Asan Omarov - abaytanushy ghalym,
Ádilet Ministrligi janyndaghy
Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu
jәne taldau ortalyghynyng jetekshi mamany.

Adamnyng ishki әlemining rahaty men tynyshtyghy, bylaysha aitqanda, jan saqtauy óte-móte әdilet sezimine tәueldi. Sonyng aighaghy - әdilettilikti janynday kórip ansamaytyn adam, kóksemeytin  halyq bolmaydy.  Onyng osynau shoqtyghyn, qasterli biyigin ghúlama Shәkәrim bylaysha órnekteydi:

Nysap pen meyirim, әdiletti,
Janynday kórip jan saqta.
Ol jolda ólsek, nemiz ketti,
Maqsútqa jetpey qalsaq ta.

(«Anadan alghash tughanymda», 1929).

Ádilet - qiyanattyng dúshpany. Olardyng arasynda ótetin talas-tartys kýlli adamzat kóshining taghdyryna, tarihy men mәdeniyetine sәulesin týsiredi jәne nebir ghajayyp shedevr, klassikalyq tuyndyny dýniyege әkeledi. Kýlli kórkem әdebiyet klassikteri shygharmashylyghynyng altyn ózegi - әdilet pen qiyanattyn  mәngi aiqasy, bitispes maydany. Kórkem әdebiyettegi deymin-au, kýndelikti ómirdegi shyndyq ózegi de osy tartys emes pe.

Sonymen, әdilet - jan saqtau qúralynyng biri, qasterli kategoriya.  Biraq әdilettilik turaly basqaday ne bilemiz, ol jayly bilimimiz tolyq pa?

Asan Omarov - abaytanushy ghalym,
Ádilet Ministrligi janyndaghy
Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu
jәne taldau ortalyghynyng jetekshi mamany.

Adamnyng ishki әlemining rahaty men tynyshtyghy, bylaysha aitqanda, jan saqtauy óte-móte әdilet sezimine tәueldi. Sonyng aighaghy - әdilettilikti janynday kórip ansamaytyn adam, kóksemeytin  halyq bolmaydy.  Onyng osynau shoqtyghyn, qasterli biyigin ghúlama Shәkәrim bylaysha órnekteydi:

Nysap pen meyirim, әdiletti,
Janynday kórip jan saqta.
Ol jolda ólsek, nemiz ketti,
Maqsútqa jetpey qalsaq ta.

(«Anadan alghash tughanymda», 1929).

Ádilet - qiyanattyng dúshpany. Olardyng arasynda ótetin talas-tartys kýlli adamzat kóshining taghdyryna, tarihy men mәdeniyetine sәulesin týsiredi jәne nebir ghajayyp shedevr, klassikalyq tuyndyny dýniyege әkeledi. Kýlli kórkem әdebiyet klassikteri shygharmashylyghynyng altyn ózegi - әdilet pen qiyanattyn  mәngi aiqasy, bitispes maydany. Kórkem әdebiyettegi deymin-au, kýndelikti ómirdegi shyndyq ózegi de osy tartys emes pe.

Sonymen, әdilet - jan saqtau qúralynyng biri, qasterli kategoriya.  Biraq әdilettilik turaly basqaday ne bilemiz, ol jayly bilimimiz tolyq pa?

Sirә da joq, qazaq filosofiyasy túra túrsyn, әlemdik filosofiya tarapynan da әdilettilik turaly payymdar bir izge týsken emes, yaghny óz aldyna derbes jýieli ilim bop qalyptasty deuge әli kýnge erterek. Sebep - fenomen úghymnyng kýrdeli tabighatynda jәne týp tegi - geneziysining terendiginde desek qate bola qoymas. Tómende osy kýrdeli taqyrypty sóz etpekpiz. Ondaghy maqsatymyz - janaghy olqylyqtyng ornyn toltyrghan danyshpan bizding qazaqtyng Abayy ekenin dәiekteuge sayady.

