SÝIINShI, QAZAQTYNG «BETAShAR» DÁSTÝRI YuNESKONYNG «MÁDENY MÚRALAR» TIZIMINDE!

IYә, búl keremet janalyq!

«Betashar» dәstýrining YuNESKO-nyng mәdeny múra tizimine engizilui – qazaq halqynyng ruhany qúndylyqtarynyng halyqaralyq dengeyde moyyndalghanynyng jarqyn mysaly.

Betashar – qazaq halqynyng ejelden kele jatqan dәstýri, ol jana týsken kelinning betin ashyp, ony jana otbasy men qoghamgha tanystyru rәsimi. Búl dәstýr kóbinese aqyn-jyraulardyng nemese salt-joralghyny jaqsy biletin adamdardyng qatysuymen ótkiziledi. Dәstýr barysynda kelinge jana әulettegi mindetteri aitylyp, oghan izgi tilekter tilinedi.

Betashar kezinde býkil qauym qosylyp «jar‑jar» aitady. Qazaqta erli‑zayyptylar atauy neshe týrli týrlenip aitylady. Mәselen, «Qosaghynmen qosa aghar» degen batada «qosaq» sózi qoldanylady. Nege deseniz, qazaq kóship‑qonyp ómir sýrgen, onymen qatar, qazaq halqy jaugerlik zamangha da jii úshyraghan. Sondyqtan, әrbir qazaq jigiti ýiinde jarauly at ústap, «jau keldi» degen habar kelgende atqa qonudy óz  mindeti sanaghan. Sol kezde, joryq úzaqqa sozylatynyn, ne barar jer shalghaylyghyn eskergen el, joryqqa attanghan úlandaryna beli bos bir at jetektetken. Ony qazaq «qosaq» dep ataghan. Qosaq at – ony jolda qaldyrmaghan, óz aty sharshaghanda auysyp minip, jeter jerine jetkizgen...

Mine sol «qosaq» aty jana ýilengen jastargha da qatysty bata týrinde aitylghan: «Qosaghynmen qosa aghar» ‑ dep, yaghni, úzaq ómir jolynda, shanyraq kótergen eki jas bir‑birine demeu bolyndar degeni...

Odan әri «bir‑birine jar bolyndar» dep «jar‑jar» aitqan. Yaghni, ómirding nebir qiynshylyqtarynda birine•biring arqa sýier JAR bolyp, odan aman‑esen ótinder dep...

Odan әri, qazaq  jana týsken kelinge «júbayy» dep aidar taqqan. Yaghni, ol boyynsha «er jigitting bir basy ekeu bolyp, otau kóterip – júptaldy» degen maghynany bildirgen...

Mine, osynday astarly da tereng maghynaly qazaq danalyghynyng bastauy – ýige týsken kelinning betasharynan bastau alyp otyrghan. Kelinning betin ashu auyldaghy syily jengelerine, (olar da kelinder), qadirli Ot Analargha mindetteletin bolghan.

Sonymen birge, «Betashar» jana týsken kelinge býkil әuletti tanystyrudyng qúraldy boldy. Osy betashar kezinde әulettegi jәne auyldaghy adamdardy kelinge «tanystyru» rәsimi qosa jýredi. Mәselen, «mynau qaynaghan, shalqyghan bay aghan», «mynau qaynyng bolady, erteng izderindi basyp atqa qonady» t.t. degendey úiqasty sózdermen aitylghan...

Sonyra kelinge auyl bolyp bata berip, ómirine quanysh, otbasyna ýbirli‑shýbirli boludy tilegen...

Betashardan keyin, «beti ashylghan» kelin, osy auyldyn, osy әuletting bir mýshesi retinde sanalatyn bolghan. Odan keyin, kelinning taghdyry da tek osy әuletpen baylanysty boluy da «Betashardan» bastalghan.

Mine, endi YuNESKO-nyng mәdeny múra tizimine engen búl tamasha dәstýrimiz qazaq halqynyng mәdeny baylyghy men ruhany ereksheligin býkil әlemge pash etetin boldy. Búl janalyq bizding halqymyz ýshin últtyq dәstýrlerimizdi saqtap, olardy bolashaq úrpaqqa jetkizude ýlken manyzgha iye.

Ábdirashit Bәkirúly, filosof

Abai.kz