Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Din 1476 0 pikir 11 Qyrkýiek, 2024 saghat 14:01

Bas Mýftiyding súhbaty: Islam - toleranttylyqqa mәn beredi!

Suret Mýftiat saytynan alyndy.

Elimizde din taqyryby óte nәzik taqyryptardyng biri sanalady. Qazaqstan Tәuelsizdik alghan jyldardan beri zayyrlylyq modelin ústana otyryp damuda.

Qazaqstanda qazirgi tanda týrli konfessiyalardyng mýddesin bildiretin 3,5 mynnan astam diny subektiler resmy týrde tirkelgen. Osynday diny sanaluandyq din salasyndaghy negizgi ýderister men ýrdisterdi elep-eksheytin memlekettik sayasatty janadan oy eleginen ótkizudi kýn tәrtibine qoyyp otyr.

Búl turaly Preziydent Qasym-Jomart Toqaev ta birneshe mәrte aitqan. «Halyqaralyq terrorizm men zorlyq-zombylyq ekstremizmi býgingi tanda jahandyq qauipsizdik ýshin asa kýrdeli syn-tegeurinderding biri bolyp qalyp otyr», - degen edi Preziydent Toqaev.

Din taqyryby Abai.kz aqparattyq portalynda negizgi әri jetekshi taqyryptardyng biri bolyp kele jatyr. Portal ashylghan kýnnen beri búl mәselege barynsha kónil bólip, el ishine dendep ene bastaghan jat aghymdar men ekstermisttik pighyldaghy kýshterding әreketin jariya týrde әshkereley aldy.

Býgin portal oqyrmandarynyng talqysyna QMDB Tóraghasy, Bas Mýfty Nauryzbay qajy Taghanúlynyng ekskluziv súhbatyn úsynyp otyrmyz...


Qazirgi tez ózgeretin әlemde konfessiyaaralyq jәne mәdeniyetaralyq dialogtyng manyzdylyghy nede?

Jauap: Qazir elimizde 18 týrli konfessiyanyng 3,5 mynnan astam diny subektisi tirkelgen. Osynday әr aluandyq ayasynda biz últtyq qauipsizdikti qamtamasyz etu men diny bostandyqtardy qorghau arasyndaghy tepe-tendikti taba aldyq. Nege? Óitkeni, bizding elding basym kópshiligi Islam dinin ústanady. Al Islam sózining ózi beybitshilik degen maghynagha sayady. Islamnyng taghy bir maqsaty: adamzatqa degen sýiispenshilik, adam qúqyghyna qúrmet etudi jýrekke ornyqtyru arqyly qoghamdaghy beybitshilik pen tynyshtyqty saqtau. Dinimiz búl maqsatta kóptegen qaghidalar bekitken. Ózgeni syilau, basqalardyng qúqyghyna qúrmet kórsetu naghyz músylman boludyng sharty. Islam – býkil adamzatqa Alla jibergen әri qiyametke deyin jalghasatyn songhy din. Sonday-aq, Payghambarymyz (oghan Allanyng salauaty men sәlemi bolsyn)  Islam dinin jer jýzindegi barlyq halyqqa jetkizu maqsatymen sol kezdegi elderding biyleushilerine, basshylaryna hat jolday otyryp, olardy Islam dinin qabyldaugha shaqyrghan.

Biz Býkilәlemdik dinder Sezin ótkize otyryp, jahandaghy tynyshtyqty saqtaugha, elder arasyndaghy soghysty, týrli últtar arasyndaghy qaqtyghystardyng aldyn alugha shaqyryp kelemiz. Sebebi, barlyq dinning maqsaty bir birimen tatu túru. Sonyng jemisi bolar bizding elimizde konfessiyaaralyq beybitshilik pen kelisimning erekshe ýlgisi qalyptasty deuge bolady. Qazaqstannyng is jýzindegi tәjiriybesin Dýniyejýzining auqymynda da qoldanugha bolatynyna senimdimin. Osy orayda elimizde ótip kele jatqan Sezding negizgi payymy – әlemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylary arasyndaghy senim men ózara týsinistikke negizdelgen dialog osy saladaghy halyqaralyq yntymaqtastyq ýshin keng mýmkindikterge jol ashu. Kýsh kórsetu, ekstremizm, terrorizm siyaqty kelensiz qúbylystardy birigip  enseruge yqpal etu.

