Beysenbi, 12 Jeltoqsan 2024
Biylik 460 2 pikir 10 Jeltoqsan, 2024 saghat 22:47

Qoshanov: Uaqyt beldeuine qatysty zertteudi nauryzda ayaqtau kerek

Suretti týsirgen: Ály Ghalym

Parlament deputattary mýddeli memlekettik organdargha birynghay uaqyt beldeui mәselesine qatysty ghylymiy-zertteu júmysyn aldaghy jyldyng nauryz aiyna deyin ayaqtaudy tapsyrdy. Búl turaly Mәjilis Spiykeri, «AMANAT» partiyasynyng Tóraghasy Erlan Qoshanov Ýkimet mýshelerining qatysuymen ótken fraksiyanyng keneytilgen jiynynda aitty.

Suretti týsirgen: Ály Ghalym

Belsendi pikir almasu barysynda Mәjilis deputattary Ýkimet mýshelerine birynghay uaqyt beldeuin engizuge qatysty azamattardy tolghandyrghan ózekti saualdardy jetkizdi. Atap aitqanda, mәjilismen J. Áshimjanov Almaty oblysynyn, Jetisu oblysynyng jәne ózge de ónirlerding túrghyndarynan deputattyq korpus atyna kelip týsken kóp ótinishke nazar audardy. Deputat E. Sairov ýilesimdi qogham qúru ýshin Parlament pen Ýkimetting osy mәsele boyynsha birtútas ústanymy bolugha tiyis ekenin mәlimdedi. Deputat iy. Kuchinskaya múnday mәsele Ýkimet qaulysy dengeyinde sheshilmey, zang dengeyinde rettelui kerek degen pikir bildirdi.

Deputattar R. Zaitov, Ú. Tumashinov, N.Sabiliyanov, E. Janbyrshiyn, B. Nәjimetdiynúly, N. Dementieva, D. Múqaev jәne taghy da basqalar óz oi-pikirleri men úsynystaryn bildirdi. Sonday-aq, Sauda jәne integrasiya ministri Arman Shaqqaliyev, Ghylym jәne joghary bilim ministri Sayasat Núrbek, Densaulyq saqtau ministri Aqmaral Álnazarova bayandama jasady.

Fraksiya jiynyn qorytyndylay kele Mәjilis Spiykeri uaqyt beldeuin ózgertu – qoghamda eng kóp talqylanatyn taqyryptyng biri ekenin atap ótti. Ol múnday sheshimderdi aldyn-ala egjey-tegjeyli taldau jәne keninen talqylau arqyly qabyldau kerek ekenin jetkizdi. Búl qadam qoghamgha tiyimdi týsindiru júmysyn jýrgizuge mýmkindik beredi. Osyghan baylanysty, Ýkimet birynghay uaqyt beldeuine kóshuding әseri turaly kópfaktorly ghylymiy-zertteu júmysyn jýrgizu jóninde sheshim qabyldady. Atalghan sheshim birqatar súraqtyng jauabyn beruge tiyis.

«Uaqyttyng ózgerui, eng aldymen, azamattarymyzdyng densaulyghy men әl-auqatyna, túrmysyna qalay әser etetinine qatysty naqty jauap aluymyz kerek. Osy mәselege bas mәn beru qajet. Sonymen qatar, Ýkimet aityp otyrghan ýsh jyl – tym úzaq merzim dep esepteymin. Zertteu júmysyn ýsh aida ayaqtaghandarynyz jón. Aldaghy jyldyng nauryz aiynda zertteu qorytyndylarymen jәne naqty sheshu joldary bar úsynystarmen kelesizder degen ýmittemiz», – dedi Erlan Qoshanov Ýkimet mýshelerine qarata aitqany sózinde.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1404
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 1671