Redaksiyadan: Abai.kz erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir talastyrugha Qazaqstannyng әrbir azamaty qúqyly. Maqala avtorynyng pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi jәne maqalada aty atalghan jekelegen túlghalar jauap beremin dese, portal betinde jariyalaytyn bolamyz!

---

QR Parlamenti Senatynyng tóraghasy

Mәulen Áshimbaev myrzagha!

Mysaly, qoldanystaghy «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 2011 jylghy 22 shildedegi № 477-IV Zanynyng 5-babynda Kóship kelushilerding qúqyqtary men mindetteri; 26-babynda Qandastardyng qúqyqtary men mindetteri; 29-babynda Otbasyn biriktiru maqsatynda kelgen kóship kelushilerding qúqyqtary men mindetteri; 33-babynda Bilim alu maqsatynda keletin kóship kelushilerding negizgi qúqyqtary men mindetteri ashyq jazylghan.

Dәl sol sekildi «Ata joly» kartasyn alghan etnikalyq qazaqtardyng da QÚQYQTARY men MINDETTERI zanmen bekitilui kerek qoy!

«Ata joly» kartasy atty búl jobanyng avtory – Tamara Dýisenova!

«Ata joly» kartasyn alghan etnikalyq qazaqtardyng sol  qúqyqtary men mindetteri zanmen bekitilmey qalghan.

Biraq, Zang jobasyn jasaushy ministrlikting ony moyyndaghysy kelmeydi. Moyyndaghandy qoyyp, atalghan «Ata joly» kartasyn Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng auzymen: «Sheteldegi qazaq kәsipkerleri ýshin arnayy «Ata joly» kartasy engizildi...» degizip, sheteldegi qandastarymyzgha bir emes, ýsh mәrte aitqyzatynyn qaytersin?!

Osynau aty bar, zaty joq «Ata joly» kartasyn alghan etnikalyq qazaqtardyng da qúqyqtary men mindetteri qay zannyng neshinshi babymen bekitilgenin viyse-ministr Tamara Dýisenovanyng ózinen anyqtap beruin súrap, senator Darhan Qydyrәlige hat jazam ghoy (3 mamyr 2024, JT-2024-03929571).

Sebebi, onyng aldynda, naqtylap aitsam, 25 sәuirde Darhan Qydyrәli Senat tórinen Krokusta bolghan qayghyly jaghdaydan keyin elimizge aghylatyn enbek migranttarynyng sany artatyny turaly deputattyq saual joldap: «Búl orayda Enbek jәne әleumettik qorghau ministrligi әzirlegen «Ata joly» kartasynyng mýmkindikteri zandy týrde bekitilui tiyis. Búl karta etnikalyq qazaqtargha beriletin qandas mәrtebesimen tenestirilui kerek», - dep, «Ata joly» kartasyna da at basyn búra ketken bolatyn.

Reti kelip túrghanda, osy joly ashyq aita keteyin, «Ata joly» kartasyn «Qandas» mәrtebesimen tenestiru – sauatsyzdyq!

Bir kóship kelushige nemese bir etnikalyq qazaqqa birinen-biri aumaytyn eki birdey mәrtebe beruding qajeti qansha?!

Eger, ekeui de berilui kerek bolyp jatsa, onda ony alghan azamatqa beriletin mýmkindikter men jenildikter de eki týrli boluy kerek!

Darhan Qydyrәli osy deputattyq saualyn jasay salyp, maghan kómekshisi arqyly habar berip, ózining Senatta sóilegen sózining beynejazbasyn jibertti.

Onysy – «Mine, men kóshi-qon mәselesin kóterdim!» degeni bolsa kerek!

«Kóshi-qon mәselesin kóterseniz, minekiyiniz, onda!», - dep Dәkene jogharydaghy hatty jazdyq ta jiberdik.

eOtinish arqyly kórip otyrdyq, Darhan Qydyrәli ol hatymyzdy Ýkimetting Apparatyna baghyttady.

Ýkimet Apparaty Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine  jiberdi.

Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau birinshi viyse-ministri A. Sarbasov Auyt Múqiybekke biz súraghan súraqtyng naqty jauaby joq, tek «Ata joly» kartasynyng arghy atasynan bastap, ony qalay alugha bolatynyn, qansha adam alghanyn týsindirgen bir jarym bet jauap bere saldy.

Auyt Múqiybek ol jauapty Darhan Qydyrәlige WhatsApp arqyly jiberdi...

IYә, Darhan Qydyrәlimen tanys qana emes, syilaspyz, tipti dospyz...