Sizding oiynyzsha, býgingi túraqty әlemge jetudegi diny kóshbasshylardyng róli qanday?

Jauap: 20 jylgha juyq ótip kele jatqan jahandyq jiyngha әlemning myqty sayasy túlghalary, din qayratkerleri qatysty. Sezding iydeyasyn Ál-Azhar sheyhy Múhammed Said Tantaui, Jogharghy imam Ahmet Tayyp, Vatikan men Katolik shirkeuining basshysy Rim papasy Fransisk sekildi әlemning ózge de asa yqpaldy din liyderlerining qoldaghanyn bilemiz. Búl jay ghana diny qayratkerlerding jiyny emes, әlemdik dengeydegi problemalar ortagha salynatyn forum. Forum «Din, qogham jәne halyqaralyq qauipsizdik», «Diny nanym-senim bostandyghy jәne ózge dindi ústanushylardy qúrmetteu» jәne «Diny kóshbasshylardyng halyqaralyq qauipsizdikti nyghaytudaghy róli» degen auqymdy taqyryptar ayasynda әngime órbitti. Elimizdegi Sezge Batys pen Shyghys, Europa, Aziya, Tayau Shyghys jәne Amerikanyng ókilderi kelip qatysty. Malayziya, Singapur, Qytay, Tiybet, Koreya elining din kóshbasshylary da osy sharada boy kórsetti. Mine, búl forumdy ózining ornyn qalyptastyrghan әlemdik dengeydegi iri is-shara dep ataugha bolady. Din qayratkerleri jiyn qorytyndysy boyynsha óz ýndeuin jariyalap, әlemdi túraqtandyru, tynyshtyqqa shaqyru ýshin bir tóbening basyna jinalady. Elimizge kóptegen din basshylarynyn  kelui de Qazaqstandaghy dinaralyq túraqtylyqty bildiredi. Asyl dinimiz toleranttylyqqa asa mәn beredi. Payghambarymyz Múhammedting (oghan Allanyng salauaty men sәlemi bolsyn)  zamanynda da ózge din ókilderi beybit jaghdayda ghúmyr keshti. Biz de ózge din ókilderimen jyly qarym-qatynas ústanamyz. Ýsh jylda bir bas qosatyn Astana Sezinde әlemdik týrli din qayratkerleri jer sharyn tútas tynyshtyqqa shaqyryp keledi. Biz búl bastamany qoldaymyz.

Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylary sezining jahandyq dengeyde dinaralyq jәne konfessiyaaralyq dialogty ilgeriletudegi róli men manyzy qanday?

Jauap: Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng I Sezi 2003 jyly 23-24 qyrkýiekte Astanada ótti. Onyng júmysyna Islam, hristiandyq, iudaizm, sintoizm, induizm jәne buddizmning meylinshe bedeldi ókilderi qatysty.

Sezding qatysushylary qúramynyng kórnektiligi men joghary dengeyi konfessiyaaralyq forum ótkizu jónindegi Qazaqstan bastamasynyng jýzege asuynyng dausyz tabysyna ainaldy. Dinder dialogy I Sezding tújyrymdamalyq iydeyasy jәne dau-damaydy sheshu tәsili retinde dinaralyq jәne últaralyq qarym-qatynastardaghy kýsh kórsetu men terror әdisterine qarsy qoyyldy. Sezge qatysushylar arasynda býgingi әlemdegi dinning róli jәne kez kelgen dinning negizgi moralidyq qúndylyqtarynyng jalpyadamzattyq sipaty jóninde ashyq pikirlesu ótti.

