«Menen keyin tipti jaman bolady...» degen edi. Ketken kisi. Ketken kisi óz biyligining jeke әuletine qanshalyqty ontayly, halyqqa qanshalyqty opasyz bolghanyn bildi, әriyne. Biraq, keler biylikting búdan da nashar bolatynyn әuliyedey boljap ketkenge úqsaydy...

Adam atauly keler kýnge degen ýmitpen ómir sýretini – zandylyq. Ketken kisining tәrbiyesin kórgenin, tәlimin alghanyn, sonyng pәrmenimen biylikke kelgenin bilsek te, kelgen kisiden kóp ýmit kýtkenimiz ras. Astananyng atyn qaytarghanda, Ata zanymyzgha ózgeris engizgende «a-qúdaylap» quanghanymyzdy nesine jasyramyz. Álemdik dengeyde qyzmet jasap, halyqaralyq diplomatiyanyng jiligin shaqqan, birneshe tildi erkin mengerip, auzy dualy aituly túlgharalmen dәmdes-pikirles bolghan qalamgerding balasy ghasyrlar boyy taghdyr tauqymetin tartyp, qasiret kórgen halqyna tireu bolar, azattyq pen aqiqattyng aq jolyna aparar dep joramaldaghan edik. Jyl sayynghy joldaularyna demimizdi almay sýisine qúlaq týrip, qúryltaylarda últty úiystyru jayly aitqandaryn qúran sózindey tamsana tyndap kele jatqanymyz da aqiqat. Alayda...

... Alayda, sóz ben isting qabyspay jatqanyn kóru ýshin әulie boludyng qajeti joq shyghar. Halyq kýn ótken sayyn kedeylenip, túrmys tauqymeti qarapayym adamdardy qajytyp tastaghanyn kimnen, nesine jasyramyz?! Biylik ózi oidan shygharyp alghan «qiyal әleminde» ómir sýrip, al qarasha júrt kimnen qoldau tabaryn bilmey, anyrap qalghany – býgingi kýnning aqiqaty.

Ózgesin qoya túryp, «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» degen qúran sózindey әuezdi tirkeske keleyikshi. Kim shygharsa da – kónilge qonymdy, qúlaqqa jaghymdy, qara tasty da jibiter sóz emes pe?! «Jana Qazaqstan», «Ádiletti Qazaqstan» degen jalpylama úghymnan kóri bizge jaqynyraq, kýnelikti tirligimizde kómek bolar útymdy úran eken dep júrtshylyqpen birge quandyq. Ýmitimizding piltesine tyng lep kelgendey kýy keshtik. «E, bәse! Solay bolsa kerek-ti!» – dep jýregimiz lýpil qaqty. Alayda, sodan beri halyqtyq bastamalargha, júrtshylyqtyng janayqayyna qúlaq týrip, mәseleni kópting paydasyna sheshken biylikti kóre almadyq. Kórmedik.

Mәselen, el ishinde eng kóp talqygha salynyp, qarapayym túrghyndardyng narazylyghyn tudyrghan «Utilisbor» degen negizsiz salyqtyng nemen ayaqtalghanyn barshalarynyz jaqsy bilesizder. «Joq! Alynbaydy!» – dedi «halyq ýnine qúlaq asatyn» biylik. Shendiler әrbir bes qazaqtyng tórteui qaryzgha belshesinen batyp, tapqan-tayanghany sol kólikti alu ýshin rәsimdegen nesiyesin tóleuden aspay jatqanyna, milliondaghan otbasy bir jalaqydan ekinshi jalaqygha deyin ildaldalap kýn kórip jýrgenine pysqyrghan da joq.  Kezinde bir әuletting qaltasyn qampaytugha júmys jasaghan qúityrqy tәsil, alda da monopolisterding mýddesine qyzmet ete beretin bolady! Sorlaghan halyq sol sorlaghan qalpy. «Al, ne isteysin?! Qylaryndy qylyp al!» – degendey keyipti kórdik!

