Tayauda, 22.09.2024 kýni, Semey qalasynda Qazaqstannyng jәne Kenes Odaghynyng halyq әrtisi, Memlekettik syilyqtyng laureaty, Abay oblysynyng Qúrmetti azamaty, әnshi Biybigýl Tólegenovanyng 95 jyldyghy atap ótildi. «Qala kýni» merekesi de atalghan sol kýni, týs aua әnsýier qauym Abay teatryna qaray aghyla bastady. Ásirese, bala kezinen Biybigýlding әnderi, radiodan, meyli, teledidardan estisin, qúlaghynda jýretin, «apamyzdy bir kórip qalayyq» degen egde adamdar kóp, teatr aldy qaraqúrym halyqqa toly. Keshting bastaluynan bir saghat búryn kelip «Artyq biyletteriniz bar ma?» dep súrap jýrgenderding kuәsi boldyq. 

Saghat tura 17-00-de qalamyzdyng «Biybigýl» halyq aspaptary orkestri, belgili telejýrgizushi Dana Núrjigitqyzy jәne osy keshting basty keyipkeri Biybigýl Tólegenqyzy keremet bezendirilgen teatr sahnasy tórine jayghasty. Dana hanym  1929 jyly 16 jeltoqsanda Semey qalasynda dýniyege kelgen әigili әnshining qysqasha ómirderegin jetkizdi, sonday-aq, opera әnshisi retinde әlem elderine turnesi týsirilgen derekti kinolentalar kórsetildi.

Án keshinde otandyq jәne sheteldik kompozitorlardyng operalarynan ariyalar, halyq әnderi, romanstar, orkestrlik shygharmalar oryndaldy. Atap aitqanda, mәdeniyet salasynyng ýzdigi Núrbek Ómirbekov, respublikalyq konkurstardyng laureattary Áygerim Toqtybaeva men  Áygerim Áshirova óner kórsetti. Sonday-aq, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkerleri Mayra Iliyasova, Tolqyn Zabirova, Azamat Jyltyrkózov, Júpar Ghabdullina, Núrjan Bajekenov syndy óner sanlaqtary әn shyrqady. Sezimdi, saghynyshqa toly әsem әnder, oghan qosa, kózge jas ýiiretin esti estelikterden meyirim, mahabbat búlaqtay aqty. Abay: «Ándi sýisen, menshe sýi» demekshi, zaldaghy әn sýier júrtshylyq ýnemi du qol shapalaqtap, qoldap otyrdy. Endi әserli keshting egjey-tegjeyine auysyp, keybir tústaryna oqyrman nazaryn audarmaqpyn.

Suret Abay oblysy әkimdigining baspasóz qyzmetinen alyndy.

Qazaqtyng búlbúly atanghan әnshining saltanatty keshin oblys әkimi Núrlan Úranhaev ashty. «Býgin ruhaniyattyng ordasy Semey qalasynda erekshe kýn. Qazaqtyng shoq júldyzy, әlemge әigili soprano dauysynyng iyesi Biybigýl Ahmetqyzy Tólegenovanyng mereytoyyna arnalghan merekelik konsertke jinalyp otyrmyz. Asa qadirli Biybigýl Ahmetqyzy ghajayyp dausynyzben qazaq әn ónerin biyikke kóterip, últtyq mәdeniyetimizding asyl múrasyn әlemge tanytuda qosqan ýlesiniz elden eren. Sizge myqty densaulyq, bayandy ghúmyr tileymiz», - dedi oblys әkimi. Aymaq basshysy sózding mayyn tamyzyp, shyny sol, týbin týsirdi. Qarapayym da shynayy jyly lebizderimen zalda otyrghan júrttyng jýrek dýrsilin dóp basty. Apamyzgha oqaly shapan jauyp, gýl shoghyn tabystady.

Suret Abay oblysy әkimdigining baspasóz qyzmetinen alyndy.

Aytayyn degenim búl emes, týgeli derlik qazaqtar otyrsa da «Endi barshagha týsinikti tilde bir-eki auyz sóz qosayyn» dep syzyla qalatyn qangha singen mashyghymyz ghoy.  Sonyng seni sógildi. Yaghny ana tilimizdi mensinbeytin jelókpe shirkinder men eki tilde sóilemese atynan týsip qalatynday zәre-qúty qalmaytyn sheneunikter jaqsy sabaq aldy. Óitkeni, Núrlan Telimanúly tek qana qazaqsha sóiledi. Qasqayyp túryp.  Osy bir iynening jasuynday ghana uaqighagha «Oy, azamatym-ay, tusang tu, búl kýnge de jettik-au» dedik, ishtey tyndyq, quandyq.

Endi konsertke keleyik. Onyng birinshi bóligi Biybigýl 1960-shy, 1970-shi jyldary shyrqaghan әnderding hiyt-parady siyaqtandy. «Búlbúl», «Gәkku», «Mahabbat valisi», «Almaty kóktemi», «Ahau, Semey», «Tughan jer», «Qúsniy-Qorlan», «Qazaq valisi» siyaqty eskirmeytin retro әnder halyqaralyq bayqaulardyng jenimpazy bolghan jas әnshilerding oryndauynda qúlaqtyng qúryshyn qandyrdy. Keshting ekinshi bóligine Biybigýl apamyzdyng ústazdyq qyzmeti ózek boldy. Áriptes sinlisi Mayra Iliyasova jәne Azamat Jyltyrkózov pen Tolqyn Zabirova bastatqan jeti shәkirti kez-kezimen sahnagha shyqty.

