Yahiya Sinvardyng biylikke kelu joly qanday? Býgin sol turaly jazayyq:

HAMAS sayasy burosyna Ismail Haniya qazasynan keyin basshy bolghan Yahiya Sinvar 2023 jylghy 7 qazandaghy Izrailige qarsy shabuyldy úiymdastyrghan adam. HAMAS-tyng qolbasshysy, әskerbasy bolghan. HAMAS-taghy negizgi figuralardyng biri.

2023 jyldyng 7 qazanynan beri Izraili dәl osy Yahiyanyng izine týsken. Tipti, onyng basyna bәige tigilgen. Óitkeni, Izraili: «7 qazandaghy 1200 Izrailidegi adam qaza tapqan shabuylgha tikeley jauapty adam osy - Sinvar! Ol Izraili tarihyndaghy eng qanqúily shabuyldy jasaghan adam jәne onyng qazasy «soghystyng ayaqtaluynyng basy», - dep mәlimdegen.

Sinvar 1962 jyly Gazanyng ontýstiginde tughan. Onyng ata-anasy Ashkelonnan bas saughalap qashqan bosqyndar bolghan. Búl 1947-1949 jylghy birinshi arab-izraili soghysynda bolghan.

Ol Gazadaghy Islam uniyversiytetinde bilim alghan. Arab tilining mamany. Ol jas kezinen «Músylman bauyrlar» radikaldy tobynyng jaqtaushysy bolghan. Sóite jýrip onyng sayasy belsendiligi qalyptasqan.

1982 jyly ol «ekstremistik isteri» ýshin tútqyndalyp, keyin 1985 jyly qaytadan týrme kóredi. Sol jerde HAMAS sheyhy Ahmed Yasinning kózine týsedi, senimine kiredi.

Al 1987 jyly HAMAS resmy qúrylyp, tolyqqan son, Sinvar «Ál-Mәdj» deytin ishki qauipsizdik qúrylymyn qúrady.

Sinvar naghyz әskery adam bolghan dedik qoy. Ol qúrghan qúrylym da ózining qataldyghymen, repressivtiligimen aty shyghady. Izrailimen baylanysy bar degen kýdiktilerdi ayausyz jazalaydy.

1988 jyly 4 ret ómirboyghy týrme jazasyna kesilgen. Ne ýshin desenizder: 12 palestinalyqty óltirgeni ýshin jәne Izraili sarbazdaryn úrlaugha әrekettengeni ýshin.

Ol Izraili týrmesinde úzyn-sany 22 jyl otyrghan. Sol 22 jylda Sinvar týrmedegilerding liyderi atanyp, tәrtip pen qúqyqtyng saqtaluy sekildi mәselelermen belsendi ainalysqan.

Izraili onyng túlghasy turaly zertteuinde: «Yahiya Sinvar - óte qatal, qanypezer jәne manipulyativti adam. Liyderlik qabileti óte joghary. Ol ivrit tilin biledi», - dep sipattaydy.

Shynymen, Yahiya evrey tilin mengergen sanauly әskerbasynyng biri. Ol ivritti Izrailige qarsy soghysu ýshin maqsatty týrde mengergenin ózi de aitqan. Ol ivritti gәzet oqyp jýrip ýirengen jәne týrmede ol bilimi paydagha asqan. Til bilgendikten kelissóz jýrgize alghan.

Sinvar týrmeden 2011 jyly tútqyn almasu kezinde bosatylady. Ol kezde Izraili Gilada Shalit deytin bir Izraili sarbazyna 1027 palestinalyq tútqyndy almastyrghan. Sol mynnyng biri bolyp, Sinvar da bosap shyghady.

Sinvar Gazagha qayta oralyp, HAMAS ishindegi óz pozisiyasyn tolyq qaytarady. Sóitip, HAMAS liyderlerining biri bolyp shyghady. Ol jolyndaghy eshkimdi ayamaytyn, Izrailige qany qas, kegi zor, HAMAS ishindegi eng qatal әri qanypezer basshylardyng biri atandy.

Onyng «Han Jýnisting qasapshysy» degen laqap aty bolghan.

Dәl osy Sinvardyng basshylyghymen HAMAS Iranmen baylanysyn nyghaytyp, Tegeran tarabynan qaru-jaraq jetkizilimi hәm ekonomikalyq demeushilikti arttyrdy. 2021 jyly Sinvar Irannyng qoldauyn ashyq mәlimdep: «Irannyng qoldauynsyz Gazadaghy palestinalyq qarsylasu osynday әleuetke ie bolmas edi», - dep mәlimdedi.

Izraili Yahiya Sinvardy «zúlymdyq jýzi» dep ataydy. Al onyng qazasy Gaza sektoryndaghy soghysty ayaqtaudyng basy boluy әbden mýmkin. Sebebi, Izrailimen kompromiske kelmey, tabandap qarsylyq kórsetken de osy Sinvar edi.

Sarapshylar, eger HAMAS-tyng endigi basshylary Izrailimen kelisim jolyn tandasa, Izraili de ony qabyl aluy mýmkin ekenin aitady. Áriyne, talap-sharttar jasalatyny aitpasa da týsinikti.

Týiin: Sinvar 2020 jylghy bir súhbatynda: «Men aq tósekte, әdemi jatyp ólgim kelmeydi. Men ýshin ol - qorlyq ólim. Men naghyz erlershe, maydanda ólgim keledi», - depti.

Sinvar sol armanyna jetti, aqyry. Qanqasap maydanda, ýiindi-qirandynyng arasynda, qolyndaghy songhy «qaruy» qalghansha kýresip óldi.

Aytpaqshy, ol HAMAS-tyng ózge basshylary sekildi shetelge qashyp-tyghylghan joq. Gazadan ketpedi! Gazada tudy. Gazada óldi!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz