«Jappay deklarasiyalau – azamattardyng tabysy men mýlkin zandy týrde jariyalap, ony memleketke tirkeu jýiesi. Deklarasiya tapsyru әleumettik әdilettilikti ornatyp, kólenkeli ekonomikany qyrqartady». Otandyq sarapshylar osynday pikir bildirip otyr. Eske salsaq, juyrda Auyl sharuashylyghy enbekkerlerining birinshi forumynda Preziydent azamattardyng tabysyn deklarasiyalau turaly tilge tiyek etken edi.

«Biz Ádiletti Qazaqstandy qúru jolynda naqty qadamdar jasap jatyrmyz. Barlyq saladaghy júmystyng ashyq boluyna kónil bólip otyrmyz. Osy orayda, azamattarymyzdyng tabysyn jappay deklarasiyalaudyng mәn-manyzy zor. Búl talap 2021 jyldan beri birtindep engizilip jatyr. Alghashqy ýsh kezende 4 millionnan astam adam deklarasiya tapsyrdy. Olardyng qatarynda memlekettik qyzmetshiler, kvaziymemlekettik sektordaghy basshylar, kәsipkerler men osy sanatqa kiretin azamattardyng júbaylary bar, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Kelesi jyly taghy 8 milliongha juyq azamat deklarasiya tapsyrady dep  josparlanghan. Alayda, Memleket basshysy tórtinshi, songhy kezende azamattardy mindetteu qanshalyqty oryndy degen mәseleni kóterdi. Preziydent atap ótkendey, jappay deklarasiya tapsyru tújyrymdamasy 14 jyl búryn qabyldanghan. Osy uaqyt ishinde sifrlandyru men finteh salasy qarqyndy damyp, memlekettik mekemelerding ortaq mәlimetter bazasy payda boldy. Qarjy jәne salyqtyq baqylau kýsheyip, sifrlyq qyzmetter keninen qoldanyla bastady. Sondyqtan Ýkimet búl mәseleni jan-jaqty pysyqtauy qajet.

Býgin Ýkimet otyrysynda qarjy ministri Mәdy Takiyev 2025 jyly deklarasiya tapsyruy tiyis 8 million azamattyng basym bóligi búl mindetten bosatyluy mýmkin ekenin jetkizdi.  Jenildikter jeke qúrylym qyzmetkerlerine, zeynetkerlerge, ýy sharuasyndaghy әielderge, studentterge jәne basqa da jeke túlghalargha qatysty bolady. Búl úsynysty Premier-ministr Oljas Bektenov qoldady. Ol memlekettik organdargha ýsh kýn ishinde zannamagha qajetti týzetuler dayyndap, Parlamentke engizudi tapsyrdy. Bektenovting sózinshe, halyqaralyq kelisimder ayasynda shottar boyynsha derekter almasu jolgha qoyyldy. Sifrlyq qyzmetter kórsetu keng taralghan.

Derekter bazasynyng sifrlandyryluy nәtiyjesinde jeke túlghalardyng aktivteri turaly barlyq aqparat qoljetimdi. Sol sebepti, deklarasiya tapsyru mindetinen bosatylghan azamattargha búl prosess erikti negizde jýrgiziledi. Otandyq sarapshylar «Memleket basshysy men Ýkimetting sheshimi sifrlandyrudyng artyqshylyqtaryn paydalana otyryp, halyqqa qolayly jaghday jasaugha baghyttalghan manyzdy qadam bolmaq», - deydi.

Suret: inform.kz

Qazybek Dautaliyev, zang ghylymdarynyng kandidaty, QR Últtyq qúryltay mýshesi:

– Adal tabystyng deklarasiyalanuy – әdiletti qoghamnyng ainasy. Resmy derekterge sýiensek, Qazaqstanda kólenkeli ekonomikanyng JIÓ-ge shaqqandaghy ýlesi 2020 jyly 27% qúraghan eken. Búl kórsetkish 2023 jyly 19,75%-gha deyin azayghan. Aradaghy 7% aiyrmanyng ózi budjetke - 2 trln tenge salyqtyq týsim әkelgen. Kólenkeli ekonomikanyng kesiri sol, memleket qazynasyna týsui tiyis salyqtyq týsimder azayady. Búl óz kezeginde memleketting әleumettik sayasatyn iske asyrugha ziyan keltiredi. Tólenetin zeynetaqylar men jәrdemaqylardyng kólemine teris әser etip otyr.

