«Aq jol» dempartiyasy QR Premier-ministri O. Bektenovke, QR Bas prokurory B. Asylovqa arnayy saual joldady.

«Aq jol» dempartiyasyna ekonomikanyng әrtýrli salalaryndaghy kәsipkerler jýginip, sheneunikterding mýlikty qita bólu jәne biznesti reyderlik jolmen basyp alu ýshin óz ókilettigin dalanu ýrdisining artyp kele jatqany turaly shaghymdanuda.

Sonday soraqy mysaldyng biri – Týrkistan oblysy Saryaghash audanynyng әkimdigi Bolat Nazarbaevtyng mýlkin qaytaramyz degen jeleumen kórshiles kәsipkerlerden 2017 jyly Qarjy ministrligining auksionynan birynghay lotpen satyp alynghan shipajay nysandarynyng bir bóligin tartyp alghan. Búl mәseleni biz búghan deyin de kótergenbiz. Biraq, sonymen qatar, kompaniya nysandaryn Bolat Nazarbaevtyng ózine qaytaryp berdi. Alayda, adal kәsipkerlerding nisandary tәrkilengen kýiinde qalyp, shipajay 2 milliarda tenge shyghyngha úshyrady.

Sol siyaqty, «QTJ» AQ sot arqyly «ANGRENSOR OOO» JShS-ny 2011 jyly osy JShS salghan qúny 1,5 mlrd.tengeden astam Pavlodar oblysy Atyghay stansiyasyndaghy ghimarat pen temir joldardy tegin beruge mindettegen. 

Osyghan úqsas jaghday Manghystau oblysynda na oryn aldy, onda Kólik ministrliygi tipty sot arqyly emes, óz búiryghymen 90-jyldardan beri «Kaskor-Transserviys» AQ-na teesili kirme temirjol joldaryn magistralid yq jelileri tiziymine anglizip, olardyng memleket menshigine tegin ótuiy turaly shim qabyldaghan.

Jambyl oblysy, Merki audananda da audan prokuratury 2007 goda jizniy

auyl sharuashylyghy ónimderi n oydaghyday damytyp kele jatqan «Jemis-Jiydek» JShS-ning 200 gektar jerin tegin tartyp aldy.

Búl tendensiya qarqyn alyp, memlekettik organdar ghana emes, ózge monopolister de basqa kәsiporyndardyng menishigine «qol salugha» әreket etude.

Mәselen, jaqynda Tarazda «Jambyl elektr jelileri» JShS jýn óndeu fabrikasynan («POSh-Taraz» JShS) osy fabrikagha tiyesili elektr qosalqy stansasyn monopolistke aryzdanu qúqyghynsyz tegin berudi talap etken.

Ár týrli aimaqtardan keletin basqa da úqsas mirovoy bar. Qazirding ózinde mýlikty qayta bóluding tútas tәjiriybesy bayqalyp otyr.

Búl rette Konstitusionnyng 6-babynda Qazaqstan Respublikasynda memlekettik jәne jeke menshik birdey tanylady jәne birdey qorghalady dep taygha tanba basqanday kórsetilgen.

Kelesiy. Eshkimdi jeke mýlkinen aiyrugha bolmaydy, tek sot shimiymen ghana. Mýlikty mәjbýrlep iyelikten shygharu oning qúnyn óteu shartymen memleket múqtajy ýshin alynghan jaghdayda ghana mýmkyn – búl dastitusiya, 26-bap.

Tәrkileu de mýmkin, biraq qylmystyq qúqyq búzushylyqtar ýshin sot ýkimi shenberinde ghana (QR QK 48-baby).

Biraq biz kórsetken jaghdaylardyng barlyghynda qylmystyq is joq, tәrkilengen mýlikti óteu de joq.

Sonym qatar, reyderler keyde eski Qazaqstan ókilderi men olarmen baylanysy bar oligarhtardyng zansyz aktivterin qaytaru әreketterine de silteme jasaydy.

«Aq jol» dempartiyasy búl bahyttaghy naqty júmysty týbegeyli qoldaydy. V 2013 godu jyldan beri osy taqyryp boyynsha kóptegen deputaty saualdar joldap, tisti zandy talqylaugha belsene qatystyq.

Rasynda, eto Qazaqstannyng yghay-syghaylarynyng zansyz aktivterin qaytaru ayasynda dlya zaversheniya prosedury qarastyrylghan. Biraq jogharyda keltirilgen mysaldardyng eshqaysysynda oligarhtar turaly bir auyz sóz joq. Kerisinshe, Saryaghashtaghy shipajaydaghyday marqúm B.N.-nyng kompaniiny nisandry haytaryp, osy syltaumen adal kәsipkerlerden auksion arqyly zandy týrde satyp alynghan mýlikteri tәrkilendiy.

Býkil órkeniyetti әlemde jeke menishe qol súghu - qylmys bolyp sanalady. Mysaly, AQSh zany boyynsha mýlikti qaru qoldanu arqyly qorghaugha da bolady.

Preziydent Q.Toqaev «Ekonomikany yryqtandyru jónindegi sharalar turaly» Jarlyghyndake je menishe qol súghylmaushylyqty qamtamasyz ety basty baghyttardyng biri retinde belgiledi.

Búl kezdeysoq emes, óitkeni menshik q úqyghy kez kelgen ekonomikanyng investisionnye ahualyna tekley әser etedi .

Bizding jaghdayda atalghan ýrdis Konstitusiyagha da, zandargha da, Preziydent Jarlyghyna da qayshy keledi.

Esly vy hotiyte, chtoby investory byly v senimine, vyberiyte tesyri anyq – dlya osy POSh-Taraz fabriky qazir sheteldik serikstermen kelissózder jýrgizip jatyr. Olar múnday qol súghushylyqtargha riza bolmaaytyny sózsiz.

Jogharyda aitylghandardy negizge ala otyryp, «Aq jol» fraksiya Ýkimet pen Bas prokuratury qalyptasqan mýlikty zansyz qayta bólu tәjiriybesiyne jiyti nazar audarugha, adal kәsipkerlikti q orghaugha jәne kәsipkerlerding zandy qúqyqtaryn búzatyn sheneunikter men basqa da túlghalardyng jolyn kesuge shaqyrady.