«Aydalada jatqan qúiryq. Búl ne degen batpan qúiryq» deushi edik bala kezimizde bir jaygha tang qalghanda. Búl joly jogharyda otyrghan bir «danyshpannyn» basyna Qazaqstannyng barlyq aimaqtarynda saghat tilin birdey etu turaly «ghajap» iydeya kele qalypty. Aytyldy – jasalyndy! Búl qalay bolar eken dedik, әuelide. Kóp úzamay-aq búl bastamanyng kóptegen «әttegen-aylary» bar ekeni bayqaldy. Búryndary keshkisin júmystan kelgennen keyin bir-er saghat auladaghy sharualaryn bitirip, bau-baqshalaryn rettep alatyn túrghyndar endi inir erte týsetindikten qimylday almay qaldy. Kósheler men kenselerde, túrghyn ýilerde jaryq erte jaghylyp, memleket qaltasyna qajetsiz salmaq salynatyny óz aldyna bólek әngime. Ol-ol ma, týngi tórtter shamasynda tang atyp ketetindikten, jaryqta jatyp ýirenbegen aghayyndar  erte oyanyp alyp, aikezbedey (lunatiyk) bólmelerdi aralap jýretin әdet shygharyp alypty deydi biletinder. Elimizding shyghysyn mekendeytin bir qauym el qysqy kýnning qysqaruyna baylanysty shanqay týste kesh batyp ketedi dep baybalamgha salyp jatyr. Tayauda bir top Mәjilis deputatynyng osyghan baylanysty mәlimdeme jasaghanyn kózimiz shaldy. Saghat tilining biregeylenuine qarsylyq tanytqan dauystar elimizding әr shalghayynan estilip jatyr. «Joq! Bolmaydy!» dedi tayauda biyliktegi jauapty lauazym iyeleri.

Qazaqstanda zeynet jasynyng úlghangyna baylanysty mәsele kóterilgende bir jas ministrimiz «patamushta... patamushta...» dep әbden kýlkige qalghanyn kórip edik. Al, mynalar, birining auzyna biri týkirip qoyghanday: «Bir saghat artyq úiyqtaysyndar...» – degennen janylar emes. «Oy, aghayyn, qajet bolsa erterek jatyp, úiqymyzdy qandyryp alamyz ghoy, saghat tilin tirshiligimizge tiyimdi etip, keri qaytaryndarshy?!» – degen halyqtyng janayqayyn qúlaqtaryna ilip jatqan biylikti bayqamadyq. «Al, ne isteysin?! Qylaryndy qylyp al!» – degendey taghy da...

Mәdeniyet – mәjbýrleuden qalyptasyp, uaqyt óte kele ómir sýru dәstýrine ainalatynyn barshamyz bilemiz. Osy orayda, jol jýru erejesin búzghan jýrgizushilerge, qoghamdyq orynda shylym shekken, bireudi balaghattaghan,  jerge týkirgen azamattargha aiyppúl salu – sanagha siyatyn әreket. Alayda, jýgensizderdi jauapqa tartudyng osy týrin budjetke qarajat týsiru qúralyna ainaldyryp, attap basqanyng ýshin aiyppúl tóleu beleng alyp bara jatqanday! Almatyda avtokólikpen kóshege shyqqan sayyn aiyppúl arqalap keletin bolghanbyz. Búghan biylikting berer jauaby bireu ghana: «Jol jýru erejesin búzba, sonda qaltana da salmaq týspeydi!» Solayy solay ghoy, alayda, múndaghy qayshylasqan kólik pen keptelisterde jaza baspay, janylmay jýruding ózi bir qiyamet. Ásirese, kóru-estu qabiletteri bәsensip, tez sheshim qabyldau, shalt qimyldau әreketteri bayaulaghan jasy úlghayghan jandar ýshin kýn sayyn janadan qoyylyp jatqan beynebaqylau kameralaryna týspey jýru – sol qiyametting qyl kópirinen ótkenmen birdey bolyp barady. Al, keler jyldan bastap aiyppúldyng qúny eselep artatyny tirshilik ataulydan týnildire týsude. «Aynalayyndar-au, endigi tiri jýrgenimiz ýshin de aiyppúl tóleytin shygharmyz?!» – degen júrtshylyqtyng janayqayy taghy da eskerusiz qaluda.

Búl jazbamyzda biz halyq arasynda jii aitylyp jýrgen, kýndelikti tirligimizge qatysty keybir mәselelerdi ghana sóz ettik. Al, memlekettik tilding mýshkil kýii, últtyq iydeologiyanyng jútang jaghdayy, tirshilikting barlyq salalaryna mendep enip alghan jemqorlyq,tengening qúnsyzdanuy men baghanyng sharyqtap ósui, qarapayym adamdy bylay qoyghanda, tanymal túlghalardyng ózderi asa mәrtebeli әkimderding aldyna kire almay jýrgendigi – jeke taqyrypqa jýk bolar dýniye.

Sonynan aitarymyz, halyq jalang úrandar men jyltyr sózderdi jalau etip, jalpy júrtty mazaqqa ainaldyru ayaqtalatyn, biylikting shyn mәninde halyq ýnine qúlaq asatyn zamandy saryla kýtip jýr. Keudemizdegi ýmit oty talmausyrap januda. Aynalayyn, biylik, sony óshirip almandarshy?!

Quat Qayranbaev

Abai.kz