Kólenkeli ekonomika әlemning damyghan elderinde de kezdesedi. Biraq onyng ýles-salmaghy aitarlyqtay tómen. Mәselen, búl kórsetkish Úlybritaniyaa  - 11,33 %, Avstraliyada - 10,85 %, Qytayda - 10,12 %, Japoniyada - 9,5 %, al AQSh-ta 7,59 % qúraydy.  Ayta ketuge tiyispiz kólenkeli ekonomikamen kýres jýrgizude elimiz AQSh tәjiriybesin negizge aluda. Postkenestik elderdegi jaghday kónil kónshiterlik emes. Kólenkeli kóshting basynda Ázirbayjan (58,05 %) ornalasqan. Resey (39,19 %) men Ukrainadaghy (45,84 %) ahual da onyp túrghan joq.

Osy sebepti 2021 jyldan bastap elimizde jalpygha birdey deklarasiyalau jýrgizilude. Ol tórt kezendi qamtyp, bire-birte iske asyp keledi. Alghashqy ýsh kezende 4 millionnan astam adam deklarasiya tapsyrdy. Olardyng qatarynda memlekettik qyzmetshiler, kvaziymemlekettik sektordaghy basshylar, kәsipkerler jәne osy sanatqa kiretin azamattardyng júbaylary bar.

2023 jyly aktivter men mindettemeler turaly deklarasiyany – 1,4 milliongha juyq jeke túlgha úsyndy. 2024 jyly - 2,6 million azamat, 2025 jyly – 8,8 million azamat úsynady dep kýtilude. Sóitip kelesi jyly jalpygha birdey salyqtyq deklarasiya nauqany óz mәresine jetui tiyis. Alayda, tәjiriybede kelesidey mәseleler bar:

a) deklarasiyany toltyrudyng kýrdeliligi, múny intuitivti týsinetindey platformagha ainaldyru kerek;

ә) halyqtyng qarjylyq sauattylyghy tómen. Sondyqtan deklarasiyalaudy aqparattyq qoldau manyzdy. Búl rette ÝEÚ arqyly oqytyp-ýiretu júmystaryn kenmasshtaby jýrgizgen jón;

b)  kommersiyalyq emes qyzmet týrimen ainalysatyn subektiler ýshin salyq deklarasiyasyn toltyrudyng kólemin azaytu qajet;

v) ortasha jalaqy mólsherinen tómen tabys tabatyn salyq tóleushiler ýshin salyq deklarasiyasyn toltyrudy alyp tastaghan jón;

g) memlekettik organdardyng ózara is-qimylyn jetildiru qajet, sebebi olardyng derekqoryndaghy mәlimetter qaytalanyp jatady;

d) sonday-aq salyqtyq deklarasiyany qate toltyruy sebepti (óitkeni óte kýrdeli) әkim nemese deputat saylauyna týsken ýmitkerdi tirkeuden ótkizbeu faktisi jii oryn aluda. Salyqtyq deklarasiyany toltyru azamattardyng memleketti basqaru isine qatysugha degen konstitusiyalyq qúqyghyn iske asyrugha kedergi keltirmeui tiyis. Búl rette saylau komissiyalary salyq organdarymen birlese otyryp ontayly mehanizm әzirleui qajet.

Adal tabys pen salyqtyq móldirlik bolmay - әdiletti qogham qúru mýmkin emes.

Suret: malim.kz

Qayrat Bodauhan, ekonomika ghylymdarynyng kandidaty, qauymdastyrylghan professor:

– Álemdik kenistikte aqparattyq tehnologiyalardyng damuy, halyqtyng jәne tiyisti organdardyn, biznes subektileri men qyzmet salasynyn, qarjy salasynyng is-qyzmetin jenildetumen qatar qyzmetting ashyqtyghy men jedeldigin arttyratyny sózsiz. Sonymen qatar, әrtýrli adamy faktorlardy joyyp, qaghazbastylyqtan tuyndaytyn jemqorlyqtyng da azangyna ong әser etedi.  Kez-kelgen memleketting ekonomikalyq quattylyghynyng basty kózi – budjet týsimin arttyru jәne tiyimdi júmsaluyn dúrys ýilestiru. Olay bolsa, budjet negizi – salyq kózi. Sondyqtan әr azamat salyq jýiesine óte múqiyat boluy manyzdy.  Memleket salyq jýiesining differensiyasyn dúrys ýilestiru arqyly halyqtyng erkin týrde salyq tóleu mәdeniyetin qalyptastyrugha mindetti. Bizde salyqty uaqytyly tóleuding manyzdylyghyn jәne salyq tólemeu joghary qúqyqtyq jauapkershilikke aparatynyn halyqqa týsindiru joq.