Onyng ýstine, búl jigit Parlamenttegi memlekettik qyzmetting shetin ústap kórmegen qarabayyrlardyng qatarynan emes, óte biyik әri jauapty qyzmetter atqarghan túlgha. «Jauapkershilik» degenning ne ekenin jaqsy týsinetin,  «Amanat» degenning ne ekenin tereng biletin azamat shyghar dep baghalaytynmyn.

Óz basym ary qaray Darhan Quandyqúlynan «Auyt myrza, myna jauapqa qanaghattandynyz ba? Endi ne isteu kerek búghan?!» degen sekildi bir súraq bolatyn shyghar nemese ministrge Ózi telefon shalyp, olardy tekteytin bolar dep, kәdimgidey dәmelendim, úzaq kýttim.

Olay bolghan joq!

Sonymen, «is bitti, qu ketti...»...

***

Al, senator Darhan Qydyrәlining myna әreketin men jauapkershiliksizdik dep baghaladym jәne osy qylyghy ýshin oghan renjigem joq, tang qaldym.

Jaqynda, Darhan Quandyqúly ózining «Nýkte» atty kitabynyng suretin әleumettik jelge jýktep, quanyshyn bólisip jatyr eken.

Onyng jazbasyn el qatary men de bólisip, «Darhan Qydyrәli bauyrym kitabynyng atyn «Nýkte filosofiyasy» dep qoyypty. Nýkte (.) - jazuda paydalynatyn tynys belgilerining biri. Nýkte belgili bir oidyng ayaqtaluyna baylanysty qoyylady. Dәkene jarasyp túr… Al, men kitabymnyng atyn «Súraq» dep qoysam ba dep oilap jýrmin. Sebebi, men últtyng taghdyryna qatysty dәkender jaqqa kóp súraq qoydym. Ókinishke oray, sol súraqtarymnyng birde-bireuine túshymdy jauap ala almadym… Dәkender «NÝKTE» qoydyq dep oilaytyn bolsa kerek, biraq mening súraqtarym әli kóp jәne ol súraqtar taghy da jalghasty qoyyla bermek…», - dep bir jaghy jogharydaghy jauapkershiliksizdik menzep, bir jaghy zamandas aghasy retinde әzildep, bes-alty sóilem jaza salyp edim, sol-aq eken, Darhan Qydyrәli taz kepeshin bireu júlyp alghanday, al kep tulasyn!

«Kitapta migrasiya mәselesi, qandastar taqyryby da qamtylghan. Harrasment turaly da jazylghan. Harrasment - baldyzyna qol jýgirtpeu, jaqynyna qyryndamau degen maghyna beredi. Sondyqtan kitap sizge paydaly boluy mýmkin. Sóz qadirin biletin siyaqty ediniz. Ózinizge degen qúrmetiniz әli de bolsa, sol qasterli sózdi on-soldy auytqa ata bergendi qoyghan jón», - dep ertoqymyn bauyryna alyp tulap, auzyna kelgenin kókipti.

Darhan Qydyrәlining osy jazbasynan ә degende kózimizge týskeni – «Bastaghan isti ayaqtaghandy jaqsy kóremiz...», - degen sóz boldy.

Senatordyng dengeyin kórip túrsaq ta, «osy sóziniz shyn bolsa, onda Sizdi taghy bir mәrte synap kóreyik!», - degen oimen Senatorgha «Ata joly» kartasy turaly ekinshi hatymyzdy joldap kep jiberdik.

Búl joly Darhan Qydyrәliden Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri men onyng kóshi-qongha jauapty basshylaryn jәne meni Senatqa shaqyrudy, olardan sol «Ata joly» kartasyn alghan etnikalyq qazaqtardyn  qúqyqtary men mindetteri qay zannyng neshinshi babymen bekitilgenin betpe-bet otyryp anyqtap beruin súradyq. Sonday-aq, atalghan norma zanmen bekitilmegen bolsa, qúzyrly organ basshylary onyng naqty sebebin týsindirip beruin ótindik...

Darhan Qydyrәli ol hatymyzdy da Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine laqtyra saldy.

Endi viyse-ministr A.Ertaevtyng qoly qoyylghan jauap aldyq.

Búl joly biz súraghan qúqyq pen mindet «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 5-baby men 23-babynyng 1-tarmaghynda kórsetilgen dep, kóship kelushilerding qúqyqtary men mindetterin algha tartypty.

Eki bapty da oqydyq, «Ata joly» degen sóz bolsa, aram bolsyn!

«Kóship kelushiler» men «Ata joly» kartasy eki basqa úghym!

Eger, ekeuining  qúqyqtary men mindetteri birdey bolsa, onda ony «Ata joly» kartasy dep aighaylaudyn, arnayy atau jәne anyqtama berip, bólek-bólek úghym retinde qarastyrudyng ne qajeti bar?!!