Bireu biledi, bireu bilmeydi, «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» degen óleni jәne 45-shi sózi hakim Abaydyng sarqyndy shygharmalary. Aldynghy tuyndysynda danyshpan:

Mahabbatpen jaratqan adamzatty,
Sen de sýy ol Allany jannan tәtti.
Adamzattyng bәrin sýy «bauyrym» dep,
Jәne «Haq joly osy» dep әdiletti, -

deydi. Al, songhyny: «Qúday tabaraka uataghalanyng barlyghynyng ýlken dәleli - neshe myng jyldan beri... hәm neshe myng týrli dinning bәri de ghadelet, mahabbat Qúdaygha layyqty degendigi» dep bastaydy.

Sóitip, Abaydyng aqtyq ósiyet-tolghaulary qos fenomen sezim: mahabbat pen әdiletke baghyttalghanyna kóz jetkizemiz.  Manyzdy erekshelik - hakim Abay mahabbat, ghadeletti qosaqtap aitady. Múnyng syry nede?

Gәp mynada: mahabbat - kýlli әlemge núryn, shuaghyn tókken quat, al әdilet - tútastay ghalam qúbylystaryn retteushi qúdiret. Qos fenomen qosylghanda gharyshtyq kýrdeli qatynastar ghajayyp ýilesimin tabady.

Mine hakim Abay mahabbat, ghadeletke osy túrghydan kelip, jana atalghan  45-shi qarasózinde mynaday danalyq tújyrymyn jasaydy: «Búlardyng (mahabbat pen әdilettin) kerek emes jeri joq, kirispeytúghyn da jeri joq. Ol - jaratqan Tәnirining isi».

«Ol - jaratqan Tәnirining isi» degen bir-aq auyz tezis býgingi bizder ýshin asa salmaqty. Osylaysha Abay bizge on segiz myng ghalamnyng mahabbat-әdilet zanymen basqarylyp, retteletinin ashyqtap berip otyr. Búl, sóz joq, tek әlem oiy alybynyng ghana sybaghasy.

Mahabbat - Jaratushynyng bir aspektisi ekendigi, әriyne, әlimsaqtan mәlim. Barlyq әlemdik dinder osyny ditteydi, aitalyq, islamdyq sopylyq aghym «mahabbat dini» delinedi.  Al, әdilettilik she? Ol mahabbatqa tete, tendes úghym ba?   Eng bastysy, Abay eki úghymdy nege qosaqtaghan? Janaghy tezis mine osynyng jauabyn beruimen qúndy.

Bile bilsek, Abaydyn: «Neshe myng týrli dinning bәri de ghadelet, mahabbat Qúdaygha layyqty degen» dep tújyruy óz aldyna janalyq. Sahara  oishyly búl arada haqiqat zandy kýlli qasiyetti kitaptardan sýzip alghanyn sezdirtip otyr. Abaydyng janaghy әdilet, mahabbat týsinikterin bólmey-jarmay qoldanu syry  kiyeli kitaptar mazmúnynda ekenin kóremiz.

Qoryta aitqanda, mahabbat, ghadalet kategoriyalaryn, bir jaghynan, «Tәnirining isi» (Tәnirining hikmeti, zany degen maghynany da bildiredi) dep ghalamdyq dengeyde baghamdau, ekinshiden, olardyng týp geneziysi men ortaq transsendenttik mәnin ashyp beru - Abaydyng keremet janalyqtary.

Búl payym artyq aitqandyq bop kórinbeui ýshin mysaldarmen bekite ketelik. Sóz basynda әdilet-jan tynyshtyghynyng kepili, ony ansau adam balasyna Tәniriden daryghan qasiyet degenbiz.  Qazirgi orasan qarjylyq daghdarysqa da әdilettilik zanynyng búzyluy «kinәli» ekendigi shýbәsiz.  Sol siyaqty planeta júrtshylyghyn alang etken Batys jәne Shyghys delinetin osy zamanghy orasan ýlken órkeniyettilik qarym-qatynas pen ózara úghysu problemalary da әdilettilik zanyna tireledi. Ol ol ma, kýlli materialdyq әlem Niuton ashqan zandarmen retteletini siyaqty kýlli ghalamnyng tynys-tirshiligi Abay ashqan әdilet-mahabbat zanymen retteledi.

