Sәrsenbi, 13 Qarasha 2024
Dep jatyr 437 6 pikir 11 Qarasha, 2024 saghat 15:15

Bektenov: LGBT qozghalysy boyynsha qoghamdyq talqylau úiymdastyrylady

Foto: pixabay.com

LGBT qozghalysy elimizde ekstremistik dep tanyluy mýmkin be? Mәjilis deputattarynyng osy mәselege qatysty saualyna Premier-Ministr Oljas Bektenov jauap berdi.

«Qúqyq qorghau organdarynyng derekteri boyynsha elimizde «Kaleydoskop», «Feminita» jәne «KazFem» degen 3 beyresmy birlestik júmys isteydi, olardyng qyzmeti dәstýrli emes jynystyq baghyttaghy әielderding qúqyqtary men bostandyqtaryn qorghaumen, onyng ishinde qoghamda LGBT-qoghamdastyghynyng ókilderine degen tolerantty kózqarasty ilgeriletumen baylanysty. Kórsetilgen birlestikter biyl jergilikti atqarushy organdarmen kelispey, toptyq aksiyalar úiymdastyrghan. Búl jaghdayda olardyng әreketi Qazaqstan Respublikasynyng beybit jinalystardy úiymdastyru jәne ótkizu tәrtibi turaly zannamasyn búzu bolyp saralandy (ÁQBtK-ning 488-baby boyynsha 2 belsendi әkimshilik jauapkershilikke tartyldy). Óz kezeginde LGBT qozghalysyn ekstremistik dep tanudy halyqaralyq qúqyq qorghau úiymdary azamattardyng senim bildiru jәne qoghamdyq birlestikterge qatysu bostandyghy qúqyqtaryn búzu retinde qarastyruy mýmkin», - dedi Ýkimet basshysy jauabynda.

Onyng atap ótuinshe, birqatar elding zannamasy LGBT-ny kәmeletke tolmaghandar arasynda «nasihattaudy» shekteydi. Alayda búl sharalar tek búqaralyq túrghydan qarastyrylady jәne múnday qozghalystardy ekstremistik dep jikteuge qatysy joq.

«Sonymen birge biyl Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi LGBT-ny ashyq jәne jasyryn nasihattaugha qarsy petisiyany qaraytyn júmys tobyn qúrdy. Onyng qúramyna Parlament deputattary, qoghamdyq birlestikterdin, mýddeli memlekettik organdardyng ókilderi kirdi. Nәtiyjesinde «jasóspirimder men balalardy seksualdyq qatynastardy nasihattaudan qorghau, saqtau turaly» talap bóliginde petisiyany ishinara qanaghattandyru turaly sheshim qabyldandy. Osyghan baylanysty qazirgi uaqytta mýddeli memlekettik organdar LGBT qozghalysynyng kәmeletke tolmaghandargha әleumettik, psihologiyalyq, medisinalyq jәne basqa yqpal etu faktorlaryn zertteude. Búdan basqa, 2025 jyly osy mәsele boyynsha ghylymiy-zertteu júmysyn jýrgizu josparlanghan. Barlyq qajetti zertteuler ayaqtalghannan keyin osy salany retteu boyynsha qoghamdyq talqylau úiymdastyrylady. Jalpy mәsele uәkiletti organdar men Ýkimetting baqylauynda», - dedi Ýkimet basshysy.

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1248
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2958
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 3377