Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Biylik 2230 6 pikir 18 Qyrkýiek, 2024 saghat 17:22

Ortalyq Aziya KSRO múrasynan bas tartyp, Týrkiyamen ortaq әlipbiyge kóshude

Kollaj: Abai.kz / Suretter: Aqorda, Anadoly sayttarynan alyndy.

«Orys әlemi» aimaghynyng taryluynyng taghy bir dәleli payda boldy. Búrynghy KSRO qúramyndaghy Ortalyq Aziya elderi kirillisadan bas tartyp, Týrkiyamen ortaq әlipbiyge kóshuge kelisti. Jaqynda Týrki memleketteri úiymynyng (OTS) komissiyasy 34 әripten túratyn latyn әlipbiyine negizdelgen ortaq әlipbiyding jobasyn maqúldady.

Búl Odaqqa Ázirbayjannan basqa Týrkiya, Qazaqstan, Qyrghyzstan jәne Ózbekstan kiredi. Qazir atalghan elderding ishinde kirillisa resmy týrde Qyrghyzstan men Ózbekstanda ghana qoldanylady.

Sonymen birge Ózbekstanda 1993 jyldan beri latyn әlipbii qabyldanghanymen, kirill әlipbii әli de keninen qoldanysta. Ázirbayjan latyn әlipbiyine 1991 jyly KSRO ydyraghannan keyin birden kóshti.

Qazaqstanda 2017 jyldan bastap latyn әlipbiyine kóshu prosesi jýrip jatyr, biraq kirillisa әli de belsendi qoldanysta. Jana ortaq әlipby jobasy Ortalyq Aziyadaghy týrki halyqtarynyng Kenes Odaghynan qalghan kirill әlipbiyinen bas tartuyn jenildetedi dep sanalady.

Ortalyq Aziyada bolyp jatqan ýderister Mәskeuding kórshi elderge yqpalynyng әlsiregenin kórsetedi. Búl turaly Telegram jelisinde «Orys әleminin» әuesqoyy, odessalyq әriptes Igori Dimitriyev jazady.

«Biz múny anyq dep qabyldauymyz kerek: Reseyding Ukrainagha qarsy soghysy neghúrlym úzaghyraq bolsa, «orys әlemi» Resey Federasiyasynyng shekarasynan tys jerde de, onyng ishinde de soghúrlym azayady», - dep jazdy Putin rejiymining jaqtaushysy.

Eske sala keteyik, 1991 jylgha deyin, nemese kenes dәuirde, qazaqtar jәne olardyng ata-babalary tek kóship-qonyp, mal baghyp ómir sýrgen el men halyq bolatyn dep kenes iydeologiya men biylik qazaqtardyng miyna әr sekund, minut, saghat, kýn, jyldar boyy qýiip otyrdy. Tek Lenin men kenes biyligi jәne orys halqynyng kómegi arqasynda, búryn barlyq jaghynan artta qalghan el men halyq – qazaq óz jazu-syzuyna, әdebiyet, ghylymgha qol jetkizdi! Sonda eger orys jazuy nemese kirillisa bolmasa, onda barlyq jaghynan arta qalghan qazaq halqy bayaghy kóshpeli ómir sýrip, aidalada qanghyp jýretin edi.

Biraq, sol zamanda tek siyrek adamdar biletin edi – qazirgi Qazaqstan jerinde, týrk dәuirde — ÝI - H ghgh. kóne týrik jazuy bolghan jәne ony kóshpeli kóne týrikter ózderi oilap tapty, eshkim olargha basqa elden, jerden pravoslaviyelik әuliyeler Kirill men Mefodiy Grekiyadan siyaqty ejelgi Rusige úsynghan joq. Bizding kóne ata-babalary ózderi óz múqtajyna men ómir sýruge tiyimdi ýshin oilap tapqan edi.