Endigi kezekte Abaydyng әdilettilik ilimin barlaugha oiysalyq.  Bizshe búl ilimning qalyptasuy kemengerding oishyldyq evolusiyasymen qabysa tabysady. Osy túrghydan kelgende mynaday eki aishyqty kezeng bar: biri - 1891-1897, biri - 1898-1902 jyldar aralyghy.

1891 jyl Abay ómirinde búrylysty jyl boldy. Osyghan deyin Chernyshevskiy, Dobrolubov bastatqan orys oishyldarynyng qoghamdyq ortany jәne zamandy týzetu qajet degen әleumettik iydeyalaryna  qúlay berile otyryp, mәdeni-aghartushylyqpen qatty ainalysqan aqyn, endi búl baghyttyng dúrystyghyna kýmәndi bolady. Rasynda da pendening kinәni ózining minezi men bolmysynan emes, tek qorshaghan ortadan ghana izdestiretini nesi? Búl dúrystyq pa? 90-shy jyldardyng basynda aqylyna bilimi say bolyp tolysqan kemel Abaydy, iysi alashtyng ústazy, aqylshysyna ainalghan Abaydy osy mәselening tolghandyrghany haq.  Birinshi qarasózinde: «Al endi qalghan ómirimizdi qaytip, ne qylyp ótkizemiz? Sony taba almay ózim de qayranmyn» deui sózimizding kishkene dәleli.

Bir ghajaby, Abay «dýniyege kózin ashqan» Mihaelisting ózi pir tútqan Chernyshevskiy, Dobrolubov syndy tónkerisshil-demokrattardy esh jerde atamaydy, auzyna da almaydy. Semey qalasyna jer audarylyp kelgen kileng oqymysty orys ziyalylarynyng olardy basyna kótergeni jaqsy mәlim ghoy. Osy ghylymy ortada on-on bes jylday ýlgi-ónege kórgenine qaramastan qazaq oishylynyng qoghamdy kýshpen ózgertuge negizdelgen, tónkeris iysi anqyghan iydeyalardan bas tartqanyna tang qalmasqa lajyng joq. Ol ol ma, Abaydyng qoghamdy tek tynyshtyq jaghdayda, imandylyq tәrbie negizinde ghana ózgertu qajettigine senimi kәmil: «Berekendi qashyrma, El tynysh bolsa, jaqsy sol» (1889) deydi.

Sóitip, Abay tereng oy enbegine, qoghamda әdiletti ornyqtyrudyng jolyn, yaghny әdilettilik ilimin izdestiruge kirisedi.  Tyng óriste tapqany - «Mensinbeushi em nadandy» (1891) degen óleninde ózi aitqanday, «adam týzelmey,  zaman týzelmeydi» degen paradigma (múny oishyldyng Shyghys jaghalauyna qayta ótui de de qoy) boldy. Ol boyynsha zamannyng týzelui ýshin әr adamnyng ishtegi kirden tazaruy, ruhy jetilui men imany nyghaiy shart. Sebebi, eger jeke túlgha «ishtegi kirdi qashyrsa», yaghny әr adamnyng jan tәrbiyesi jolgha qoyylsa, múnday tәrbie kemeldiginen býkil qoghamnyng kemeldigi qúralmaq. Adamzat tynyshtyghy men ruhany jetiluinin  ózgedey amaly, joly joq.

Osynau alys maqsatty kózdegen oishyl aqynnyng 1891 jyldan bylayghy ómirinde basty shygharmashylyq júmysy - eki proza kitaby bolghany, olargha kýsh-quatyn sarqa júmsaghany anyq: biri - 40 ghaqliyadan túratyn «Ghaqliya» atty (1891-97 jyldar arasynda jazyldy) kitaby, biri - «Ghaqliat-tasdiqat» (qazirgishe 38-shi qarasóz) atty kitaby. Aldynghysy - tughan halqyna jón-joba siltegen arnau ósiyetteri, al 1898-1902 jyldar aralyghynda jazylghan ekinshisining - berisi músylman әrisi kýlli adamzatqa arnalghan danalyq traktat ekeni talassyz.

