng bir problemasyn qaldyrmay sheship bergeninde emes, kerisinshe, týk bitirmegeninde. Núrlan Óteshev desek, sonyng qalyndyghy siyaqty elestep Baqyt Syzdyqova da (2-nshi surette) oigha oralady. Qazaqstandaghy jastardy basqarghan Núrlan syrany jarnamalap este qalsa, Baqyt esirip, esi ketip Harlem sheyk biylegenimen este qaldy.

KÓTEREM QOYDYNG KEBI

Memleket jastar sayasatyn layyqty dengeyde jýrgizu ýshin jaghday jasamay otyr desek әbestik bolar. Jaghdaydy jasap otyr. Jasasa qayda dep shamdanyp otyrghanynyzdy bilemin.

Ras, qayda?

Anau dep, mynau dep әngimeni kóbeytpey maqalamdy bir ghana súraqtan bastaghym kelip otyr. Qazaqstandaghy jastar sayasatynyng qazirgi jaghdayy qalay?

Endi osy súraqqa ózimshe jauap berip kóreyin.

«SYRA KOROLI» MEN «HARLEM ShEYKShI ERKE TOTAY»

Qazaqstandaghy jastar sayasaty turaly sóz bolsa kóz aldymyzgha Núrlan Óteshev (1-nshi surette) qana keletinin jasyryp qayteyik. Onyng esimizde qalyp qoyghany qiratyp sharua jasap, jastardyng bir problemasyn qaldyrmay sheship bergeninde emes, kerisinshe, týk bitirmegeninde. Núrlan Óteshev desek, sonyng qalyndyghy siyaqty elestep Baqyt Syzdyqova da (2-nshi surette) oigha oralady. Qazaqstandaghy jastardy basqarghan Núrlan syrany jarnamalap este qalsa, Baqyt esirip, esi ketip Harlem sheyk biylegenimen este qaldy.

KÓTEREM QOYDYNG KEBI

Memleket jastar sayasatyn layyqty dengeyde jýrgizu ýshin jaghday jasamay otyr desek әbestik bolar. Jaghdaydy jasap otyr. Jasasa qayda dep shamdanyp otyrghanynyzdy bilemin.

Ras, qayda?

Memleket songhy uaqytta jastar sayasatyna erekshe mәn berip keledi. Memlekettik jastar sayasatynyng negizgi basymdylyqtary «Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik jastar sayasaty turaly» zanda jәne Memlekettik jastar sayasatynyng 2020 jylgha deyingi tújyrymdamasynda kórsetildi.

Bilim jәne ghylym ministrligi janynan Jastar isi jónindegi komiytet pen onyng aimaqtyq basqarmalary qúryldy.

Osylaysha memlekettik jastar sayasatyn oidaghyday jýrgizuding institusionaldy negizderi tolyq jasaldy, búl baghyt bazalyq qalyptasu kezeninen ótti. Alayda qaghaz jýzinde jastar sayasaty keremet bolyp túrghanymen, is jýzinde aqsaqtaghandy qoyyp túralap qaldyq. Oghan sebep memlekettik jastar sayasatyn jýrgizuding tiyanaqty mehanizmi әli kýnge deyin qalyptasqan joq. Memlekettik dengeyde búl baghyttaghy mindetterdi jýzege asyrudyng mehanizmderin qalyptastyrugha úmtylys ta jasalmaghan siyaqty.

Memleket tarapynan jastar sayasatyn jýrgizuge jyl sayyn qomaqty qarjy bólinip keledi. Búl salany qarjylandyru jyldan jylgha artpasa kemigen emes. Mәselen, 2012 jyldan bastap jyl sayyn orta eseppen 1,5 mlrd. tenge kóleminde qarjylandyrylyp keledi. Qarjy artsa da qoghamda jastar mәselesine qatysty qordalanghan mәseleler de azayghan joq.

Búl qarjynyng qayda ketip jatqanyn ashyp aitpasa da, ishimiz sezedi. Aqsha ministrlik pen komiytet basshylyghynyng ózderi qúryp alghan quyrshaq úiymdargha qúiylyp, sol quyrshaqtar arqyly talan-tarajgha týsip jatyr. Memlekettik jastar sayasatyna bólingen qyruar qarjy ýrkerdey toptyng jeke biznesterine ainalghaly qashan. Biylik aldynda jauap bermese de ar aldynda, tarih aldynda jauap berer kýn tuady.