H gh. әlemde islam dining tarauy men arabizasiya prosesi óte qatty qarqynmen boldy jәne sol ghasyrdan bastap Ortalyq Aziya men qazirgi Qazaqstan jerinde islam dinining qabyldauy men onyng eng basty kitabyn – Qúran-Kәrimdi bilu ýshin arab tilin men jazuyna kóshu bastaldy men ayaqtaldy. Sodan bastap, yaghny 10 gh. bastap 1929 jylgha deyin qazaq halqy arab jazuyn qoldanghan. Barlyq qúndy ruhani, әdebi, tarihy tuyndylar arab jazuynda bolghan edi.

1929 j. Kenes biyligi KSRO-da túratyn barlyq týriktildes halyqtardy latinisa negizdilgen alfaviytine kósheru prosesin jýrgizdi. Latyn alfaviytine kóshu – kenes biyligi men iydeologiyasy – artta qalghan halyqtargha keremet payda beredi jәne olar tez arada damyghan, europalyq halyqtardyng qataryna qosuyna jol ashady eken.

1929 j. latyn alfaviytine kóshkende, barlyq jaghdaylar dúrys sheshim kenes biyligi tappaghan nemese izdeuge tyryspaghan. Mәselen, kim sol kezde mektep pen joo-da oqyghan, olardy latyn alfaviytinde jazu men oquyna jaghday jasalghan. Al, basqalargha sonday jaghday bolghan joq – soghan baylanysty ýlken buyn adamdary latyn alfaviytin bilmey, arab alfaviytinde qalyp, barlyq aqparat men bilim kózderinen aiyrylghan edi. Latyn alfaviytine ótken qazaq jastary birde-birde arab jazuyndagha qúndy jәne últtyq tuyndylaryn oqymay qalyp, tez arada kenes iydeologiyanyng jemine ainalyp, óz últtyq tamyrlaryn aiyrylu prosesine eng birinshiler kirgen edi.

Búl prosess, әsirese, 1940 jyldan bastap qatty nyghayady jәne sol jyly Stalin búiryghymen barlyq týriktildes halyqtar, onyn ishinde qazaq halqy, kirillisa nemese orys alfaviytine kóshedi. Sodan bastap qazirgi zamangha deyin bizder osy alfaviytin barlyq jaghynan paydalanyp jatyrmyz. Sonda 1940 jyldan bastap 1991 jylgha deyin bizding óz últtyq tamyrlarynan men últtyq qasiyetterinen aiyrylu prosesi jýrdi jәne óz tilinen men ruhynan aiyrylu bastaldy. Tek 1991 jyldyng ayaghynda tәuelsizdikke qol jetkizu osy prosesti toqtatty, biraq ony tolyq toqtatty dep aitugha bolmaydy eken.

Nege deseniz? Sonda býginge deyin barlyq jaghynan qazaq halqy Reseyding aqparat kenistiginde men iydeologiyasynda jýzip jatyr. Al, 2014 jyldan bastap Reseyding sayasatynda úlyderjavalyq pighyl payda bolyp, nyghayyp jatyr. Áriqaray búny aitu, meninshe, kerek emes.

Sonymen, latyn alfaviytine kóshui – qazaq halqynyng óz sayasy men ruhany tәuelsizdigin saqtau men damytu dep oilaymyn. Ekinshiden, óz memleketining men onyng býkil territoriyasynda óz iydeologiyalyq, aqparattyq, ruhany jәne t.b. kenistigin qúru men damytu dep oilaymyn. Ýshinshiden, odan sayyn týriktildes halyqtarmen barlyq jaghynan qarym-qatynastardy damytatyn tóte joly dep bilemin. Tórtinshiden, dýniyedegi eng damyghan jәne latyn alfaviytin qoldanatyn eldermen men halyqtarmen odan sayyn halyqaralyq, memleketaralyq, ghylymiy-tehnikalyq, gumanitarlyq qatynastaryn damytatyn danghyl joly dep oilaymyn. Osy jogharyda aitylghan 4 faktor Mәnilik El men halqy boluyna qol jetkizuge әkeledi.

Kerimsal Júbatqanov,

tarih ghylymdarynyng kandidaty, Sәken Seyfullin atyndaghy Qazaq agrotehnikalyq zertteu uniyversiytetining dosenti

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1506
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3278
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5764