Biregey jәne este qalarlyq oqighagha ainalghan forum býkil әlemdegi adamzat balasynyng beybit jәne layyqty ómiri ýshin týrli din ókilderining yntymaqtastyghy men birligining ózektiligin jәne asa qajettigin kórsetip berdi. Forum qorytyndysy boyynsha ruhany kóshbasshylar bolashaqtaghy ýilesimdi әlemning negizderi retinde adamzat ýshin beybitshilik pen órleudi qamtamasyz etu jәne barlyq qoghamda túraqtylyqty saqtau baghytyndaghy birlesken is-әreketteri turaly mәlimdegen deklarasiya qabyldady.  Auqymdy sharanyng tabysy I Sezding dinaralyq forumdy әr ýsh jylda bir retten kem emes túraqty negizde ótkizip túru turaly  sheshim bekitildi. Qazaq eli tәuelsizdik alghan tústan beri әlem halqyn tynyshtyqqa bastap, BÚÚ syndy ýlken minberlerden beybitshilik tuyn kóterip keledi. Bizding búl bastamamyz ayaqsyz qalmay, ózge de әlem elderi qoldap ketti. Jahannyng din qayratkerleri Astanada bas qosyp, tórtkýl dýniyeni soghyspaugha, jer sharyn jaqsylyqqa shaqyru syndy ýlken bastamalaryn jariya etti. Qyrghiqabaq iydeologiyayagha jol bermeuge shaqyryp, etnikalyq toptar men din ókilderining basyn bir arnagha toghystyrghan alqaly jiyndy úiymdastyrghan Qazaq eline rizashylyghyn bildirip jatty. Biz de sol ýlken bastamanyng bel ortasynda otyrdyq. Adamzat ýshin eng bastysy diny toleranttylyqty ústanu bolsa, ekinshi jer jahandaghy tynyshtyqqa óz ýlesin qosu. Qazaqstannyng búl әlemdik bastamasy shynynda konfessiyaaralyq dialogty ilgeriletuge ýlken ýles qosuda dep senemin.

Sezd hatshylyghynyng otyrysynda qabyldanghan "Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderleri Sezining 2023-2033 jyldargha arnalghan damu Tújyrymdamasynyn" mazmúnynda qanday manyzdy sәtterdi atap ótuge bolady?

Jauap: Búl әriyne óte manyzdy qújat. Damu Tújyrymdamasy ayasynda Sezding әleuetin odan әri arttyryp, qatysushy elderding kókjiyegin keneyte týsedi. Beybitshilik alany odan әri órisin jayyp, tynyshtyq tiregi qanatyn kenge qagha bermek. Aldymyzda qanday qiyn mәseleler kezdesse de ony beybit jolmen sheshu kerektigin osy Tújyrymdama úqtyrghanday. Qazirgi tanda oryn alyp jatqan týrli geosayasy jaghdaylardyng aldyn alugha baghyttalghan búl úsynys kóptegen din qayratkerleri tarapynan qoldau tapty. Biz de óz ústanymymyzgha sәikes, әlem halqynyng birlikte, júdyryqtay júmylyp, birlese әreket etuin qalaymyz. 2023 jylghy 11 qazanda Astanada ótken Sezding XXI Hatshylyghynyng qatysushylary qabyldaghan Tújyrymdama Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderleri sezining odan әri damuynyng 2033 jylgha deyingi jalpy payymyn, missiyasyn, maqsattary men baghyttaryn aiqynday týspek. Aldaghy onjyldyqta Sezding missiyasy әlemdik jәne dәstýrli dinder qauymdastyqtary arasyndaghy ózara týsinistik pen qúrmetti odan әri nyghaytu, sonday-aq, býkil adamzatqa әdil, qauipsiz jәne gýldengen bolashaq qúrugha jәrdemdesu ýshin ruhany diplomatiyanyng әleuetin iske asyru bolaryna senemiz. Qazaq eli búl maqsatta óz alanyn úsyna otyryp, jahandy jaqsylyqqa bastay bermek.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1502
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3273
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5701