1,5 mlrd. tenge az aqsha emes. Biraq siz ben biz osynsha aqshagha qanday sharualardyng jasalyp jatqanyn kózimiz kórip jýr me? Jastardyng arasyndaghy júmyssyzdyq, nashaqorlyq, maskýnemdik azaydy ma? Salafizm siyaqty, islam atyn jamylghan radikaldy baghytty ústanushy jastarymyzdyng sany kýnnen kýnge artyp keledi. Búl ýrdis toqtamasa sol jastar memleketting tútastyghyna, últtyq qauipsizdikke núqsan keltirui әbden mýmkin.

FAKTILER SÓILEYDI

18 aqpan kýni Qarjy polisiyasy QR Bilim jәne ghylym ministrligining lauazymdy túlghalaryna qatysty 3 qylmystyq is qozghaghandyghy turaly aqparat taratyldy. Qylmystyq isting qozghaluyna 2012 jyly Aqtóbe, Atyrau, Taldyqorghan jәne Shymkent qalalarynda balalar-jastar qozghalysyn damytugha bólingen 26 mln. tengege juyq budjet qarajatyn ysyrap etu faktisi negiz bolghan.

Osyghan deyin 2013 jylghy qyrkýiek-qazan ailarynda Qarjy polisiyasy QR Bilim jәne ghylym ministrligining lauazymdy túlghalaryna qatysty Shyghys Qazaqstan, Almaty oblystarynda jәne Almaty qalasynda  balalar men jastar qozghalysyn damytugha bólingen 33 mln. tengeni úrlau faktisi boyynsha qylmystyq is qozghaghandyghyn habarlaghan bolatyn.

Osylaysha búl qylmystardan keltirilgen zalal mólsheri 59 mln. tengeni qúrady.

Búl bylyq-shylyq 2012 jyly oryn alghan. Sol kezde atalghan baghytta júmys jýrgizgen Jastar isi jónindegi komiytetting tóraghasy Núrlan Óteshev bolatyn.

Dәnikkennen qúnyqqan jaman dep atam qazaq beker aitpaghan. El jastaryna dep bólingen memleketting 60 mln.-gha juyq qarjysyn talan-tarajgha týsuine qatysy boluy mýmkin, «Qaraghandy syrasynyng koroli» qazirgi tanda Angliyada oquda jýr.

Eng qyzyghy, Núrlan Óteshevting elding qazynasyna qol salghandardyng bәrining «atamekenine» ainalghan Londonnan saya tabuy kezdeysoqtyq pa? Búghan deyin búl qalany Bergey Rysqaliyev, Múhtar Ábilyazov, Rahat Áliyevterding meken etkenin bilemiz.

Oqu oqysyn, bilim-ghylym jinasyn, sharuamyz joq. Biraq Núrekeng búl joly da memleketting ystyq qoldauyna ie bolghan eken. Olay deytinimiz Óteshev Angliyada «Bolashaq» baghdarlamasy arqyly budjet (siz ben bizding salyghymyz) esebinen oqyp jatyr.

Núrlannyng atalghan 59 mln. tengege qatysy bar ma, joq pa ony qúzyrly organdar anyqtasyn. Biraq qatysy joq bolsa Óteshev nege ashyghyn aityp mәlimdeme jasamaydy?

YBYRAY ALTYNSARINNING ERTEGILERIN… ÓZIM BILMEGEN…

Kezinde «Ana tili» gazetining tilshisi Núrlan Óteshevten «Siz әdeby kitaptar oqisyz ba? Songhy oqyghan kitabynyzdy atanyzshy», - dep súraq qoyypty.

Sóitse Núrlan bylay dep jauap beripti:

– Ádebiyet oqyp jatam… Kop oqugha… oghan… uaqyt kóp bolmay jatady. Sonda da tyrysqanymyz… Songhy oqyghanym… Shynghys Aytmatovtyng fantastika salasyn zerttep jatyrmyn. Oryssha.

– Al qazaqsha she?

– Oqimyn… Endi ol ózinshe Seyfullinnin… Qazirgi kezde balammen qayta oqyp jatyrmyn. Ol birinshi synypqa barghan… Ybyray Altynsarinning ertegilerin… ózim bilmegen…

Núrlannyng oi-sanasynyn, qazaqylyghynyng syiqy osy. 22 jyl Tәuelsiz Qazaq elinde óz últynyng ana tilinde sóz sóiley almaghan jigit 2 jylda aghylshynnyng týbin týsirem dep jýr me?

GhABIDOLLA OSPANQÚLOV DEGEN KIM ÓZI?

Jaqsy, Núrlannyng núrly joly osynday bolypty.

Jastar isi jónindegi komiytetting qazirgi tóraghasyn bilesiz be? Ghabidolla Ospanqúlov (3-nshi surette) esimdi estip kórip pe ediniz? Ol tóragha bolghaly 1 jyldan asty. Ne istedi, ne tyndyrdy, ózi biledi. Biz bilmeydi ekenbiz.

