Referendum neni týsindiredi?

 2014 jyly 16 nauryzda Qyrym Referendumy ótti. Búl oqighany «qalay bolmasyn Qyrym halqy  óz tandauyn jasady» dep qabyldayyq. Resey qandastary men Ukrain halqynyng kómegine sýiene otyryp, Qara tenizdegi eng manyzdy eki territoryany qolyna aldy. Atap aitqanda, Qyrym Respublikasy men Sevastopoli syndy eki manyzdy aimaq osylaysha  RF qúramyna endi.

Búl prosesti toqtatugha jalpy Qyrym halqynyng 13 payyzyn qúraytyn  tatarlardyng da, 25 payyz ukrainderding de shamasy kelmedi. Tipten Birikken Últtar Úiymynyng Qauypsizdik Kenesi de eshtene istey almady. 15 nauryzda, Resey ózinin  Qauypsizdik Kenesinde Veta qongha qúzyrettiligin paydalana otyryp, Birikken Últtar Úiymy Qauypsizdik kenesi dayyndaghan Qaulygha toytarys bergen bolatyn.  Qaulyny 11 el qoldap, 1 el qalys qaldy. Áriyne Qyrym mәselesinde artyn oilaghan Qytay ózin salmaqty kórsetemin dep, ishindegi qorqynyshyn jasyra almady. Onsyzda tiybetter men úighyrlardyng anda-sanda búryq etkizetin separatistik qimyldary «kólenkesinen ýreylenetin»  hansu biyligining jýregin auyrtyp jýr.  Nege auyrtpasyn, óitkeni tiybet pen úighyr da kýnderding bir kýninde osylay «referendum arqyly óz tandaularyn jasaugha» qúqyly ghoy. Sondyqtan ýnsiz qaldy.

Referendum neni týsindiredi?

 2014 jyly 16 nauryzda Qyrym Referendumy ótti. Búl oqighany «qalay bolmasyn Qyrym halqy  óz tandauyn jasady» dep qabyldayyq. Resey qandastary men Ukrain halqynyng kómegine sýiene otyryp, Qara tenizdegi eng manyzdy eki territoryany qolyna aldy. Atap aitqanda, Qyrym Respublikasy men Sevastopoli syndy eki manyzdy aimaq osylaysha  RF qúramyna endi.

Búl prosesti toqtatugha jalpy Qyrym halqynyng 13 payyzyn qúraytyn  tatarlardyng da, 25 payyz ukrainderding de shamasy kelmedi. Tipten Birikken Últtar Úiymynyng Qauypsizdik Kenesi de eshtene istey almady. 15 nauryzda, Resey ózinin  Qauypsizdik Kenesinde Veta qongha qúzyrettiligin paydalana otyryp, Birikken Últtar Úiymy Qauypsizdik kenesi dayyndaghan Qaulygha toytarys bergen bolatyn.  Qaulyny 11 el qoldap, 1 el qalys qaldy. Áriyne Qyrym mәselesinde artyn oilaghan Qytay ózin salmaqty kórsetemin dep, ishindegi qorqynyshyn jasyra almady. Onsyzda tiybetter men úighyrlardyng anda-sanda búryq etkizetin separatistik qimyldary «kólenkesinen ýreylenetin»  hansu biyligining jýregin auyrtyp jýr.  Nege auyrtpasyn, óitkeni tiybet pen úighyr da kýnderding bir kýninde osylay «referendum arqyly óz tandaularyn jasaugha» qúqyly ghoy. Sondyqtan ýnsiz qaldy.

Al AQSh bastaghan demokratiyashyl elderding  osynday shuly oqighalardy óz mýddeleri ýshin myqtap paydalanatyny eshkimge jasyryn emes. Libiya men Iraqqa, Mysyr men Aughanstangha  demokratiya «dingegin» myqtap qaghyp, saghat sayyn jarylys bolatyn «beybitshilik» ornatyp, júrttyng rahmetin alyp jatqany belgili.