Tómende Abaydyng әdildik ilimi qalyptasuynyng saty-satysyna osy qoljazba kitaptary boyynsha oy jýgirtelik.

Kitap «Ghaqliya»-nyng ýshinshi sózinde oishyl qoyghan kesek mәselelerden qazaq ómiri qaytse týzeledi nemese qogham qaytse әdiletti bolady degen súraq jazbay tanylady. Aynala dýniyening qiyanatshyl boluy  - әdiletting joqtyghynan. Sondyqtan Abay: «Osy qazaq halqynyng osynday búzyqshylyqqa tartyp, jyldan jylgha tómendep bara jatqanyn kórgen song mening oiyma keledi» dey otyryp, búzyqty azaytyp, әdildi molaytu haqynda oi-pikirlerin ortagha salady.

Besinshi qarasózinde: «Maghlúm boldy: qazaq tynyshtyq ýshin, ghylym ýshin, bilim ýshin, әdilet ýshin qam jemeydi eken, mal ýshin qam jeydi eken...» dep bastalatyn sóilem bar. Búl sóilemdi, әriyne, «әdilet ýshin» degen tirkeske bola keltirdik.

90-shy jyldardyng ortasy - Abaydyng aqyndyq mektebi ýshin eng jemisti kezen. Osy kezderde «Ústazdyq qylghan jalyqpas» dep ózi aitqanday, qasyna talapty jastardy jiyp, olargha óleng sózderimen de, auyzsha ósiyet, úzaq mәjilisterimen de ýlgi-ónege shashu sýiikti isine, daghdysyna ainalghan bolatyn. Búl turaly: «Abay ústaz da, sóz úghatyn yntaly, talapty jastardyng bәri shәkirt» deydi Múhan.

1894-95 jyldar shamasynda jazylghan  «Ásempaz bolma әrnege» degen óleninen osy kezding tynysy aiqyn seziledi:

Qayrat pen aqyl jol tabar,
Qashqangha da qughangha.
Ádilet-shapqat kimde bar,
Sol jarasar tughangha.
Bastapqy ekeu songhysyz,
Bite qalsa qazaqqa.
Aldyng - jalyn, artyng - múz,
Barar eding qay jaqqa?

Kórip otyrmyz, Abay ólende jay ghana әdilet demegen, «әdilet-shapqat» («shapaghatty әdilet» degen maghynada) tirkesin paydalanghan. Sóitip, adam ruhyn, jalpy bolmysty basqarushy kýsh Tәnirining әdilet-mahabbat zany ekenine Abay alghash ret menzeydi.

Egerde jeke adam nemese býkil qogham tek qayrat pen aqyldyng tapqan jolyna týser bolsa - «aldyng - jalyn, artyng - múz». Aqynnyng «aldyn-jalyn» degeni ahiyret - tozaq jalyny, al «artyn-múz» degeni sýrgen ómiring maghynasyz, bayansyz dәn shyqpaytyn, dәnene ónbeytin taqyr degen maghynany bildirse kerek-ti.  Demek, adamgha baqyt qonuynyn  basty sharty, oishyldyng biluinshe,  әdilet-shapqat iyesi bolu.

Abay osy týbegeyli iydeyasyn birde ghaqliya sózine, birde ólenine ózek etip, damyta beredi.  Taghy birer mysal alayyq.

«Aurudy jaratqan - Qúday, auyrtqan Qúday emes, baylyqty, kedeylikti jaratqan - Qúday, bay qylghan, kedey qylghan Qúday emes dep, nanyp úqsang bolar, әitpese joq» (28-sóz) deydi Abay. Búl jerde de әdilet-shapqatqa  menzelgeni sózsiz. Osymen, danyshpan Tәnirining әdilet zanyn oryndau ya oryndamau, yaghny baqytqa jetu-jetpeu әr pendening óz yrqy ekenin bildiredi.