Núrlan Óteshev óz kezinde mәn joq, maghyna joq, ózderi týsinbese júrt týsinbeytin jetim jobalardy birinen keyin birin topyrlatyp tastap, BAQ-ta arakidik payda bolyp túratyn.

Myna Ghabidollada ol da joq eken. Qoghammen baylanys degendi bile me eken búl jigit?

Kýmәnim bar. Ghabidolla kim? Onyng jastar sayasatyna ne qatysy bar?

Dәu kókelerining portfelin sýirep, liftilerin shaqyryp berip, bezektep qoldy-ayaqty bala bop jýrgen jigit ministrlikterde әr týrli qyzmetterde sekendep jýrip, bir kýnde komiytet tóraghasy bolyp shygha keldi. Qanday ereksheligi ýshin, qanday enbegi ýshin? Qazaq jastaryna ne istep enbegi singen edi? Osy jigit jastardyng mәselelerin bile me eken?

Jaqynda «Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik jastar sayasaty turaly» zangha ózgerister men tolyqtyrular engizu ýshin 2 mәrte Parlamentke jiberiledi. Zangha engiziletin ózgeristerdi bilemiz be? Joq. Halyqpen aqyldasty ma? Joq. Qogham pikirin súrady ma? Joq. BAQ-pen júmys jolgha qoyylghan ba? Joq. Biz bilmeymiz ne istep, ne qoyyp jatqandaryn.

Ghabidolla Ospanqúlov tóragha bolghan 1 jyldan astam uaqyttyng ishinde ne bitirdi? Estuimizshe onyng qaramaghyndaghylarmen sottasudan qoly bosamay jýrgen kórinedi. Eger sottasyp, dau-damaymen uaqyty ótip memlekettik manyzgha ie baghyt – jastar isimen ainalysugha qoly tiymese ornynan ketu kerek te, sottassa ma, boqtasa ma, óz erki.

Demek, Ghabidolla Núrlan salghan soqpaqtan asa almaghan eken. Júmys isteu formaty da, stiyli de óte úqsas. Núrlan óz kezinde Memlekettik jastar sayasatynyng 2020 jylgha deyingi tújyrymdamasynyng jobasyn әzirleu kezinde qazaq tilin mensinbegeni ýshin jas qauymnan onbay tayaq jegeni esimizde.

TIZESI ShYQQAN ZANG JOBASY

Esterinizde bolsa 2012 jyldyng nauryz aiynda Núrlannyng komandasy dayyndaghan jastar sayasaty turaly zang jobasy Parlament Mәjilisinen ótpey qalghan bolatyn.

Sol kezde deputattar zang jobasyn qatty syngha alghan bolatyn. Solardyng ishinde qarsy pikir bildirgenderding biri Darigha Nazarbaeva boldy. Mәjilis deputaty "Kogda ya smotrela y chitala etot zakonoproekt, u menya takoe bylo oshusheniye, chto iz etih stranis veet naftalinom, nastoliko on mne pokazalsya moralino ustarevshiy. Y pervoe moe jelanie bylo deystviytelino libo vernuti, libo nado zanovo sovmestno s Ministerstvom obrazovaniya y nauky gotoviti novui konsepsii y ee shiroko y publichno obsujdati",- degen bolatyn.

Deputat Múhtar Tinikeev bolsa: "Esly my seychas vozimem etot zakon v rabotu, to na nas obrushitsya shkval kritiky so storony molodeji, potomu chto etot zakon nichego novogo ne neset dlya molodyh ludey. Net revolusionnyh izmeneniy v dannom zakone. V etom zakone my piyshem: "V ramkah zakonoproekta predlagaetsya razvitie studencheskih sovetov y klubov po interesam". Da molodeji sama znaet, kakie kluby y kakie sovety ey organizovyvati. Zachem nam v zakon eto vpihivati?" – degen bolatyn.

Osynday qatang syndardan keyin de búl salada eshqanday ózgeris oryn almady. Basshy auyssa da eski saryn jalghasyn tapty.

Núrlannyng qazaq jastaryna bergeni shamaly bolsa da jastardan qaltasyna alghany az emes. Ghabidolla da Óteshevting «otkatnyi-ótkelimen» ketpese eken dep tileymiz.

Bilim jәne ghylym ministrligine jaqynda ghana basshy bolyp kelgen Aslan Sәrinjipov úmyt qalghan jastar qauymyn esine týsirse eken. Óitkeni onyng esine týsirip otyru kerektilerding siqy anau. Jana ministr kadr mәselesinde jaltaqtamay dúrys sheshim qabyldasa eken deymiz.

Abai.kz