Ottaubay jauapty taghy da Darhan Qydyrәlige WhatsApp arqyly jiberdik...

Darhan Qydyrәli ony tektey me, joq pa, ózi bilsin!

Sóitip, senator Darhan Qydyrәli Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri men onyng kóshi-qongha jauapty basshylaryn Senatqa shaqyryp, men súraghan jauapty alyp beruge jaramady. Bastaghan isi ayaqsyz qaldy...

***

IYә, Auyt Múqiybek deputattargha býgin ghana hat jazyp otyrghan joq!

Men sonau 2011 jyldan beri Kóshi-qon ýrdisin retteuge arnalghan zandargha ózgerister men tolyqtyrular engizu boyynsha tynbay hat jazyp kelemin.

«Bolashaqta Sizding ornynyzda jana úrpaq otyrady. Sonda biylik basyna Qytaydyng Den Syaopiyni sekildi bir kemenger shyghyp, bәrin ornyna qoya alsa jaqsy. Qúday onyng betin ary qylsyn, ózimiz kórgen keshegi Hrushev sekildi bisr antúrghan kelip, Sizding sýieginizdi kórden júlyp alyp tastasa ne bolamyz?!», - degen hatyma Núrsúltan Nazarbaev Darhan Qydyrәli qúsap shamdanghan emes.

Qayta, Núrsúltan Ábishúly sol «Naghashyma hatty» qabaq shytpay oqyp, jýiege jyghylyp, Qúlybaev pen Mәsimovting yqpalymen qandastarymyzgha tórt jylsyz azamattyq berilmeytin qyp qabyldatyp jibergen «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanyn qayta qalpyna keltiru turaly jarty jylgha jetpey Jarlyq shygharghan bolatyn...

«Bizding dana qazaqta «Súmyray kelse, su qúridy!» degen ashy da bolsa aqiqat sóz bar! 2007 jyly siz Ýkimet basyna premier-ministr bolyp otyrghan kýnnen bastap, Qazaq kóshining dariyasy sarqyla bastady, basyna qara búlt ýiirildi...», - dep Qytaydan kelgen qazaqtardan «Sottylyq turaly» anyqtama talap etpeu turaly jazghan hatyma opasyz Kәrim Mәsimov Darhan Qydyrәli qúsap býii shaghyp alghanday yrshyp ketken joq!

Qúlybaev ekeuining tikeley yqpalymen qabyldanyp ketken qatang zandy 5 ai, 24 kýnde qayta suyrtyp alghanymyzdy kórip, Mәsimov bizge shamasy jetpesin jaqsy bildi. Ol atalghan hatty Syrtqy ister ministrligine jibertip, Qytay ýkimetining shetelge shyqqysy keletin azamattaryna «Sottylyq turaly» anyqtama beretin ne bermeytinin anyqtatqany bar.

Qytay ýkimetining shetelge shyqqysy keletin azamattaryna atalghan anyqtamany bermeytini turaly bergen jauaby negizinde, eki jyl, jeti ai, toghyz kýn degende sol «Sottylyq turaly» anyqtamanyng da kózin qúrtqan paqyrynyz – osy Auyt Múqiybek ekenin júrt jaqsy biledi!

Ol az deseniz, qanshama ashy syndar aityp jatyrmyn, beker obaly qәne, Senat tóraghasy Mәulen Áshimbaevtyng ta Darhan Qydyrәli qúsap donyzaybat kórsetken jerin bir kórgen emespiz.

Mәulen Saghatqanúly tektiligin tanytyp, mening Ózine jazghan ýsh hatyma baylanysty, qúzyrly ministrlikting lauazymdy túlghalary men arnayy mamandaryn Senat ýiinde shaqyrtyp, menimen tórt mәrte kenzdesu ótkizip berdi.

Darhan Qydyrәli onyng ótirik dese, eks-senator Múrat Baqtiyarúlynan, qazirgi әriptesteri Múrat Bolatúly men Ghaliasqar Tólendiúlynan, Sýiindik Tasemenúly men Bauyrjan Núralyúlynan súrasyn!

Darhan Qydyrәli Aqedil Toyshan sekildi mening jay qúrdastarymnyng biri bolsa, onyng búl jazbasyn elemey, tastay salugha bolatyn edi.

Ataghyn at kótergisiz ghalym, biylikting úshar basyna taqap baryp qaytqan túlgha, býginde zang shygharushy organnyng ókili – bildey senator bolyp otyrghan son, onyng әr sózi kim-kimge bolsa da manyzdy ekeni belgili.

