Syni-esse

IYә, «talqandalghan talgham» degen, búl jana sóz tirkesi, búryn búlaysha eshkim jazbaghanyna senimdimin. Óitkeni, búl ózime arnap aitqan sózim. Óitetinim...

«Ádeby portalda» juyqta «Talasbek syilyghy mәrege jetti» (24-09-2024 j.) degen jariyalanymgha kózim týsip, jaqsylap oqy bastadym. Talasbek zamandasym әri jaqyn dos, әriptes syrlasym edi. Ol turaly jazbalarym da bar (Ádeby portal, «Viktor Gugo men Talasbek Ásemqúlov», syni-esse, 31-05-2021 oqylymy 6097).

Marqúm qalamgerding artynda qaldyrghan ruhany múrasyn nasihattau maqsatyndaghy múnday sharagha әriyne, quanasyn. Sodan da, osyghan sәikes «Ýzdik әdeby tuyndy» salasy boyynsha berilgen syilyqqa basa nazar audarghan edim.

Ol syilyq «Sen osy qalada jýrgen sekildisin» degen ólenge berilipti. Óz basym oqyrman retinde syilyq iyesi avtordan góri onyng ólenine shúqshidym ghoy. Onday syilyqqa ie bolghan ólennen ózime bir ruhany azyq, jan-dýniyeme quanyshyn izdemeymin be! Al, mine, ol ólendi kóz sýze, tolghana, oilana oqydym:

«... Baghdarsyz ýiden shygham da metrogha minip, kez kelgen beketten týsemin. Jolaushylar aghynyna ilesip joq bolamyn. Kóshe toly jarnamalargha jautanday qaraymyn. Toyhanalar men giypermarketteri kóp shaharda, Men sekildi әldekimning ómir sýrip jatqanyna tanyrqaymyn. Ózgeler ishinen ózimdi әzer tauyp týn ortasynda ýige oralamyn. Sen osy qalada jýrgen sekildisin. Inir týse syrasy maqtauly bargha bas súghamyn. Meni onda shayyr dostarym kýtedi. Biz әdebiyet jayly әngimelesemiz. «Poeziyanyng dәuiri ótti me?» degen súraq qoyylady ortagha. Myng ret daulasqanbyz, taghy da daulasamyz. Ghashyq boludyng qanday nyghmet ekenin sezbeytin jas aqyn, ghashyqtyq jyrlaryn oqidy. Oghan ghyshyq bola almaudyng qasiret ekenin týsindire almaysyn. Barqyn syra balqytyp, shalyqtaghanymyzda Gaza sektory men Ukrainadaghy soghys turaly aitamyz, Aughanstandaghy talibandardy ósekteymiz, Niygeriyadaghy balalardy ayaymyz, dinshilderdi ghaybattaymyz. Qúdaydyng bar ekenine shýbә keltirip, Qúdaydyng joq ekenine nalimyz... Sonyra óz jalghyzdyghymyzdy qoltyqtap, túraqsyz meken-jayymyzgha qaytamyz. Sen osy qalada jýrgen sekildisin. Demalys kýnderi júmyssyz dostarym bliyardqa shaqyrady. Qyzyl shardyng luzagha kirgen sәtin tamashalaymyz. Bir-birimizdi qolpashtap, arqadan qaghamyz. Ómirden qymbat eshtene joq ekenin, Uaqytty tekke ótkizu qiyanat ekenin, Bosqa sendelu densaulyqqa ziyan ekenin, Býgingi kýnning qayta oralmaytynyn, Otandy sýyden basqa múrat bolmauy qajettigin sóz etisip, dauryghamyz. Dese de sen esimnen bir sәt kóterilgen emessin. Sen osy qalada jýrgen sekildisin. Anyghy sen osy qalada jýrgendeysin. Meni qazir úiqysyzdyq mendegen. Kórshi meshitten tanghy azan shaqyrylghanda kóz ilemin. Erte túryp terezeni ashyp, taza auagha keudemdi tosamyn. Kýnning alqyzyl shúghylasy bólmege saulaydy. Kókiregime kómeski shaqtyn  sazy qúiylady. On jeti jasymda tyndaghan әldebir sybyzghy kýiin ansaymyn.  Sen osy qalada jýrgen sekildisin...» (Jariyalanymda óleng joldary ispetti jalqy jazylghan sóilemderdi, múnda shúbyrta jaza salghanymdy eskertemin).