Ukraina bolsa Qyrymdy qoyyp, Shyghystaghy birneshe oblystarynan da aiyrylyp qalugha tayaap qaldy.  Niyetteri dúrys bolsa da, azghantay últshyl sayasy top pen   biylikke jetudi maqsat etken jalghan últshyldary  aqyry Ukrain elin tragediyagha ainaldyrdy.  Qyrym men Sevastopoliding jalpy halyqtyq referandumy endi Harikov, Donesk qatarly orys tildi aimaqtarda da jalghasatyny belgili boldy. Al әlgi memleketti, últty qútqarushy evromaydanshylar men jana biylikting shamasy Kiyev qalasyna da jetpey otyr.  Sonymen jana biylikten týnilgen orystarmen qatar  ukrainderding de býiregi búrynghy kókelerine qaray búrylyp barady.  Últ mýddesi ýshin býrynghy biylikpen ymyralasugha da sanalary jetpedi.  Bar bolghan jaqsy jaghy – 450 jyldan artyq orystyng qasynan tabylyp, bir-birine sinisip ketken ukrainderding últtyq sanasyn oyatyp, ózderining orystan basqa últ ekenderin týsindirdi. Orystyng eshqashan ayamaytyn  jau el ekenin de bek úghyndy.

Qazaqstan ýshin búl ýlken sabaq boldy. Ukraina atom qaruynan óz erkimen bas tartqan el. Endi sol kezdegi halyqaralyq kelisim boyynsha, BÚÚ qauypsizdik kenesining mindetterin moyyndaryna alghan memleketter   qarap otyrmauy  kerek. AQSh kelmese, Ukrainany Resey jaulap alady. AQSh 1994 jyly   Ukrainany qorghau jóninde ózine mindetteme alyp qoyghan. Esterinizge sala keteyik,   yadrolyq qarudy taratpau turaly qauipsizdikti kózdeytin Budapesht memorandumy Ukraina, Resey, Amerika jәne Úlybritaniyanyng maqúldauymen 1994 jyldyng jeltoqsan aiynda qabyldandy.  Memorandum men basqada diplomatiyalyq qújattargha sәikes, búl elder  aumaqtyq tútastyq pen sayasy tәuelsizdikke qol súqpaugha jәne kýsh qoldanbaugha, mәjbýrlemeuge uәde bergen. Búl Qazaqstannyng da basyndaghy úly jenis sanalghan «kepildik» bolatyn. Endi qaydaghy bir halyqaralyq konvensiyalar men úiymdargha  qúmar, aty tauday «kepildikterge» bay Qazaqstan biyligi osynday  oryndamaytyn mindettemelerge  ie bolu ýshin   halqyn qúrban etuge deyin baratyn «aqkónil әm qonaqjaylyghyn» dogharuy kerek ekenin týsinip jatqan shyghar.

Múnan da manyzdysy – Qazaqstandaghy til men últtyq yntymaq turaly jәne qandastardyng otangha oraluy turaly Núrsúltan Ábishúlynyng jýrgizip otyrghan sayasatynyng dúrystyghyna júrttyng kózi jetti.  Desede  qandastar mәselesi belgisiz qara mysyqtyng kesirinen kedergige úshyrap túr: atqarushy biyliktegi qúziretti oryndar jyly taqtary men mayly jilikterining qamy ýshin últtyq mýddeni «sauda-sattyqqa» ainaldyrghany esi bar eldi qatty qynjyltuda. Tipten «Oralman mәselesi» dese deputattar da at-tondaryn ala qashyp qorqady. Sonda búl preziydent pen ýkimetti, parlamentti qorqytyp otyrghan myqty kim bolghany degen zandy súraq tuady.  Núrsúltan aghamyzdyn  sara sayasatynyng jolyn kesken әzәzilding kim ekndigin kóre jatarmyz.  Mine, sol qaskóy – Resey, AQSh syndy jalghan kepildik bergish alpauyt suayttardyng biri  bolmasyna kim kepil?

