Seysenbi, 3 Jeltoqsan 2024
Ghylymy konferensiya 615 1 pikir 29 Qazan, 2024 saghat 14:57

Múqanova shygharmashylyghy: әdebiyet, teatr, kino...

Suret Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq akademiyalyq kitaphanasynan alyndy.

2024 jylghy qazannyng 30-31 kýnderi Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining qoldauymen, Qazaq últtyq óner uniyversiytetinde belgili jazushy, dramaturg, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri,Qazaqstan Respublikasynyng Abay atyndaghy memlekettik syilyghynyng laureaty, Frans Kafka medalining iyegeri, professor Roza Qajyghalymqyzy Múqanovanyng 60 jas mereytoyyna arnalghan «Roza Múqanova shygharmashylyghy: әdebiyet, teatr, kino» halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyasy ótedi.

Is-sharagha sheteldik ghalymdar, әdebiyet jәne óner qayratkerleri shaqyrylyp otyr. Olardyng qatarynda audarmashy, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, Asuan uniyversiyteti «Shet tilder» fakulitetindegi «Orys tili» kafedrasynyng mengerushisi Múhammed Riyad (Egiypet), jazushy, dramaturg, Ózbekstan Jazushylar odaghynyng mýshesi Javlon Jovliyev (Ózbekstan), audarmashy, PhD doktory, Qajy Bayram Ualy uniyversiytetining professory Jemiyle Qynajy (Týrkiya), Hadjettepe uniyversiytetining «Ádebiyet» fakulitetindegi «Qazirgi týrik dialektileri men әdebiyeti» kafedrasynyng ghylymy qyzmetkeri, óner magistri Sabina Said (Týrkiya) jәne óner magistri, Frayburg uniyversiytetining doktoranty, әdebiyettanushy Verena Sabeli (Germaniya).

Konferensiyagha otandyq qogham qayratkerleri men jazushylary, Almaty qalasynan ónertanu kandidaty, teatrtanushy, M.O. Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty «Teatr jәne kino» bólimining mengerushisi Amankeldi Múqan, ónertanu kandidaty, T.Q. Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasynyng professory, «Teatr ónerining tarihy men teoriyasy» kafedrasynyng mengerushisi Anar Erkebay, әdebiyettanushy, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, M.O. Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty «Áuezov ýii» ghylymiy-mәdeny ortalyghynyng ghylymy qyzmetkeri Ermek Hankey, rejisser, Gh. Mýsirepov atyndaghy Qazaq Memlekettik Akademiyalyq balalar jәne jasóspirimder teatrynyng kórkemdik je­tekshisi, Memlekettik «Daryn» jas­tar syi­lyghynyng laureaty Farhat Moldaghaly jәne rejisser, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Q. Quanyshbaev atyndaghy Qazaq Últtyq muzykalyq drama teatrynyng kórkemdik jetekshisi Gýlsina Miyrghaliyeva shaqyryldy.

Konferensiya ayasynda shaqyrylghan qonaqtardyng sheberlik sabaqtary, rejisser S. Narymbetovtyng R. Múqanovanyng әngimesi negizinde týsirilgen «Qyzjylaghan» filimining kórsetilimi, R. Múqanovanyng shygharmashylyghy negizinde týrik tilinde jazylghan Sabina Saidtyng (Týrkiya) kitabynyng túsaukeseri, újymdyq monografiya men fotokórmening túsaukeseri jәne Roza Múqanovanyng oqulary ótkiziledi. Sonymen qatar konferensiya qatysushylarynyng nazaryna QR Últtyq arhiyvining úiymdastyruymen «Rozanyng әdebiyet әlemi» atty jeke qorynan jasalynghan qújattar kórmesi úsynylady.

Konferensiyagha Qazaqstan Respublikasynyng memleket jәne qogham qayratkerleri, belgili әdebiyettanushylar, kinoteledramaturgter, kinotanushylar, teatrtanushylar, ónertanushylar, elimizding jetekshi joghary oqu oryndarynyng professor-oqytushylar qúramy, doktoranttar, magistranttar men uniyversiytet studentteri qatysady.

