Keybir Telegram-kanaldar oligarh Timur Qúlybaevtyng (Núrsúltan Nazarbaevtyng kýieu balasy) biylikpen kelisimge kelip, 1 mlrd dollargha juyq qarajatty Qazaqstangha qaytarugha dayyn ekendigi turaly jazyp jatyr.

Búl aqparattyng rastyghyna kepildik joq, biraq ony taratqan Telegram-kanaldardyng insayderlik aqparatqa qol jetkize alatyndyghy belgili dep payymdaydy Fragment. «Núrsúltanskiy solovey» kanalyna kelgen anonimdi aqparatqa sәikes, Qúlybaev biylikpen sotqa deyingi kelisimge kelgen.

Osy kelisim boyynsha, ol Ekonomikalyq resurstardyng zansyz shoghyrlanuyna qarsy is-qimyl jónindegi vedomstvoaralyq komissiya arqyly 1 milliardqa juyq qarajatty Qazaqstangha qaytarady. Búl kelisimning ornyna Qúlybaev «Memleketke zansyz jolmen alynghan aktivterdi qaytaru turaly» zang boyynsha qudalaudan qútylady degen boljam bar.

Eske sala keteyik, búghan deyin Qúlybaev biylikting aktivterdi qaytaru nauqanynan tys qalyp kelgen. Qayrat Boranbaev pen Qayrat Satybaldy memleketke milliardtaghan dollarlyq aktivterin qaytarghan kezde, Qúlybaevtan tek 20 mlrd tengege juyq qarajat óndirilip alyndy. Onyng ýstine, búl qarajat sot sheshimimen óndirildi jәne Qúlybaevtyng advokattary búl sheshimderge shaghymdanyp keledi.

Qúlybaevtyng erikti týrde qaytarghan qarajatynyng kólemi belgisiz. Tek 2024 jyldyng sәuirinde Atyrau oblysyndaghy su tasqynynan keyin 30 mlrd tenge kóleminde qayyrymdylyq jasaghany belgili.

Vedomstvoaralyq komissiyanyng mәlimeti boyynsha, 2024 jyldyng qyrkýiek aiyndaghy jaghday boyynsha memleketke 1,5 trln tengeden astam nemese 3 mlrd dollardan astam qarajat qaytaryldy. Búl qarajattyng basym bóligi Qayrat Boranbaev pen Qayrat Satybaldydan, sonday-aq Áliya Nazarbaeva siyaqty basqa da tuystarynan óndirildi. Degenmen, komissiyanyng júmysyna qatysty qoghamnyng pikiri ala-qúla. Sebebi «Eski Qazaqstannyn» kóptegen ókilderi, sonyng ishinde Dinara men Timur Kulibaevtar әli kýnge deyin qudalaudan tys qalyp otyr. Qúlybaevtyng býkil baylyghy Núrsúltan Nazarbaevtyng arqasynda jinaqtalghan jәne memlekettik menshikti zansyz menshiktendiru arqyly qalyptasqan. Ol múnay-gaz salasynda monopoliyalyq ústanymgha ie bolyp, biznesine memlekettik qoldaudy paydalandy. Qúlybaev ta, onyng әieli Dinara Qúlybaeva da kýmәndi aktivterden bas tartu nemese Qazaqstan ekonomikasyna keltirilgen ziyandy óteu turaly eshqanday mәlimdeme jasamady. Qúlybaevtyng 1 mlrd dollar qaytaru turaly kelisimge kelui komissiyanyng júmysyna qatysty qoghamdaghy narazylyqtyng nәtiyjesi boluy mýmkin.

Búghan deyin DALA INSIDE telegram arnasy Qúlybaevqa Qazaqstannan shyghugha uaqytsha tyiym salynghany turaly aqparat taratqan. Búl da onyng biylikpen kelissózder jýrgizuine sebep bolghan boluy mýmkin. Ayta keteyik, Dinara Qúlybaeva Shveysariyada túraqty túrady jәne bir jyldan astam uaqyt boyy Qazaqstangha kelgen joq. Qúlybaevtyng balalary da shetelde túrady.

Abai.kz