Álgi, syilyq alghan óleng osynday eken, tandanyp otyrmyn... Jәy auyz-eki kýndelikti әngimeden aiyrmasy joq. Bәlki, әrkimning ózi ýshin jaza salatyn kýndeligine de úqsaytyn sekildi. Qaytalap oqydym, taghy da sholyp kóz salyp, joghary tómen әrbir sózine, sóilemine... jana sóz, búryn ózim sezbegen sezim bar ma dep, týgeldey, týgendey.... tintip, astaryn audaryp degendey qansha ýnildim, joq maghan anau aitqanymday ghana oy keldi. Rasynda, myna ólende aitylghandardyng bәri kýnde elden estip jýrgen әsheyin kenes qoy dep, oipyr-ay deytindey jylt etken janalyq ta tappadym-au dep, taryqtym...

Eng sonynda, ólenning taqyrybyna yaky mazmúnyna oy jýgirttim. Sen osy qalada jýrgen sekildisin, dep, әr tarmaqta qaytalanghan. Sonda, búl sóilemmen Talasbekti menzep otyr ma, ne aqyn ózining ghashyghyn túspaldaghany ma, úgha almay jәne toryqtym.

Aqyry, ózimning talghamym búzylghan shyghar, degen toqtamgha kelip, Qazylar alqasynyng pikirine jýgindim.

Jazushy, mәdeniyettanushy Zira Nauryzbaeva:

«Talasbekting bir sózi bar edi: Qalamger jetilip tórt satydan ótedi: 1. Nashar jәne qarapayym (onay), 2. Nashar jәne kýrdeli, 3. Jaqsy jәne kýrdeli, 4. Jaqsy jәne qarapayym (onay) Toqtarәlining óleni osy tórtinshi satygha shyqqan, bir romannyng jýgin arqalaghan dýniye», - depti.

Jazushy, dramaturg Madina Omarova:

«Men Toqtarәli Tanjaryqtyng «Sen osy qalada jýrgen sekildisin» degen tuyndysyna dauys beremin, sebebi búl ólenge Almatynyng shygharmashyl qauymynyng ómir salty, jalpy Almaty atmosferasy, suretker jannyng dýniyeni qabyldau tragediyasy, qúpiya mahabbat oqighasy jәne  basqa da nәzik  dýniyeler erkin syiyp, iyektesip,  iyqtasyp, ózinshe bir tylsym әlem qúrastyryp túr. Búl óleng jogharghy dengeydegi poeziya ýlgisi dep qabyldaugha әbden bolady», - deydi.

Jazushy Saghadat Ordasheva:

«... Osy óleni de ayaldap oilanugha shaqyrady, kinotuyndy lentalarynday jetelep otyrady, әlemdik kartinalardyng jiyntyghy oishyldyng jýrek eleginen ótip  ólenge ainalghan... Ol qúdayyna saual joldaydy әri kýmәndanady. Sonysymen әdemi, biyik», - deydi.

Mine, búl ólenge osynday ghalamat bagha berip otyrghan kәsiby әdebiyetshi, talghamy biyik qalamgerlermen qalay sóz talastyrarsyn!?

Ózimning bayaghy óleng turaly oilarymdy, estelikterimdi eske týsirdim. Óitkeni, óz basym dәl osy jazbamda qalamgerilik, әdebiyetshiligimdi qoya túryp, kәdimgi qarapayym oqyrman retinde sóilegenim әldeqayda әdiletti bolar dep, týidim.

