1-suret: Jaqsylyq Jeksenbaev

2-suret: Beysenghazy Sәduúly

Ádil qazylyq etu kez – kelgen sudiyanyng paryzy. Ol qara qyldy qaq jarghan әdil bolsa, daugerler tórelikting dúrystyghyna kýmәn keltirmeydi.

N.Á.Nazarbaev

1-suret: Jaqsylyq Jeksenbaev

2-suret: Beysenghazy Sәduúly

Ádil qazylyq etu kez – kelgen sudiyanyng paryzy. Ol qara qyldy qaq jarghan әdil bolsa, daugerler tórelikting dúrystyghyna kýmәn keltirmeydi.

N.Á.Nazarbaev

Arsyzdyq pen ayarlyq adam balasyn eshuaqytta  púshpaqqa jetkizip abyroy әpermegen. Degenmen, jaratylysynan jamandyq pen zúlymdyq jasaugha jany qúmar, bar bitireri - bireuge or qazyp, eteginen tartyp sýrindirse rahattanyp, lәzzәt tabar kәzzәptargha ar-úyat, namys atty adamy biyik úghymnyng qúny kók tiyn. Osynday pәleqúmar arzan oily, alasa toptyn, qazaqtyng namysyn  tu etip kótergen, últtyng mýddesin qorghaushy «patriotsymaq» bop  kóringisi keletinderdin, ekijýzdiligi qanyndy qaraytyp, janyndy jabyrqatady. Kóz aldyna eriksizden qoy terisin jamylghan qorqaular elesteydi. Oqyrman qauymgha týsiniktileu bolsyn-sәl sheginis jasap, aitar bolsaq, býgingi әngime taqyryby:  sonau 1986-jylghy jeltoqsanda qylyshynan qany tamghan, qyzyl imperiyanyng tizesin dirildetken, qazaq halqynyng namysyn taptatyp tiri jýrgenshe, ar jolynda arpalysyp ajal qúshqandy artyq sanaghan, biyik ruhty, ór minezdi qaysar jastar últymyzdy orys otarshylarynyng odan әrmen oiyna kelgenin  jasap, últymyzdy  tabangha taptauyna  jol bermedi, aiylyn jighyzdy. Keyinnen osy qandy kýresting nәtiyjesinde qazaq halqy bodandyq búghauynan bosap, bostandyq  tuyn jelbiretip, Tәuelsizdikke  qol jetkizdi. Býgingi biylik pen memleket  tarapynan baghalanyp, aitarlyqtay airyqsha qúrmet kórsetilmese de, qarapayym halyqtyng qabyldauynda,  jeltoqsanshylar «qazaqtyng er jýrek batyrlary» degen qaghida qalyptasqan. «Bir qúmalaq, bir qaryn maydy shiritedi»,  el basyna eki talay kýn tuyp, er synalyp, ar-namys, azamattyq tarazygha týsken úrymtal shaqta, últy ýshin  tepsinip, tektilik tanytyp alangha shyghyp, múzday qarulanghan janalghysh jasaqtardyng sesinen seskenip, qaharynan qaymyqpaghan   sol kezdegi ór minezdi, qaysar úl-qyzdarymyzdyn, býginde aqyl toqtatyp, ata saqaldy jasqa jetkende,  birimen-biri aitysyp, sottasyp, alakóz bolyp jatqany kórgen kóz, estigen qúlaqqa ersi qylyq. Al býgingi biylikting ishindegi, bir barmaghyn ishine býkkender ýshin, qazaqtyng el bolyp, birigip, últ bolyp úiysqanynan  góri, birimen –biri itshe yryldasyp, aitysyp-tartysyp jatqany tiyimdi. Sózge ergish, aitqangha kóngish, bas shúlghugha beyim, biylikting qolynda qolbala bolugha qúshtar, azyn-aulaq, tiyn-teben, sólkebay ústatsa boldy solyghy basylyp, artynan sýmendeytinderdi biyshikeshter alystan tanidy, birden «bauyryna» tartady. Aydaghanyna jýrgish, aitaqtaghangha ýrgishter ýshin búdan basqa «baqyttyn» keregi de joq. Odan asqan rahatty da qajetsinbeydi. Netken tayyzdyq, netken biliksiz, beysharalyq! Keyde ayaysyn, osyndaylardy. Úly Abay atamyz: «kóp aitsa kóndi, júrt aitsa boldy, әdeti nadan adamnyn» degeni eriksizden esine týsedi. Eki jyldan asty, Patriottyq qozghalys, «Jeltoqsan aqiqaty» Respublikalyq Qoghamdyq Birlestigi ishinen jik shygharyp, dau-damay tughyzushylardyng ylany bәrimizdi «sharshatty». Búny bastaghan әlgi «jetekke jýrgish, aitaqqa ýrgishter»  tobyna jatatyn  Jaqsylyq Jeksembaev atty alayaqtyng arsyzdyq aighay- shuy.  Auyz toltyra aitar azamattyq isi, iya bolmasa,  bәtualy hәm  berekeli sózi búiyrmasa da, qolynan kelmeske, qúr bekerge qúmar, tyrash bir pende. Sonyna ózi tektesterden shaghyn top qúryp, osy úiymdy újymdastyryp, basyn biriktirip, adaldyq pen adamgershilik jolynan auytqyp kórmegen, últ jandy azamat - Nýken Beysenghazy Sәduúlynyng  jolyna kóldeneng túzaq qúryp, or qazumen keledi. Maqsaty belgili: «birlestikting tóraghasy bolyp, kópke tórelik aitu»! Al ókinishke oray, biylikting ishindegi, neken-sayaq bolsa da, kezdesetin, kózimiz kórip jýrgen, ishtarlargha, aryn saudagha salmaytyn, bir betkey, naghyz últ jandy, qyrghy