Sol ýshin oghan jauap bermeu – mýmkin emes jaghday!

«Kitapta migrasiya mәselesi, qandastar taqyryby da qamtylghan...», - depti, Darhan myrza ózining sol jazbasynda.

IYә, Darhan Quandyqúlynyng onysy ras!

Túnghysh Preziydentting baspasóz qyzmetinde jýrgende Núrsúltan Ábishúlynyng Úly kósh turaly sóilegen sózderininen osy Darhan Qydyrәlining qoltanbasy aidan anyq bilinip túratyn.

Keyin «Núr Otannyn» sezinde sóilegen sózinde de Dәkeng qandastaryn úmytqan joq, eski-jana eki Preziydentting aldynda Úly kósh mәselesin bir auyz sózben tyq etkizip atap ótti.

Al, «Egemen Qazaqstan» gazetine basshy bolyp kele salyp, kóshi-qon mәselesin kótergenin biz eshqashan úmytpaymyz...

Darhan Qydyrәli turaly «Jaqsymen ótken bir kýnin...» degen maqala jazyp, onyng búl enbekterin joghary baghalap: «Elbasy eki birdey asa jauapty qyzmetti senip tapsyrghan azamat. Aqparattyq jeliden kórip, quanyp otyram, Dәkeng osy eki júmysty da zengir kókte samghap úshqan qyrannyng qos qanatynday teng kósiltip keledi...», - dep Janarbek Áshimjannyng sózimen aitsaq, biz de kezinde biraz aghylyp-tógilip, shashylyp-sógilip tastaghan bolatynbyz.

Biraq, múnyng bәri IS emes! Tek, SÓZ ghana!

Ol kezde Darhan Quandyqúlynyng osy sózderdi aitudan jәne aitqyzudan basqa mýmkindigining joq ekenin biz jaqsy týsinip, oghan artyq talap qoyghamyz joq!

Qúdaygha tәube, Darhan Qydyrәli qazir qolynda mandaty bar, Zang shygharushy organnyng Jogharghy palatasynyng Preziydent óz qolymen taghayyndaghan aq jaghaly deputaty.

Dәkeng «aqyryn jýrip, anyq basyp», mine, qisyq zandargha qyrghiday týiiletin, qylt etkenin ilip týsetin  jerge de jetip, qonjidy.

Endi Ol kisige bizding joldaytyn súraghymyz da kóp, ótinetin ótinishimiz de az emes, qoyatyn talabymyz da auyr bolmaq! Búl – bir!

Ekinshiden, joghary lauazymdy túlgha ýshin, onyng enbegi shyghartqan kitaptary men ótkizgen is-sharalarymen nemese aralaghan shetelderimen ólshenbeydi!

Joghary lauazymda bolghan túlghanyng enbegi memlekettik sayasatty ózgertu ýshin jasaghan yqpalymen ólshenedi jәne tarihta qalady.

Memlekettik sayasatty ong baghytqa búratyn basty tetik – zandar men normativtik qújattar ekenin eskersek, Parlament deputaty ýshin, memlekettik sayasatty halyqqa tiyimdi baghytqa búramyn dese, búl tabylmaytyn eng zor mýmkindik!

Ókinishke oray, Qúday qoldap, Preziydent bergen osy zor mýmkindikti Darhan Qydyrәli óz dengeyinde qoldana almay, qor qylyp otyr!

Onyng búl әreketsizdigi men jauapkershiliksizdigin eshqashan keshiruge bolmaydy!..

Dәkeng jazbasynda mening jeke ómirime qatysty birdemelerdi qonyrsynyp, biraz deputattyq «kenesin» aitypty.

Darhan Quandyqúly ong qúlaghymen estip qoysyn, ózine óte tanys sózdermen astyn syzyp túryp aitayyn, Qúday kesirinen saqtasyn, men de eshtemeden qamyqpaymyn, eshtemeden jalyqpaymyn, eshqanday sóz maghan da tiymeydi!

Sosyn, Darhan bauyrym songhy kezde «sóz qadiri», «qasterli sóz» degendi kóbirek aityp jýr eken. Maghan da qúlaqqaghys etipti...

Sayasatshy ýshin últtyng Úly mýddesin kótergen sózding bәri qadirli, bәti qasterli jәne bәri kiyeli!

Sayasatshy ýshin eng qadirsiz sóz, eng qastersiz sóz, eng sorly sóz – qolynda zor mýmkindigi bola túra, últ pen memleket mýddesi ýshin týk bitirmeytinderding sózi!

Deputattar, ministrler, Preziydent әkimshiligining qyzmetkerleri bizdi Auyt Múqiybek synay beredi dep, renjimesin!