Konsertting ózindik ereksheligi – әnshining bir sýiikti әnin oryndap bolghan shәkirtting ústazymen súhbattasuy boldy.  Kәsiby telejurnalist, produser Dana onyng oiqastap ozghan jýirigi ekeni belgili. Ángime kórigi qyzghan sayyn júrtshylyq Biybigýl Tólegenqyzynyng qily taghdyry men adamdyq kelbetine qanygha týsti. Mysalgha әnshilik qarym-qabilet maghan әkem Ahmetten daryghan, noghay qyzy, sheshem Maynúr da qúralaqan emes, tatar әnderin keremet salatyn dedi. Semeyde partiya qyzmetkeri bolghan, 1937 jyly Almatydaghy partshkoldy ýzdik bitirgen óte alghyr, jigerli Ahmet Katon-Qaraghay audanyna raykomnyng birinshi hatshysy saylanghan. Sol qyzmetinde «halyq jauy» degen jalamen ústalyp, 1938 jyly Almaty qalasynda atylghan eken. Jeti balasymen jesir qalghan Maynúr jengemiz Semeyge әreng jetedi. Et kombinatyna ózi, balalar ishindegi elgezegi Biybigýl de júmysqa ornalasady. Sóitip, 12 jasymnan 17 jasqa shekti qara júmysshy boldym, mening taghdyrymdy eki adam ózgertti dedi әnshi. Birinshisi – Semeyge jer audarylyp kelgen Marks pen Engelis turaly kitaptyng avtory Galina Serebryakova, ekinshisi – ataqty kompozitor Ahmet Júbanov eken. Kóp jyldar qughyn-sýrginde jýrgen jazushy Galina: «Sening dauysyng erekshe, men seni bir jyl dayyndap, Mәskeuge arnau hat jazyp, konservatoriyagha týsuge kómektesem» degen eken. Sol 1948 jyly Almatyda ótken júmysshy jastar bayqauyna qatysqan ghoy. Evrey qyzy Galinanyng kómegimen dayyndaghan opera әnimen júrtty tan-tamasha qaldyrady. Komissiya mýshesi Ahmet Júbanov: «Seni konservatoriyagha týsirem, Almatyda qal» dep qatty qolqalasa da, «Joq, men Mәskeuge baram» dep kónbedim deydi әnshi. Semeyge qaytyp kelsem, ústazym Galina joq, basqa jaqqa jer audaryp jiberipti. Eger Galina Serebryakovany «ýsh әrip» alyp  ketpese, men Mәskeuden bir-aq shyghyp, sol jaqqa sinip-aq keter me edim, kim bilsin dep kýldire otyryp, meni ónerding qúly qylghan taghdyryma myng mәrte rizamyn dedi. Mine, osy ystyq  estelikterdi tógilte aitqan, tizesin basa almaghany bolmasa, jady sol qalpyndaghy apaydy sergek, tyng әli demey kór. Klassikalyq әnshilik biyikti baghyndyrghan shәkirtteri «ekinshi anamyz boldy» desip, alghystaryn jaudyrdy. Apamyzdy ataghy jer jarghan Dimash Qúdayberdi de pir tútady eken.

Suret Abay oblysy әkimdigining baspasóz qyzmetinen alyndy.

Dimash siyaqty jaqsy әnshi bolugha ne kerek? Jýrgizushi Dana qoyghan osy súraqqa Biybigýl apay: «Birinshi - dauys, ekinshi - dauysty ashyp, damytatyn ústaz, ýshinshi – әnshining enbekqorlyghy kerek» dep oilanbastan jauap berdi.

Ruhany keshting tartymdy, qyzghylyqty bolghany sonshalyqty uaqyttyng qalay ótkenin anghara almay qaldyq. Kesh sonynda mereytoy iyesi «Menen qazir el әn kýtpeydi, bata kýtedi» dep kýldirip alyp, mәn-maghynasy kelisken analyq batasyn berdi. Zaldaghy júrt ayaghynan tik túryp, qoshamet kórsetti.

Teatrden shyqqanda kórdik, Ortalyq alanda iyne shanshar jer joq, halyqtyng kóptigi sonday, jinalghan júrt tenizding tolqyny siyaqtandy. Biz sóz etken teatr ishindegi konsertti syrttaghy júrtshylyq ýlken ekrannan tamashalaghan eken. Sóitip, tughan jerining sheksiz mahabbaty men ystyq yqylasyna bólengen Biybigýl Ahmetqyzynyng toyy saltanatyn Qala kýni merekesi asqaqtatyp, jarqyrata týsti. Kóne Semey shaharynda jaqsy oilastyrylghan ruhany sharanyng biri osylaysha sәtimen ótti.

Asan Omarov

Abai.kz