Bozbala kezimnen negizi, pәlsapalyq ólenderdi artyqtau jaqsy kóretinimdi aitayyn, sonday ólender bir oqyghanymda sart etip sanamda jattalyp qalatyn. Áli kýnge úmytylmay kókeyimde jýretin, Múhtar Shahanov aghanyn: «Týsinisu teoramasy» deytin «Kelip jatyr, ketip jatyr daryndar, Qara búlttay qayghy japty bólmeni, Adamzattyng alghyr úly qyrany Lev Tolstoy jatyr edi ólgeli, Kempiri kep qolyn sýiip jylady, Tejey almay minezimning tasyryn, ózinmenen ótti jarty ghasyrym, Men beybaqty keshire gór kinәm kóp, keshire gór, keshire gór asylym...» taghy talay osynday ólenderin әli de qaytalap oqyp, rahattanyp qalamyn.

Al, Qadyr Myrza-Áli aghamyzdyng osynday aforizm ýlgidegi qanshama ólenin jattap óstik. «Qayran súlu Kýn kelbetti, Ay mýsin! Kózin sýbey qalar oghan qay kisi. Bir adamnyng bir adamnyng baqyty ol, Myng adamnyng myng adamnyng qayghysy... Sosyn jardy myng sýiesin, myng qúshyp, eng tәttisi úmytylmaytyn túnghyshy...»

Jәne Syrbay Mәulen aghamyzdyng da jan-dýniye, sezimdi suretteytin ólenin sýisinip oqyp, odan dalanyng da, qalanyng da iyisin, dybysyn... ainala dýniyening sózge ainalghan tylsymyn sezetinbiz. Bizding óleng degen sóz sarasy boyynsha talgham osynday qalypta qalyptasqandyqtan, ananday óleng degenge tosyrqap, janyma jaqyndyq taba alamay dal boldym.

Aqyry, qazirgi qazaq sóz óneri shyraqau shyngha ketip, men sekildiler sonyng eteginde qalghan bir beybaq bolsam, ony da tekserip kóreyin dep, әriptes qalamgerlerge habarlasyp kórdim. Áygili әnshi Dimash aitatyn «Mahabbat ber maghan taghdyr!» degen әnning sózin jazghan aqyn әri romanist: «Búl óleng emes qoy!» depti qysqasha.

Sonson, Kókbóri Mýbәrak degen aqyn jas jigit: «Búl ortaqol aqóleng óleng ghana, eger jaqsy aqóleng bolsa Omarghazy Aytan aqyn qúsap yrghaghymen baurap aluy kerek edi, tóreshilerdiki bolsa, tek syilyq ýshin aityla salghan bos sózder, odan asqan talay myqty ólender de ol jýldege qatysty emes pe!?» deydi.

Sodan, oigha qaldym, iә әrkimning óz talghamy bar, oghan talas joq. Anau ólendi baghalaghan әdebiyetshi qalamgerlerding de ózindik erekshe talghamy bolsa oghan da dau joq.

Sonymen, ózimning búrynghy talghamymdy qorghaymyn ba, bolmasa, bayaghy talghamymdy «talqandap» óleng túrghysynda su-jana, osy zamanghy osynday modern talghamgha moyynsúnyp sony ýireneyin be? Kónilimdi soghan kóndireyin be? Sóz ónerining jana kóshine ileseyin be? Osynday oilargha qaldym:

Sheberlik qúpiyasyn bir ghúlama «Danalyq  degenimiz, qarapayym da kishpeyil nәrse»  depti.  Osyny sóz ónerine  beyimdep «Óner degenimiz, kózge iline bermeytin qarapayymdylyq  pen elenbey jýretin kishpeyildik qana» degen ólshemdi eske alyp, mynau sóz bolyp jatqan «Sen osy qalada jýrgen sekildisin» ólenin osy qatargha jatqyzsam ba, dep te kórdim. Bәlki, eleusiz keyiptegi keremet shyghar, dep!  Endi, elu jyl ótkende keler úrpaq osy kezdegi aqynnyng halin, kýiin bilsin dep, sol boyynsha zamannyng tynysyn sezsin, dep osylay әdeyi jazdy ma? Shynshyl mәtin bolashaqqa jazylghan hat ekeni ras...