Ádilettik, arlylyq, mahabbat pen -

Ýy joldasyng qabirden әri ótkende, -

dey kele:

Ghadәlәt pen marhamat - kóp azyghy,
Qayda kórsen, bolyp baq soghan kómek, -

(«Kók túman-aldyndaghy keler zaman» 1897 jyl).

dep týiin týiedi Abay. Keler jyly taghy bir әigili óleninde:
Mahabbat ghadauatpen maydandasqan,
Qayran mening jýregim múz bolmay ma? -

(«Ólsem, ornym qara jer syz bolmay ma» 1898 jyl).

deuinde ne syr bar? Aqyn jýregi nelikten maydan alany, mahabbat sezimi ne ýshin maydandasty? Ádilet ýshin. Múny osy kezderde jazylghan «Jýregim mening - qyryq jamau» óleninde:

Jýregim mening - qyryq jamau,

Qiyanatshyl dýniyeden, -

dep oishyldyng ózi pash etedi («qiyanatshyl» sózi «әdiletsiz» sózine sinoniym).

Sonymen, Abaydyng poeziyasynda, әsirese, kitap «Ghaqliya» atty múrasynda  «qalyng eli, qazaghyn», ózge halyqtar qataryna qosu, yaghny «el qylu» iydeyasy býkil qoghamda әdildikti ornyqtyru  iydeyasymen qabysa tabysqanyna kóz jetkizemiz.  Búl erekshelikti ghúlama M.Áuezov bizge bylaysha bildiredi: «...Ylghy ghana taza adamshylyq jolyn ýgitteydi. Ádildik, shynshyldyq, mahabbatty - bauyrmaldy arlylyq, oishyldyq, synshyldyq siyaqty adamdy adam qylatyn jan tәrbiyesining barlyq negizin qoldanady».

Endi Abaydyng ekinshi qoljazba kitaby - «Ghaqliat-tasdiqat» (qazirgishe 38-shi qarasóz) mazmúnyna kóshelik.

Aldynghy kezende, yaghny ólenderi men «Ghaqliya» kitabynda qadau-qadau kóringen әdilet-marhamat konsepsiyasy 1898 jyldan beride jýieli ilimge ainaluy, jana satygha kóterilui zandylyq. Abaydyng ekinshi kitaby - «Ghaqliat-tasdiqat» mine osynyng asqaq aighaghy. Búl danalyq enbek basty ýsh bólikten túrady: birinshi - Allany tanu (músylmansha maghrifatulla), ekinshi - әdilet, mahabbat Tәnirining isi, hikmeti ekenin dәiekteu (Abaydyng óz sózimen aitqanda: «Alla taghalanyng pendelerine salghan joly qaysy?» ekenin bilu), ýshinshi - adamnyng kәmalatqa jetu sharttary nemese «ghadaletti adam» iydealyn somdau.

Biz aldarynyzdaghy maqalada qoyylghan mindetke oray, oishyldyng әdilet-mahabbat Tәnirining zany ekenin dәiektegen oi-payymdaryn ghana sholyp ótpekpiz.

«Adam balasynan mahsharda súrau alatúghyn qylyp jaratqandyghynda hәm ghadelet, hәm mahabbat bar» deydi Abay traktattyng maghrifatulla bóligin ayaqtaghan túsynda.

Osydan son, ghúlama Alla taghalanyng adam balasynyng paydasyna jasaghan nesibe, nyghmetterin týgeldey tizbelep aityp: «Búl hikmetterining hәmmasynda marhamat hәm ghadelet zahir túr eken» dep týiin týiedi. On segiz myng ghalamnyng bir tәrtipke baghynyp, asa kýrdeli zor mәshina siyaqty tanghajayyp ýilesimdilikpen júmys jasauy endi týsinikti:  Qúday isining bәri marhamat-ghadeletting kórinisi eken.