Ótetin kýni: 30-31qazan, 2024 jyl

Ótetin orny: Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq akademiyalyq kitaphanasy

Meken-jayy: Astana q., Dostyq danghyly, 11

Jauaptylar:

Úlarbek Núrghalym +7 (701) 789-88-80

Gabdrashitova Kamila Alimjanovna +7 (702) 487-84-00

Áben Gýlmira Sәlimgereyqyzy +7 (708) 672-62-11

QOSYMShA MÁLIMET:

Roza Qajyghalymqyzy Múqanova – 1964 jyly 14 qazanda Shyghys Qazaqstan oblysy, Ýrjar audany, Kóldeneng auylynda dýniyege kelgen. 1987 jyly Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining jurnalistika fakulitetin tamamdady. 1987 jyly Ortalyq memlekettik múraghattyng «Ádebiyet jәne óner» bóliminde, 1989 jyly Qazaqstan Jazushylar odaghynynaudarma kollegiyasynda agha redaktor qyzmetin atqardy. 1998-2007 jj. − QR Mәdeniyet, Aqparat jәne qoghamdyq damu ministrliginde bas maman, Astana q., QR Parlament Senatynda jauapty qyzmetker (2007j-2011j), Qazaq últtyq óner uniyversiytetining professory (2011j), 2023 j. bastap óner professory (JAK).

«Jaryq dýniye» (1994, «Jalyn»), «Dýnie kezek» (1997, «Jazushy»), «Qúdiret-Kiye» (2000, «Sózdik-Slovari»), «Sarra» (2022, «Foliant»), «Bopay hanym» (2023, «Foliant») әngimeler jinaghy men dramalyq povester avtory.2001 jyly Roza Múqanova Rabghúzidyng «Qissa-sýl-Ánbiy-ya» kitabyn qazaq tiline audardy.

1996 jyly M. Áuezov atyndaghy memlekettik akademiyalyq teatrynda «Mәngilik bala beyne» atty piesasy qoyyldy. 1997 jyly Gh. Mýsirepov atyndaghy memlekettik akademiyalyq balalar men jasóspirimder teatrynda M. Áuezovtyng «Qaraly súlu» әngimesining  jelisimen dramalyq qoyylymy sahnalandy. 2016 jyly Astana qalasyndaghy Qaliybek Quanyshbaev atyndaghy qazaq memlekettik akademiyalyq muzykalyq drama teatrynyng sahnasynda  R.Múqanovanyng «Sarra» piesasy qoyyldy.

2001 jyly Sh. Aymanov atyndaghy «Qazaqfilim» kinostudiyasynda «Qyzjylaghan» әngimesining jelisimen filim týsirildi.

«Mysyqtar patshalyghy», «Shatyr astyndaghy Men», «Eshkimde kinәli emes» dramalyq shygharmalarynyng avtory. Qazaqstan Jazushylar Odaghy syilyghynyng laureaty, T. Aybergenov (1989) atyndaghy «Jalyn» jurnaly syilyghynyng laureaty. «Alash»  halyqaralyq әdeby syilyghynyng iyegeri (2002, «Qúdiret-Kiye»). 2011 jyly Praga qalasyndaghy Europalyq qoghamdastyqtyng sheshimimen, әdebiyetke qosqan ýlesi ýshin Frans Kafka medalimen marapattaldy.

Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen qayratkeri (2012), Frans Kafka medalining iyegeri, «Alash» halyqaralyq әdeby syilyghynyng iyegeri, T. Aybergenov atyndaghy syilyqtyng laureaty, «Jastar Odaghy syilyghynyn» iyegeri, «Ýzdik dramaturg» 2016-2019 jj., «Sahnager-2019»,Qazaqstan Respublikasynyng Abay atyndaghy memlekettik syilyghynyng laureaty.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 639
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 875
46 - sóz

«Ontýstik Qazaqstan» gazetining ghasyr toyy

Ábdisattar Álip 537