Zamanauy sifrlyq tehnologiyalar men mәlimetter bazasy deklarasiyany tapsyru qajettiligin qysqartu manyzdy. Óitkeni, búl adamy faktorlardy, qaghazbastylyqty azaytumen qatar, halyqtyng jeke jauapkershiligin, qarjylyq sauattylyghyn arttyrady. Jasyratyny joq, halyqtyng kýndelikti tirshiligi tek jasyryn kirister arqyly sheshilip keledi. Búl tipti qarapayym múghalim, dәriger, memlekettik qyzmetkerler arasynda keng taralghan. Nege olay bolady? Sebebi, tek sonday joldar arqyly ghana ózining kýndelikti qajettilikterin qamtamasyz etude. Eger salyqtyng differensiyasyn óte tiyimdi jәne qoljetimdi týrde rettese, әrkim erikti týrde kýndelikti kommunaldyq tólemderin ótegendey jauapkershilik retinde sezinip, shynayy kónilmen tóleu mәdeniyetine kóshedi.

Azamattardyng kópshiligi tabys deklarasiyasyn qalay dúrys toltyru kerektigin bilmeydi. Búl túrghyda bilim beru nemese týsindiru júmystary joq desem bolady. Internet jýiesi әrkimge qol jetimdi emes. Bolghan jaghdayda qarapayym azamattargha týsiniksiz. Isti әkimshilik joldarmen «deklarasiya tapsyrmasan, aiyppúl tóleysin» degen qalyptasyp qalghan tәsildermen jýzege asyru  dúrys emes. Áli isting mәnin týsinbegen qarapayym halyq deklarasiyasyn dúrys almaghandyqtan, qosymsha әkimshilik jauapkershilikke úshyraytyny sózsiz. Sondyqtan, qate tapsyrylghan jaghdayda qayta óndep tapsyruyna mýmkindik jasau kerek. Azamattardyng salyq tóleu mәdeniyetin damytu ýshin deklarasiyalau manyzdy ról atqarady dep esepteymin. Deklarasiya tapsyru halyqtyng qarjylyq sauattylyghan, óz mindeti men jauapkershiligin arttyratyny sózsiz. Birte-birte salyq tóleuding erikti tetigi ornaydy.

Toghjan Bauyrjanqyzy, qarjyger:

– Jappay deklarasiyalaudyng negizgi maqsaty – kólenkeli ekonomikany qysqartu, salyq tóleu mәdeniyetin arttyru, әleumettik әdilettilik ornatu jәne memlekettik kiristerdi kóbeytu. Búl jýie әrbir azamattyng qarjylyq jaghdayy turaly aqparatty ashyq kórsetudi talap etedi.

1. Áleumettik әdilettilikti ornatu. Árbir azamattyng tabysyn jariyalauy jәne memleketke ýlesin qosuy ashyq salyq jýiesin qalyptastyrugha mýmkindik beredi. Barlyq azamattardyng zang aldynda teng boluy – әleumettik әdilettilikting basty negizi.

2. Kólenkeli ekonomikany azaytu. Kólenkeli ekonomika elding qarjylyq jýiesine eleuli ziyan keltiredi. Jasyryn tabys kózderin anyqtau arqyly memleket budjetining kirisi artyp, qarjylyq resurstardy tiyimdi paydalanugha jol ashylady. Búl zansyz kәsipkerlik pen salyq tóleuden jaltarugha qarsy kýreste manyzdy qúral.

3. Korrupsiyamen kýres jәne ashyqtyqty arttyru. Jappay deklarasiyalau memlekettik qyzmetkerler, lauazymdy túlghalar men kәsipkerlerding tabysy men mýlkin baqylaugha mýmkindik beredi. Búl sybaylas jemqorlyqtyng aldyn alyp, zansyz baylyq jinau әreketterin tejeydi.

4. Memlekettik budjetke týsimderdi úlghaytu.Tabys kózderin jariyalau salyq bazasyn keneytip, salyq jýiesining tiyimdiligin arttyrady. Búl memleketke manyzdy әleumettik jәne infraqúrylymdyq jobalardy jýzege asyru ýshin qajetti qarjy kózderin qamtamasyz etedi.

5. Qoghamdyq senimdi qalyptastyru.Tabysyn ashyq jariyalaghan qoghamda azamattardyng memleketke degen senimi artady. Búl óz kezeginde memleketting túraqtylyghy men halyqtyng birligin nyghaytady.

6. Ekonomikalyq qauipsizdikti qamtamasyz etu. Tirkelmegen aktivter men tabystardy anyqtau arqyly memleket qarjy aghyndaryn baqylaudy kýsheytedi, búl elding qarjylyq jәne ekonomikalyq qauipsizdigin nyghaytady. Qysqasha aitqanda, jappay deklarasiyalau elding ekonomikalyq túraqtylyghyn nyghaytugha jәne qoghamnyng memleket aldyndaghy jauapkershiligin arttyrugha baghyttalghan manyzdy reforma dep esepteymin.

Abai.kz