Qazirgi tanda jasandy intellekt tehnologiyasy qarqyndy damuda. Neshe týrli robottardan bastap, muzyka, kino, aqparattyq qúraldar bәri de jasandy intellekt tehnologiyasyna jýginude.

Keleshekte qanshama jana tehnologiyalar shyghuy mýmkin. Búl ne sonda? Adam jaratushygha ainalyp barady deytinder de bar qazir. Qúday saqtasyn! Olay boluy mýmkin emes. Búl adam balasynyng ózining layyqty ornyna otyrugha úmtyluy. Jaratushy adam balasyn ózinen keyingi jer betining Halifasy (basshysy) etip jaratqan. Barlyq perishtereler adamgha bas iydi. (Laghneti shaytannan basqa) Qúranda (Baqara sýresi 31 ayat) “Adamgha (A.S) barlyq esimderdi ýirettik”, degen ayat bar. Tәpsirshi ghalymdar “barlyq esimder” degen sózdi qalay týsinemiz? degen súraqtargha әr týrli jauap berude. Bireuler mynau aspan, mynau jer, mynau aghash, mynau búlt degen zattardyng attary ýiretildi dese, ekinshileri әr týrli tilderding shyghuyna ishara deydi. Ýshinshisi jandy, jansyz barlyq nәrse deydi. Endi biri materiyalyq qana emes, ruhany sezimder jayly da ýiretilgendigin, qazirgi tilmen aitqanda ghylymnyng barlyq salasynyng eng qúpiya syrlary, eng úsaq bólshekterding barlyq syrlary ýiretilgendigin aitady. Bir sózben aitqanda ghalamda Adamgha (A.S) ýiretilmey qalghan syr joq. Olay bolsa Adamnan (A.S) taraghan úrpaqtyng da sol syrlardy qayta esine týsiruine bolady. Alayda adam balasynyng boyyna ornatylghan qarym-qabiletti paydalanuy kerek. Atamyz Adamgha (A.S) tikeley týsindirilgen búl syrlardy óz boyyndaghy qabiletterdi paydalana otyryp qayta ashugha mýmkindigi bar adam balasynyn. Búl adamnyng kópten beri úmytyp qalghan nәrsesin qayta esine týsirui siyaqty.

Búl ghylymdar Adamnan (A.S) keyin de kóptegen Payghambarlargha ózindik múghjiza retinde berilip otyrghan. Mәselen kiyim tiguding syrlary Ydyrysqa (A.S) ýiretildi. Saghat jasau Jýsip Payghambargha (A.S) múghjiza retinde ýiretildi. Býgingi tilmen aitqanda mehanikanyng atasy Jýsip (A.S) Payghamdar. Keme jasau Núh Payghambargha ýiretildi (A.S). Suda jýzi qúraldarynyng barlyq týrin jasau músylmandardyng boryshy bola túra músylmandar ghylymnyng barlyq salasynda artta qalyp otyr. Múnyng eng negizgi sebebi dinimizden alshaqtap ketuimiz. Dinimizdi dúrys týsinbeuimiz. Dúrys týsinbegen song dúrys zertteu jasay almay otyrmyz. Sýleymannyng (A.S) aishylyq alys jerlerge әp sәtte úshyp baruy – úshu qúraldarynyng eng ozyq ýlgisi bolatyn. Belhis Patshayymnyng taghyn kóz ilespes jyldamdyqpen aldyrtuy da Sýleymannyng (A.S) múghjizasy bolatyn. Olay bolsa, keleshekte kez-kelgen zatty әlemning kez-kelgen jerine jyldam tasymaldaugha bolady. 3D printer arqyly kóshirmesin jasau qazir de bar.

Jaqyp Payghambardyng (A.S) balasy Jýsipting (A.S) kóilegining iyisin alystan sezui, keleshekte teledidardan kórip otyrghan zatynnyng iyisin de sezip otyruyng mýmkin degen sóz. Payghambarlar sórsetken múghjizalar Ey adam balasy, óz qarym-qabiletindi Alla jolynda júmsay alsang sen de sol dәrejelerge jete alasyng degen belgi, ýlgi bolatyn.

Al endi býginge qayta oralayyq. Jasandy intellekt tehnologiyasyn damytyp otyrghandar kóbine biz kәpir sanaytyn músylman emes qauymdar. Múnyng eki jaghy bar. Birinshiden, músylman emester de adam. Olar da Adamnyng (A.S) úrpaqtary. Adamgha (A.S) ýiretilgen syrlargha olar da ortaq. Adam atanyng úrpaqtary retinde sol syrlardy ashugha olardyng da moralidyq qúqy bar.

Endi Bismillahtyng syryna keleyik. Bismillah sózining maghynasy Allanyng atymen bastau, is atqaru degendi bildiredi. Al eng kishkentay elementten bastap sonau sheksiz galaktikalargha deyingi barlyq nәrse Allanyng әmirine baghynatyny belgili. Olay bolsa Allanyng atymen is atqaryp, maghan da baghyn, mening de aitqanymdy iste, óitkeni men Allanyng búiryghyn jetkizudemin dep túrghan adam balasyna baghynbaytyn element bola ma? Alayda adam balasynyng olay aita aluy ýshin belgili bir sharttardy oryndauy kerek. Alla men adam arasyndaghy aiyrmashylyq osy. Adam sharttargha tәueldi. Al sol sharttardy oryndaghan adamgha baghynbaytyn element joq. Býgingi kýnning músylmandary Bismillahty tek auyzben ghana aityp jýr. Sharttaryn oryndasa olargha bayghynbaytyn element qalmas edi. Onyng sharty ghylymmen ainalysu. Qay elementting qay zangha baghynyp qanday jýiemen júmys jasaytyndyghyn anyqtau. Mәselen, memlkettik zangha arqa sýiegen bir saqshy, әkimning de basqanyng da mashinasyn toqtatyp teksere alady. Al dәl sol adam óz betimen dәl sol isting onnan birin de atqara almas edi. Zang atynan, memleket atynan degende jaghday mýldem ózgeredi. Dәl sol siyaqty Allanyng atymen әreket etken adam kez-kelgen elementti baghyndyra alady. Óitkeni әlgi element Allanyng zanyna (әmirine) baghynady.

Qoryta aitqanda jasandy intellekt degenimiz әlemdegi IYlәhy zandylyqtardy adam balasynyng óz iygiligine paydalanuy. Alayda adam balasyna qalau-erik te berilgen. Sol zandylyqtardy adamzattyng iygiligine paydalansa baq, búrys jolda qoldansa sor bolmaq. Músylman men kәpirding aiyrmashylyghy osy jerde belgili bolady. Ekeui de óz tandauy ýshin jauapker.

Jandos Qiyanbekov, týrkitanushy

Abai.kz