Men ózimning iydeam ýshin kýresip jýrgen jigitpin!

Qasym-Jomart Kemelúly preziydent bolyp túrghanda, ózimning kýsh-qayratymnyng myghym kezinde shekara syrtynda qalghan etnikalyq qazaqtargha Konstitusiyalyq qúqyq әperu; Qazaqstannyng Timur Qúlybaev pen Kәrim Mәsimov jaghynan uzurpasiyalanghan memleket ekenin, qasym-jomart toqaevtyng preziydenttik taghdyry sol  uzurpasiyalanghan memleketke dóp kelip qalghan preziydent ekenin moyyndatu; Qazaqstannyng memlekettik basqaru jýiesin týbegeyli ózgertip jibere almasam da, eng qúryghanda, memleketting mal men jerge subsidiagha dep bólgen aqshasyn dittegen jerine tókpey-shashpay jetkizudi qamtamasyz etu  syndy maqsattarymddy oryndap alsam depgen kýres jolyndaghy azamatpyn!

Sol maqsatymdy Preziydent Ákimshiligindegi jigitterge, deputattar men ministrlerge sýienip, olarmen selbesip jýzege asyrghym keledi.

Al, sengen deputattyng týri – mynau!

Eskertip qoyayyn, eger qolynda taghdyrsheshti biyligi bola túra, mening osy Úly maqsatyma bireuler kedergi jasasa, men olardy eshqashan ayamaymyn!

***

Bireuler maghan qayyrylyp, «Sol «Ata joly» kartasyna sonsha qadalyp alghanyng ne?!» deui mýmkin.

IYә, «Ata joly» kartasyn almaghanda da etnikalyq qazaqtardyng bir jeri qisayyp qalghan joq. Otyz ýsh jylda «Ata joly» kartasynsyz-aq bir millionnan astam qazaq Qazaqstangha oraldy.

Mәsele, «Ata joly» kartasynda emes!

Mәsele, sonsha dabyrlatqanda, onyng zandyq negizining mýlde shala, óte shiyki jasalghandyghynda bolyp túr.

Ol shalalyq pen shiykilikti de «keshire» salugha bolatyn edi.

Biraq, búl onbaghandar atalghan kartany alghan etnikalyq qazaqtardyng qúqyqtary men mindetteri zanmen bekitilmegen, eshtene isteuge kelmeytin, aty bar, zatyq joq «Ata joly» kartasymen shettegi jeti million qazaqty ghana aldap qana qoymay, «Sheteldegi qazaq kәsipkerleri ýshin «Ata joly» kartasy engizildi»,-dep, baqanday úsh ret aitqyzyp, Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng ózin ótirikshi qyldy ghoy!

Sondyqtan, «Ata joly» kartany alghan etnikalyq qazaqtardyng qúqyqtary men mindetteri zanmen bekitilgen-bekitilmegeni, etnikalyq qazaqtar men Qasym-Jomart Toqaevtyng aldanghany Tamara Dýisenova men Darhan Qydyrәlige bәribir shyghar, al maghan bәribir emes!

Men onyng týbine jetpey, tynbaymyn! Búl – bir.

Taghy bir jaghynan, Darhan Qydyrәli qatardaghy jay deputat emes, ol eshqashan esh jerde tirkelmegen tútas bir «akademiyanyn» asa kórnekti ókili!

Júrt jaqsy biledi, «Jas týrkiler» dep atalghan Altynbek Sәrsembay, Ghalymjan Jaqiyanov bastaghan demokrattar jenisliske úshyraghan son, Túnghysh Preziydentting janynda jaqyn tuystar men asa senimdi adamdar qaldy.

Áriyne, sol asa senimdi adamdardyng ishinde de әlemdik dengeydegi kәsiby diplomat Qasym-Jomart Toqaev, asa kórnekti qogham jәne memleket qayratkeri Múhtar Qúl-Múhammed sekildi túlghalar da boldy.

Sonday-aq, «Jas týrkiler» men jaqyn tuystar jәne asa senimdi adamdardan bólek, eki jaqqa da shamaly beytarap, biraq ózindik pikiri bar, Birinshi basshygha tike baghynghysy keletin jәne bir janashyl toptyng bolghany taghy belgili.

Ókinishke oray, sol shamaly beytarap әri janshyl toptyng Jaqsybek Kýlekeev bastaghan bir toby týrmege toghytyldy, Zeynolla Kәkimjanov sekildi bir toby qyzmetten shettetildi nemese ózderi shettedi.

Dәl osy jyldardan bastap Darhan Qydarәli sekildi bir lek biylikke kele bastady.