Áytsede, qarapayymdylyq (realdyq) pen qarabayyrlyq (natura), kishpeyildik pen jalpaqshesheylik úqsas bolsa da, ónerde sheberlik pen qaradýrsindik (túrpayy natura)  deytin eki payym ózara qyldan jinishke shekaramen aiyrylady.

Ony aiyratyn da әrkimge búiyra bermeytin tuma talant, alghyr sezim al qalghany jankeshti enbek yaky azapty oy enbegi.

Eger, erekshe talant bolmasa, onda azapty enbekpen bitken shygharma ortaqol ghana dýniye, al oghan talant qosylsa ghana birtuar tuyndy. Búl pikirler, mening jeke basymnyng sóz ónerine degen kózqarasy bolsa da bayaghyda qalyptasqan úghym. Múny da joqqa shyghara salu maghan onay emes.

Mysaly, ónerding osynday biyik talghamyn dәstýrli halyq әnderi men qazirgi qaudyrlaghan qalaulәilimning arajigin «Dos-Múqasan» ansambili ghalamat ajyratyp bergenin eske týsireyik. Áne, naghyz modern degen sol.  «Jaydarman, jaqyn kel! Jan jar etem, qolyng ber!» әnining bayyrghy әuenin esh búzbay qazirgi muzykamen әrlegen týrin, býkil qazaq, býkil dýnie qol sogha qarsy aluy beker emes qoy...

Sózimning sonynda, sauatty oqyrmandardyng bәri biletin óleng jónindegi mynanday kanon-ólshemderdi de sanannan zorlyqpen sýirep tastaytyn eshqanday jol joq ekenin de payymdadym. Osy sóz bolyp jatqan ólende qúlaqqa jyly tiyetin qazaqy tól sózder bar ma?  Kónilindi kólbeng etkizer erekshe sezim qayda? Búl aqynnyng mәtinindegi aitylghandar  auyldaghy yaky qaladaghy әrbir qazaqtyng auzynan shyghatyn qoytory sózder ghana.

Al, óleng sýier qazaq qauymy, aqyndardy pir tútatdy.  Olar jay adamdardyng kóre almaytyn qúbylystaryn qaghyp týsetin qyran-kókeyli, kópting bile bermeytin kóztasa nәrselerin qalt jibermey sezip, ony tilge ilinip, auyzgha týse bermeytin sylqym sózben jýrekke jetkizetin tapqyr-sheshen... dep, biledi.

Jәne, tórt jol úiqasty shetinen shyghara beretin ólenqúmar qazaq qauymy, «óleng – sózding patshasyn» qúima úiqas, sóz-buyndarynyng әsem kelisimi, oi-sezimderding ghajayyp ýilesimi... deytin san jyldyq sanada saptalghan sara ólshemdermen payymdaytynyn aitpasaq «sóz atasy taghy óledi».

Sonymen, «Talqandalghan talgham» dep atalghan oilarymdy oqyrmangha ashyq aittym, qazaq qauymy «qayta órleu» men «qayyra qúldyrau» kezenining aiyryghynda túrghan bolsa, «SÓZ ÓNERI» sol joldy anyqtaytyn jalghyz shamshyraq demekpin.

Týiin: Búl, syni-essemdi әdep boyynsha «Ádeby portalgha» joldap edim, jariyalamady, sodan shynayy aqparatty kóbirek jariyalap jýrgen «Abai.kz» portalyna joldap otyrmyn.

Abay Mauqaraúly

Redaksiyadan:

Abai.kz erkin aqparat alany. Múnday oy jarystyryp, pikir talastyrugha Qazaqstannyng әrbir azamaty qúqyly. Avtordyng pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi.

Biz «Talasbek syilyghynyn» jýldegeri atanghan shygharmagha qatysty jazushy Abay Mauqaraúlynyng redaksiyamyzgha joldaghan syni-essesin jariyaladyq. Qosymsha, aqyn Toqtarәli Tanjaryqtyng «Sen osy qalada jýrgen sekildisin» atty ólenin de oqyrman nazaryna úsynghandy jón sanadyq...

Abai.kz