Qazaqtyng 70 payyz sózi arabtiki degen - qyp-qyzyl ótirik!
Qayta búrynghy qazaqtar arab sózderin qazaq tilining ýndestik zanyna salyp, qazaqtyng óz sózi etip jibergen. Ol sózderding keybireui bastapqy maghynasyn ózgertip, basqasha mәnde aitylatyn bolghan. Al keyingi uaqytta arabsha aityluy boyynsha auyzdaryn qisandatyp jýrgender barshylyq. Áriyne, olar islamgha qúlay berilgen әsireler. Islamdy osy arqyly úlyqtamaq bolghandar. Olardyng búl qylyghy sugha ketken tal qarmaydynyng keri siyaqty.
Myna molda qazaqtyng qazir qoldanyp jýrgen sózining 70%-y arab sózi dep kópe-kórineu ótirik aityp otyr. Derekke nazar audarayyq. 2015 jyly jaryq kórgen 15 tomdyq qazaq tilining týsindirme sózdiginde 150 mynnan astam sóz ben sóz tirkesi engizilipti. Al 2017 jyly osy 15 tomdyq yqshamdalyp shygharylghan núsqasynda 106 myng atauly sóz ben 48 300 sóz tirkesi qamtylghan eken. Al islam.kz saytynda qazaq tilinde 600 myng sóz bar deydi.
Biz qazaq tiline tikeley arab tilinen nemese parsy tilderining әser etuimen engen 3000-gha juyq arab sózi bar ekenin bilemiz. Sonda 600 myng demey-aq, týsindirme sózdikke engen 150 myngha sýiensek, qazaq tiline engen arab sózderi 150 mynnyng 2%-y ghana bolady. Al mynau 70% degendi qaydan alyp otyr? IYә, búlar osylay belden basugha beyim. Tym bolmasa 7% dese shyndyqqa azdap bolsa da janasar edi.
Negizi búl taqyryptyng myna molda siyaqty bir til men ekinshi bir tildin, bir el men ekenshi bir elding artyqshylyghyn kórsetu maqsatynda aitylghany kisige abyroy әpermeydi. Óitkeni týrki tilinen de arab tiline engen sózder jetedi. Ol sózder arab tilining zandylyghyna baghynyp ketkendikten, ony qazirgi bizding tanuymyz onaygha týspeydi. Sol siyaqty arab tilinen bizding tilge engen sózderdi qazirgi arabtar da onaylyqpen tany almas edi.
Núrlibek Samatúlynyng jazbasy
Abai.kz