Qazir osy lek qazir Preziydent Ákimshiligi, Parlamentting qos palatasy, Ýkimet, Ministrlik, әr dәrejedegi әkimdikter sekildi oryndardyng bәrine jayghasyp boldy. Aldy osy oryndarda basshylyq qyzmetterdi de atqaryp ýlgirdi.

Bir qyzyghy, búl lekting jogharydaghy ýsh topqa úqsamaytyn bógenayy kóp.

Olar eshqashan qyzmet taldamaydy. Basshylyq qay qyzmetti úsynsa, bas tarpay bara beredi. «Qúrmetti Preziydent! Búl mening salam emes edi...» degen sóz olarda mýlde bolmaydy. Tipti, eki-ýsh basshylyq qyzmetti qatar úsynsan, oghan da «Joq!» demesten, pyshyldap istey beredi.

Sosyn, olar «Kýreskerlik» degen qasiyetten júrday. Olarda «Túraqty maqsat» degen de bolmaydy. «Asa mәrtebeli Preziydent myrza! Mening osy sala boyynsha keremet jana jobam bar edi. Mýmkindik berseniz, men osy salany bәlen jylda jaynatyp jiberem!» nemese «Asa mәrtebeli Preziydent! Mening osy basshylyq lauazym boyynsha bastaghan reformam әli ayaqtalghan joq. Uaqyt beruinizdi súraymyn!» deytin jigittik pen batyldyqty olardyng boyynan sham alyp izdeseniz de tappaysyz. Qyzmetke qoysa, «Senim bildirgeninizge rahmet!» dep, bara beredi. Qyzmetten alyp tastasa, oghan da rahmetin aityp, kete beredi.

Taghy bir qyzyghy, olardyng deni shetelden, әsirese damyghan batys elderinen oqyghandar. Qoldarynda kem degende eki ne ýshten deplomdary bar. alghan ataq pen nagradalary da az emes.

Biraq, sol ózderi oqyghan elderden alyp kelip, ózi basqaryp otyrghan salagha qoldanghan ozyq tәjiriybelerin kórmeysin.

«Demokratiya», «Parlamentarizm», «Adamdyq qúqyq» degen sekildi damyghan elderde bayaghyda damyp, ornyghyp ketken qúndylyqtar turaly auyz ashpaydy.

Esesine, eski sýrdekpen moyyndaryn ishterine tyghyp alyp, sýiretilip jýre beredi.

Odan da soraqysy, memleketti jana baghyttargha búratyn, adamnyng taghdyryn shetetin ZANG ghoy, atalghan lekting ókilderi qanday taghdyrsheshti biyik lauazymdar men zang shygharushy organdarda otyrsa da, «tújyrymdama», «baghdarlama», «zang jobasy», «normativtik qújat» degenge jolamaydy.

Eger, Parlament deputaty bola qalsa, ministrlikter dayyndap, Preziydent Ákimshiligi dayyndap bergen Zang jobalaryn notariusshy qúsap, bekitip beredi de otyrady. Olarda týzetu, tolyqtyru degen atymen bolmaydy.

Zannamalardaghy qatelikterdi aityp, jogharydaghyday hattar jazsan, QR ÁRPK 65-babyn maldanyp, ózge organgha, tipti qatysy joq mekemelerge baghyttay salady.

Deputat bola qalghan jaghdayda, olar jarytyp mәsele de kótere bermeydi. Kóbinde Preziydentting Qúryltaylar men Joldaularynda atqarushy biylikke bergen tapsyrmalaryn totyqús qúsap taghy bir mәrte qaytalap, Ýkimetke ne ministrlikterge «Deputattyq saualdar» joldaghan bolady. Taghy onyng oryndalghan-oryndalmaghanymen de sharualary bolmaydy. Tek, esep beru ýshin bolsa kerek...

Odan qalaberdi, ananyng jýz jyldyghy, mynaghan eskertkish ornatu kerek degen sekildi atqarylsa artyqtyq etpeytin, atqarylmasa kemdik qylmaytyn birdemelerdi kóteruge qúshtar.

Resey men Ukraina soghysynda oqqa úshqan qazaqtar, Qytaydaghy genosidke úshyraghan bauyrlarymyz... Oibay, aitpa! Ólmese, óme qapsyn! Aulaq!

Tonalyp jatqan memleketting aqshasy, taptalyp jatqan adam qúqyghy degenderden boyyn bes metr aulaq ústaydy.

Esesine, qay jerde kitaptyng túsaukeseri, qayda kimning mereytoyy men asy, sonda baryp kósilip sóilegish, kópirgish...

Adamnyng kýlkisin keltiretin taghy bir qyzyq әreketi bar búl lektin.