minez, patriot - .S.Nýkennen góri, dýmbilez, ózindik oi-pikiri shala, jem kórsetse, jemsauy býlkildep, alaqangha qona ketetin –J.Jeksembaev sekildi «kógildir kógershinder» tiyimdirek! Ótirik jala jabugha jany qúmar, kýnige bir jamandyq jasamasa, týni boyy úiyqtay almay, dónbekship shyghatyn bolsa kerek. J.Jeksembaevtyng bar bitireri - qolynan keletin әreketi, aryz jazyp, shaghym týsiru, ótirikti suday sapyryp, oidan qúrastyryp, naqaqtap, las-nas ispen shúghyldanu. Bireuding basqan izin andyp, timiskilep, jipke  tizuden basqa bileri joq. Qazaqtyng marqasqalaryn qoysha kógendegen 1937 jylghy zúlmatta, NKVD-gha dәl osynday berilip qyzmet kórsetken jaramsaq, jaltaqoylar qajetke asqan kórinedi. Eki jyldan beri birneshe ret sotqa negizsiz aryz jazyp, dәlelsiz týrde tek әiteuir «óitti-býitti» dep ósek-ayandy ondy-sondy boratsa da, japqan jalasynyn  birde biri qisyngha qiyspaghandyqtan, Almaty qalasy Týrksib audandyq soty isti qarap talabyn qanaghattanghysyz dep tapty. Oidan qúrastyryp, qalayda PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RQB-ning tóraghasy B.S.Nýkendi «qúrtamyn,joyamyn» degen las pighyl,   qara niyet arsyzdyghy iske aspady. Ádiletti sot jýiesinde de oi-órisi biyik, óreli azamattar az emes qoy!  Aq-qarasyn saraptap, negizsiz jazghan, jalghan - jala aryzdaryn qanaghattandyrghysyz qaldyrdy. Eshbir dәlel- dәieksiz, tek maqsat-mýddesi adal azamatqa qara kýie jaghyp, abyroy-bedeline núqsan keltiru arqyly túqyrtu ailasy ekendigin týsindi. Aldynda otyrghan eki azamattyng nendey maqsatty kózdep otyrghanyn tamyrshyday tap basyp bilgen, Týrksib audandyq sotynyng sudiyasy B.T.Kýzembaev pen sot әdildigin qadaghalaushy prokuror Sh.Bayatova    aqty – aq, qarany -qara dep tauyp әdil sheshimin shyghardy! Bir әttegenayy J.Jeksembaev bastaghan aryzqoy, jalaqor, jalghanshy  toptyng jyrtysyn jyrtyp, sózin sóilep, shashbauyn kóteruge belsene at salysqan belgili jazushy-publisist, jeltoqsanshylar  jóninde jazyp-syzyp, «shejire taratyp» jýrgen- Talghat Aytbayúly men «Dat» gazetining tilshisi Gulmira Toyboldinanyng tabylghany әbesteu boldy. Jazghan-syzghandaryna qarap, syrttay sýisinip riza bolyp jýrgenimizben, adam balasy pendeshilikke úrynsa, sózi bir basqa,oyy bir basqa, al is-әreketi mýldem basqasha eken ghoy degen oigha qalasyn.  Al, oy órisi joghary azamattyn, óz ústanymy men qaghidasy bolsa, qiyanat kәne, әdildik qaysy, aramzalyq pen adaldyq qayda - soqyrgha tayaq ústatqanday kórinip túrghan joq pa! Kýmәndi kómeski  iske kirisip, bireudi orynsyz kinәlәp qaralaugha qúmar, qaraniyettilerdi qoldaghansha, ózderining shyqqan azdy-kópti azamattyq biyiktikterinen tómen týspegeni tәuir edi. Ókinishtisi, osynday arzan iske aralasyp, jinaghan abyroydy bir sәtte tóguding ornyna, onsyz da, siyrdyng býiregindey bólshektenip, alauyzdanugha bet alghan, keri ketuge kelisim bergenderge «tәit» dep jón siltese bolmas pa edi. «Kórsete alsang kópshilikke adal niyet ónege, kópshilikte kóteredi dәiim seni tóbege» -  degen úlaghatty ústanymdy esterinen shygharghany qalay? Az qazaqty jýzge bólshektep, «bólip al da, biyley ber» degen sayqaldyq sayasatqa qarsy túrar, onsyzda  jaghdayy jar ýstinde túrghan, almaghayyp kezende, birimen-biri ústasyp, dúshpangha taba bolghannan útqanymyz qaysy, qazaqtyng bir-birimen jau bolghanynan aiyzy qanyp, jan-jaqtan antalap, bizderdi últ esebinde joidy kózdegen mysyq tileulilerding esebin týgenderimiz aiqyn. Búl aqiqatty satqyndyq pen jaghympazdyqqa jany qas jýregi taza azamattar týsiner, al J.Jeksembaev pen Gýlbahram Jýnis sekildi «kimning tarysy pisse, sonyng tauyghy» bolugha arlanbaytyndar ýshin eki dýnie - bir qadam! Jalghanda, bir nәrse aqiqat - Kýndi alaqanynmen jaba almaysyn! Aqqa - Qúday jaq! Beysenghazy Nýkendey azamatty sýrindirip, úshpaqqa jetudi kózdeushilerge aitarymyz: berisi –arsyzdyq, arysy-aqymaqtyq! Al ózi adasqanymen qoymay, sonynan ergen,soyylyn soghushylardyng tirligine berer, әdil baghasynyng narqyn kózqaraqty oqyrman ózi paryqtar.  Abay hakim aitqanday:

«Talasyp bosqa,

 Jau bolyp dosqa,

Qor bolyp qúryp barasyn,

Ótirik, aryz toldy ghoy,

Ókiner uaqytyng boldy ghoy»  degen qasiyetti sózine qúlaq qoyar ýmitimiz bar.

Izgilik ataulygha jauyghyp, iritki salyp,  alauyzdyqty qozdyrushy – Jeksembaev Jaqsylyq Túsayúly 1986 jylghy últ-azattyq kóterilisining qaharmandaryna qara kýie jaghyp, qasiyet tappaydy. Qazaq últynyng qadir-qasiyetin ketirer las pighyldan arylyp jón sózge toqtar degen ýmitimiz bar.

 Birindi qazaq birin dos                                                                                                                                  

 Kórmeseng istinbәri bos»   degen  Abay sózi dalagha ketpes!

Jeltoqsan kóterilisine әdil bagha berilip, tolyq sayasiy-әleumettik mәrtebesin aluyna  shyr-pyr bop, jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey jýrgen adal niyetti Beysenghazy Sәduúlynday beldi azamatty jardan iyterudi kózdeushi toptyng kókeyin teskenderge Qúdiretti Allanyng zaualy haq, Ádiletti Zannyng amaly naq bolary aqiqat!

PQ «Jeltoqsan aqiqaty»  gazetining tilshisi

Lepesov Saylau Birtayúly

Abai.kz