Deputattyq saual

Qazaq halqynyng azattyghy men tәuelsiz el bolu jolyna býkil sanaly ghúmyryn sarp etip, sol ýshin óz taghdyry Keshegi Kenestik sayasattyng talqysy men talauyna týsken últymyzdyng kórnekti qayratkeri, úly túlgha Mústafa Shoqaydyng tughanyna biyl 125 jyl tolghaly otyr. Úzaq jyldar boyy Mústafa Shoqay esimining qaralanyp kelgendigi boldy. Elimiz tәuelsizdik alyp, tól tarihymyzdyng «aqtandaq» betteri ashyla bastaghan shaqta Mústafa Shoqay jayyndaghy shyndyq pen aqiqat aityla da, jazyla da bastady. Halqymyzdyng sanasynda saqtalyp kelgen kórnekti túlghanyng esimin mәngi este qaldyru maqsatynda songhy jyldary elimizde  birshama  iygi sharalar jýzege asyrylyp ta keledi.

Deputattyq saual

Qazaq halqynyng azattyghy men tәuelsiz el bolu jolyna býkil sanaly ghúmyryn sarp etip, sol ýshin óz taghdyry Keshegi Kenestik sayasattyng talqysy men talauyna týsken últymyzdyng kórnekti qayratkeri, úly túlgha Mústafa Shoqaydyng tughanyna biyl 125 jyl tolghaly otyr. Úzaq jyldar boyy Mústafa Shoqay esimining qaralanyp kelgendigi boldy. Elimiz tәuelsizdik alyp, tól tarihymyzdyng «aqtandaq» betteri ashyla bastaghan shaqta Mústafa Shoqay jayyndaghy shyndyq pen aqiqat aityla da, jazyla da bastady. Halqymyzdyng sanasynda saqtalyp kelgen kórnekti túlghanyng esimin mәngi este qaldyru maqsatynda songhy jyldary elimizde  birshama  iygi sharalar jýzege asyrylyp ta keledi.

Alayda Mústafa Shoqaydyng aldyndaghy býgingi úrpaq moynyndaghy paryz týgel atqarylyp boldy deu әli erterekteu bolar. Oilana qarasaq, býkil týrki әlemine tanymal túlghanyng esimin óz elimizde nasihattau, dәripteu, este qaldyru, jas úrpaqtyng sanasyna siniru siyaqty ister әli de az kórineri bar. Eger de alashtyng kórnekti qayratkerining el tәuelsizdigine jetu jolyndaghy kýreskerlik túlghasy keninen nasihattalar bolsa, eger memleket tarapynan  osynday úly túlghalargha óz tarapynan qamqorlyq jasalyp jatsa, onda  belgili qalamger Qasymhan Begmanov týsirgen «Mústafa Shoqay»  derekti filimining túsaukeseri ótkennen keyin, Óskemen qalasynda shyghyp túrghan  «Flesh» gazetinde keshegi derekti filimning týsirilimine,  tútas iydeyasyna qarsy bolghan, tipti Kenestik sayasattyng ýrdisimen Mústafa Shoqaydy sol bayaghy fashisterding qúiyrshyghy, satqyn dep  negizsiz, jalamen ghaybattaghan  maqalalar jariyalanar ma edi?  Halqymyzdyng úly túlghasyna jala jabylyp, ol negizsiz qaralanyp, qorlanyp jatqan tústa qalamger Begmanov sotqa da jýgingen bolatyn. Kezinde Óskemen qalalyq soty da Mústafa Shoqaydy qaralaghan negizsiz ýkim shygharghandyghy da úmytyla qoyghan joq. Býkil eldi dýrliktirgen sottyn  búl ýkimin keyin oblystyq sot joqqa shygharghanyn da bilemiz. Búl jay Mústafa Shoqayday ghaziz túlgha jayly bizding qoghamda teris,týbirimen qate týsinikte jýrgen adamdardyng az emestigin anyq kórsetti. Elim dep ótken arysymyz jayly nendey ghaybat sózder aitylyp, jazylmady deysiz?! Eger de Mústafa Shoqay esimimen oblys ortalyqtarynda kósheler atalyp jatsa, Astana men Almatyda jәne basqa da iri qalalarymyzda eskertkishter túrsa, últ qayratkerine kim kóringen soqtyghysa da bermes  edi, kóringen kelimsek auzyna kelgenin aita bermey, ayaghyn tartyp jýretin bolar edi dep oilaymyn. Últymyzdyng Mústafa Shoqay syndy ayauly perzentterin bir múqatyp qaludyng ynghayly sәtti tosyp otyrghandar eshqashan qalghymaytyndyghyn da esten shygharugha bolmaydy.

         Mústafa Shoqay jayyndaghy tarihy aqiqatqa memleket tarapynan tújyrymdy pikir aitylar, bagha beriler mezgil jetti ghoy dep oilaymyz. Múny aitu ýshin  biyl óz kezinde Mústafa Shoqay oqyghan, túrghan, bolghan, jalpy onyng enbegimen jaqsy tanys basqa da memleketterding tarihshylary men sayasattanushylaryn Astana qalasyna shaqyryp, halyqaralyq dengeyde ghylymy konferensiya ótkiziluin súraymyz. Qazaq, orys jәne aghylshyn tilderinde Mústafa Shoqaydyn barlyq tolyq enbekterin kitap qylyp basyp shygharu isining  qolgha alynghany jón.

         Mәngilik el boludy múrat qylyp otyrghan býgingi úrpaq biz ózining bar sanaly  ghúmyryn, kýshi men jigerin týrki halyqtarynyng azattyghy men tәuelsizdigine arnap, sol jolda óz ómirin pida qylghan Mústafa Shoqay aldyndaghy óz parymyzdy óteytin kez de kezeng de kelip jetkendigin úghynsaq  etti.

         Rahmet!

         Senat deputattary: M. Baqtiyarúly, S. Aqylbay.

Abai.kz