Qarasha qalyqtan alys jýredi. Tek, Preziydentting yqylasyna bólegen, nagradasyna ie bolghan túlghalarmen ghana ara-qatynasyn jaqyn ústaydy. Onyng ózi eseppen, barynsha saqtyqpen...

Eger, bir organda birinshi basshy bolyp taghayyndala qalsa, qol astyna dәl ózderi sekildi bayqústardy jinaydy.

Olar basqarghan mekemege júmysqa túrudyng ózi – bir jyr. Bir jyl boyy olardyng әleumettik jelilerge jazghan jazbalaryna layk basyp, maqtap pikir jazyp, ýnemi bólisip otyruyng kerek sekildi. Sosyn baryp olar seni ózine qyzmetke shaqyratyn kórinedi...

Beker obaly kәne, ainalasyna arghy betten oralghan aghayyndardy da tartady. «Layk basu» jolymen baratyndardyng kóbi – sol qandastar-au deymin.

Olardyng kóbi – búl lekting syry men qyryn bilse de, «kýni ýshin kýlik jep jýrgender».

Al, Darhan Qydyrәlini shynymen asqar tau sanap, qúldyq úratyndar da joq emes.

Alda-jalda olardyng arasyna «noqtagha basy syiynqyramaytyn» bireuler kirip ketse, ony olar anau jogharydan it qosyp quyp, qyzmetten alastamay, tynbaydy.

Olar óte saq jәne әkki.

Aldydaghy jýrer jolyn ýnemi tazalap otyrdy, sonyna ógiz óltirmes, arba syndarmastardy jiyp, ertip jýredi...

Olar ózderining býkil aqyl-parasatyn, bilimi men qabiletin memleket pen últtyng mýddesine emes, tek osy «sayasattaryna» ghana júmsaydy.

Kýndiz-týni oilaghandary men baqqandary – osy!

Búl bәleler eski biylikpen birge ketetin shyghar dep ýmittenip edik, ol ýmitimiz aqtalmady. Sol lek sol kýiinde «Jana Qazaqstangha» sekire-sekire saldy da, sol betimen sol oryndaryna otyra-otyra qalysty...

Osyghan deyin olardan kórgen qorlyghymyz az edi, endi kadr taghayyndauda shynayy, ashyq bәsekelestikting joqtyghyn paydalanyp, olardyng qaghazyn tasyp jýrgen «shәkirtteri» biylikke kele bastady.

«Balapan úyada neni kórse, úshqanda sony alatyny» ras bolsa, әli kóresizder, qazaq endigi kórgilikting kókesin sol «qaghaz tasyghandardan» kóretin bolady!

Jaqynda «Azattyq» radiosynyng jurnaliysining shetelderdegi Elge aktivterdi qaytarugha baylanysty qoyghan súraghyna senator Darhan Qydyrәli jauap berip, «Qatysym joq!», «Mende naqty mәlimet joq!», - dedi!

Bayqaysyzdar ma, qazir biylikte osy eki sózdi qoldanatyndardyn qatary tym kóbeyip ketti. Olar, tipti, tútas bir «akademiya» bolyp qalyptasqan tәrizdi.

Taghy bir jaghynan qarasam, bir Darhan Qydyrәlining ózi – sonday bir tútas qúbyjyq «akademiya» sekildi bolyp kórinetin sekildi maghan...

Aytpaqshy, men búl lekti basynda tútas bir «institut» retinde qaraghym kelgen. Salmaqtap kórsem, búl lekting tabighaty men bolymysy jay «instituttyn» shenberine syimaydy eken. Sosyn, ony «akademiya» dengeyinde qaraghan jón shyghar dep sheshtim.

Endi, «akademiya» bolghan son, onyng sipaty, aty men ustavy boluy kerek qoy.

Darhan Qydyrәli aitqan «Qatysym joq!» degen sóz – búl «akademiyanyn» tútas bolymysy!

Al, «Mende naqty mәlimet joq!» – olardyng jazylmaghan «Konstitusiyasy».

Olardyng býkil sayasy lauazymdyq ómiri osy eki sóilem sózding ayasynda ótedi!

Sondyqtan, oghan «Qatysym joq» akademiyasy» degen atau qúp jarasatyn sekildi.

Qalay desek te, Darhan Qydyrәli ózining osy «Qatysym joq» akademiyasynyng kórnekti ókili» degen ataqqa әbden layyq ekenin sózimen de, isimen de dәleldegen túlgha!

Ótken kóz salsaq, Darhan Qydyrәli sekildi kórnekti túlghalargha biylik bergen at pen ataqtan góri, halyq bergen at pen ataq tez darityny, birden qona ketetini, ghasyrdan-ghasyrgha ketetini belgili.