Ári qaray Abay ghalamdyq kórinisterden adam balasynyng is-әreketteri qalaysha marhamat-ghadeletti bolmaq degen mәselege auysady.

«Endi belgili, iman qúr inanyshpenen bolmaydy, ghadelet uә rafghatpenen bolady, - deydi danyshpan. - Ghamalus-salih (jaqsy ister) ghadeletti marhamatty bolmaq. Kýlli tәnmen qylghan qúlshylyqtaryng eshbir ghadeletti marhamatty bermeydi. Kózing kýnde kóredi namaz oqushy, oraza tútushylardyng ne hәlette ekendikterin, oghan dәlel kerek emes». Demek, iman shyn boludyn  manyzdy sharty -kópke paydasy tiyetin izgilikti ister - ghamalus-salihterdi atqaru, qysqasy, «marhamat-ghadeletti imannyng shartynan hisap qylu».

«Alla taghalanyng pendesine salghan joly qaysy?» degen býkilәlemdik súraqqa úly Abaydyng berer jauaby mine osy.

Danalyq traktat - «Ghaqliat-tasdiqatta» (qazirgishe 38-shi qarasóz) jýielengen әdilettilik ilimi jayly sózimiz osymen tәmam.

Tórtkýl dýniyeni tónkerip ótken talay úly tónkeristerdi bilemiz. Olardyng әdilet sezimge sýienbegeni, ony jelbiregen tuyna jazbaghany kәne. Biraq búl «әdilet» pen Abaydyng «ghadeleti» arasy jer men kóktey alshaq. Aldynghysy bir qoghamdy týbirimen qoparyp tastap, kelesisin ornatugha baghyttalsa, Abaydiki Tәnirining isi, zany sapasynda bolghandyqtan júrtshylyqty tynyshtyqqa, bereke-birlikke úiystyrugha qyzmet etedi. Kemengerding jay ghana «әdilet» demey, oghan mindetti týrde shapaghat, mahabbat, marhamat úghymdaryn qosaqtauynyng mәnisi osy arada, osylaysha jana sapadaghy kategoriyany, kenirek alghanda ilimdi qalyptastyrghan deuge kerek.

Abaydyng әdilet, mahabbat ilimine Shәkәrimning «ar ilimi» sabaqtasady. Mysalgha Abaydyng әigili konsepsiyasy «ýsh sýi» - ding biri - әdilet. Yaghny Abay Allany sýi, adamzattyng bәrin sýy dey kele, ýshinshi әdiletti ataydy:

Jәne haq joly osy dep әdiletti.
Shәkirti Shәkәrim búl iydeyany:
Tәniri joly - aq jýrek,
Saytan degen - qiyanat.
Aq jýrekti erterek,
Esker-daghy qyl әdet, -
deuimen quattaydy.  Abay: «Búl ghadelet, mahabbat sezim kimde kóbirek bolsa, ol kisi - ghalym, sol - ghaqyl» dep týiindese, Shәkәrim:
Ar týzeytin bir ghylym tabylmasa,
Zúlymdyqty jalghanda әdil jenbes, -
dep shegeleydi.

Songhy aitar jay, Abay ashqan әdilettilik ilimi, zany siyaqty ruhany kompas bola alatyn tyng tanymgha, temirqazyq iydeyagha adamzat kóshi asa zәru. Adamzattyn  tynyshtyghy ghadelet-marhamatpen bolsa, әlemdik dinderge aqiqat tanym arqyly ghana jan bitedi.

Tayau kýnderde elordamyz - Astana tórinde ótetin әlemdik dinderding III forumynda bereke, tynyshtyq izdegen ghúlamalar iygi maqsattar ýshin bas qospaq. Olardyng oi-tolghaularynda mahabbatty, әdilettilikti ornyqtyru jetekshi  iydeyanyng biri bolaryna senimdimiz.

Asan Omarov - abaytanushy ghalym,
Ádilet Ministrligi janyndaghy
Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu
jәne taldau ortalyghynyng jetekshi mamany.