Qyrym mәselesinde  Resey  qalay bolmasyn maqsatyna jetti.  Putinning búl erlgi orystardyng maqtanyshyna ainalyp,   Resey  halqynyng ruhyn aspandatty. Basqa elderde basy qosylmay jýrgen orystardyn  biriguine sebep boldy. Orystyq shovinistik sayasat pen tanym «Orys tildi etnikalyq aimaqtyn» shekarasyna kiretin Qazaqstan syndy elderdi sastyrdy. Onan da manyzdysy, Ukrain siyaqty slavyan halyqtaryn ózderine siniruding jana sayasatynyng jemisti atqaryluyna týrtki boldy. Endi osynday «úly, quatty, alyp orys» elining azamaty atanu, orysqa sinu – sanasy qúldanghan tobyrlardyng armandaryna ainalady әri olardyng  Reseyge oralyp azamattyq aluy men sinuine memlekettik dәrejede mýmkindik jasalady.   Resey  osylaysha jan sanynyng azdyq mәselesin bir jolata sheshudin  jolyn qarastyruda. Jerge ie boldy, adam resurstaryna ie boldy, óz halqy arasynda sayasy úpaygha, bedelge, senimge ie boldy.

Orystyng úpayy týgel,  «bir oqpen bir qoyandy emes, bir top qoyan atyp alghan» birden  bir elge ainaldy.

Qyrym tatarlary ýshin endi jana bir taghdyr bastaldy.  Orystar olardy búrynghyday sayasiy-qúqyqtyq jaqtan qysymgha qattyraq almasy anyq.  Endi Qyrym júrty osy jolghy orystardyng uәde etken «sayasiy-qúqytyq kepildemesin» oryndatyp, әr elde tozyp jýrgen qandastarynyng basyn otandaryna búrudyng qamyn qaraylastyrulary kerek. Osylaysha, sandyq, sapalyq, qúqyqtyq  mәseleler boyynsha úpaylaryn týgendeuleri kerek. Orysqa ukrainder men Batys elderining jaqyn bolashaqta  shamasy kelmeytini anyq.  Sebebi, Euroodaq 650 milliard dollarlyq sauda serigi men múnay-gaz qambasynan airylyp, bastaryna bәle tilemeydi.   Qazaqstan men Ázerbayjannyng olargha kómekteskendi qoyyp, óz kýnderin kýittep alghandary dúrys. Týrkiyanyng da mýmkindigi shekteuli.

Sondyqtan Qyrymdaghy elding azamattary alyp imperiyamen alysamyn dep az halqyn tozdyryp almaudyng qamyn oilauy  tiyis.  Shyghys Týrkistan últ azattyq kóterilisining basshylarynyng biri Ospan Silәmúlynyng  sózimen aitqanda «Últy ýshin saytanmen de odaq bolugha barulary» kerek. 

Barlyq tuysqandaryma aitarym, sayasatqa emosiya emes, shyndyqtyng kózimen qaraularynyzdy súraymyn!

Qyrym nege  Tәuelsizdik jariyalamady?

1. Qyrymdaghy orystar tegine tartsa, sanasy qúldanghan tatarlar men ukrainder búrynghy kókelerin kóksedi. Búl Orystyng oiynyn jeniske jeteledi.
2. Basyna is týsken halyqqa qormal bop kóringen Resey  6 milliard dollargha Qyrym halqy men biyligin satyp aldy.
3. Áskery qysym men sayasi-ekonomikalyq qysym arqyly tәuelsizdikke úmtylghan elding sayasy sheshimin tikeley óz qoldarymen jasady. Tipten, Qyrym Avtonomiyaly respublikasynyng Ýkimet pen jogharghy kenesin basyp alyp, óz adamdaryn qoydy jәne olardyng qauypsizdigin joghary dengeyde qorghady.  
4. 2008 jylghy Gýrjistan tәsilin jetildire qoldanyp, tәuelsizdikke jibermey birden ózine qosty.
5. Qyrym referendumy  Qyrym tatarlaryn orystardyng qúshaghyna kiruge iytermeyledi.   Óitkeni, halyqaralyq qauymdastyq ýshin  Qyrym jeke tәuelsizdikke jete qalsa, Týrki elderining yqpaly kýsheyip ketui de mýmkin. Sebebi, tarihy iyelerining noghay-tatarlar ekeni orystar ýshin ýlken qorqynysh bolatyn.
6. Orys pen Ukrainanyng qosylghandyghynyng 400 jyldyghynyng qúrmetine Ukrainagha 1946 jyly syigha tartylghanyn eskersek, qaytaryp alugha Reseyding azdy-kópti syltauy bar.
7. Qyrym – óte manyzdy strategiyalyq aimaq. Ásirese orystyng aty shuly «Qara teniz flotynyn» ornalasqan jeri. Áskery manyzdy aimaq.

Abai.kz