Mysaly, Qaz dauysty Qazybek, Ýkili Ybyray, Aqan Seri degen sekildi.

Eger, júrt qabyldap jatsa, Darhan Qydyrәlining de «Qazaqstan Republikasy Últtyq ghylym akademiyasynyng akademiygi», «Qyrghyz Respublikasynyng Últtyq ghylym akademiyasynyn» jәne «Mongholiya Últtyq ghylym akademiyasynyng qúrmetti akademiygi», «Ázerbayjan Últtyq ghylym akademiyasynyng qúrmetti doktory», «Halyqaralyq Sh.Aytmatov akademiyasynyng tolyq mýshesi» degen kóp júrt bile bermeytin kóp ataghy jolda qalyp, Alla qalasa, onyng osy «Qatysym joq» akademiyasynyng kórnekti ókili» degen biz úsynyp otyrghan jalghyz ataghy birden gu ete týsedi, bәrin basyp ozady degen oidamyz.

Eger, Darhan Qydyrәli tariyhqa qalsa, osy «ataghymen» qalatyn shyghar...

Al, «Qatysym joq» akademiyasynyn» ózge «ókilderi» men «týlekterine» kelsek, olardyng endigi jerde atalghan «akademiya» qúramynda qalu-qalmauy – ózderining ary men namysyna baylanysty sharua!

Ar-namysy bolsa, ketedi.

Arsyz, namyssyz bolsa, layik basyp, pikir jazyp, sýiretilip jýre bermek!

Áriyne, atalghan «akademiyanyn» tónireginde jandaryn baghyp, jýre bergenderi jón de shyghar.

Biraq, olardyng kesirinen biz sekildi qarapayym halyq sorlap, memleket taqyrgha otyryp qalady ghoy...

***

Erteng osy maqalamyz basylyp, ony oqyghan Bauyrjan Ormarúly agham Darhan Qydyrәlimen kezdesip jatsa, Baukeng Dәkendi osynau jana «ataghymen» birden qúttyqtaytynyna, qúshaqtap betinen sýierine men bek senimdimin.

Oqysa, Ruslan Jeldibaydyng da quana-quana qúttyqtaytyny sózsiz.

Átten, prozamen ainalysqanymda, Dәkeng men ýshin tabylmaytyn obraz ghoy!

Eger, býgingi kýnning taqyrybynda bir roman jazsam, Darhan dos «zamandas beynesi» retinde sol shygharmama ózi-aq súranyp túr ghoy, shirkin!

Úlarbek Dәley, Erlan Jýnis sekildi jas әri talantty jazushylar jana zaman taqyrybynda kólemdi shygharma jazyp jatsa, búl jaghyn oilanyp kórse bolatyn siyaqty...

Sonymen, Darhan Qydyrәli turaly әngimening bir parasy – osy, aghayyn!

Biraq, búl әngime әli ayaqtalghan joq.

Alla qalasa, alda jazatyn «Múhtar Maghauin jәne eski-jana Qazaqstan» atty maqalamyzda búl jigitke taghy bir ainalyp soghatyn bolamyz.

Qúrmetti Mәulen Saghathanúly!

Eger, Siz: «Yryldaysyn, qappaysyn, menen jaqsy tappaysyn!» deseniz, men Sizding búl sózinizge ekpetimnen qúlaghaly túrmyn.

Úly Abaydyng «Kimge sensen, sol – shiyki» degen sózine kózim býgin әbden jetti!

Sengem Darhan Qydyrәli dosymnyng әuselesin kórdik.

Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrin Senatqa shaqyryp, «Ata joly» kartasyn alghan etnikalyq qazaqtardyng da QÚQYQTARY men MINDETTERI qay zannyng neshinshi babymen bekitilgenin bir súrap, anyqtap beruge jaramady.

Qysqasy, Darhan Qydyrәliniz de týlki alugha jaramaytyn jigit eken!

Qansha ókpelesem de, qansha synasam da, Ózinizden jaqsyny tappadym!

Qasym-Jomart aghamyz men alystaghy jeti million qazaqty Tamara Dýisenovagha aldatyp qoyyp, Sizben biz qashanghy ýnsiz, әreketsiz jýre beremiz?!

Endi, sol ministrlik basshylaryn Senatqa shaqyrtyp, atalghan kartany alghan etnikalyq qazaqtardyng da QÚQYQTARY men MINDETTERI qay zannyng neshinshi babymen bekitilgenin Óziniz anyqtatyp bermeseniz, bolmady!

Qúrmetpen,

Auyt Múqiybek

Abai.kz