Talghardaghy tragediya qaytalandy. Eki ay búryn qoghamdy dýr silkindirgen Sherzattyng óliminen keyin endi aghasy júmbaq jaghdayda kóz júmdy. Qaytys boldy ma, qaza tapty ma?

Shynyn aitu kerek, bir otbasynyng basyna týsken tragediya o bastan qoghamdyq sipat alyp ketti. Onyng basty sebebi sol: Talgharda bolghan qylmys elimizding kez kelgen jerinde boluy yqtimal, Talgharda ornaghan jónsiz tәrtip elimizding kez kelgen jerinde bar.

Sol sebepti búl súmdyq, jan týrshigerlik oqighany әrbir qazaq óz qayghysynday qabyldady!

Sherzattyng óliminen keyin el tolqyp ketti. Sony angharghan biylik «bәrin baqylauda ústap otyrmyz» dep aityp, júrtty tynyshtandyrghanday boldy. Biraq odan song otbasy túryp jatqan ýy órtendi, endi, mine, әulet taghy bir úlynan airyldy. Meninshe, shaghyn ghana qaladaghy baqylaudy qamtamasyz ete almaghan shendi pogondylar dereu jauapqa tartyluy tiyis! «Qargha qarghanyng kózin shúqymaydy» degen zoologiyalyq hәm sayasy qaghidat múndayda jýrmeyd!

Jerleu kezindegi әkenin, basqa da otbasy mýshelerining qimyl-әreketi Ákimshilik kodeks jaghynan dúrys bolmaghan da shyghar, biraq adam jazghan zandar men erejelerden de biyik túratyn, jalpyadamzattyq qaghidattargha negizdelgen Moralidyq kodeks degen bar emes pe?! Ony nege úmytamyz osynday kezderi? Qos qayghydan әbden tausylghan әkeni abaqtygha jabu sonshalyqty qajet boldy ma? Qúday basqa bermes synnan әbden qamyqqan, ashynghan jandy toqtatudyng basqa da, adami, atam qazaqtyng qayghyly pendening qiyn jaghdayyn týsinip, júbatyp, qoldap qoyatyn jón-josyq joldary bar emes pe?

Álde, әldebireuler elding ashu-yzasyn tughyzs ýshin osylaysha onsyz da mazasyz otyrghan eldi arandatyp otyr ma? Kezinde әlemdik proletariattyng kósemi bolghan Lenin degen joldas: «Úshqynnan ot laulaydy» dep jazyp edi. Mýmkin, býginde biylik basynda otyrghandar Resey imperiyasynda revolusiya jasap, patshany, sosyn Uaqytsha ýkimetti bir kýnde tónkerip tastaghan bolishevik basshynyng enbekterin bir oqyp aluy kerek shyghar?

IYә, «әrbir qylmysqa ne zang búzushylyqqa qúzyretti organdardyng tergeu amaldarynan keyin jauap beriledi» degen qaghidat bar. Biylik soyn aitudan tanbaydy. Biraq otyz jyldyq әdiletsizdikten keyin, endi, mine, Talghardaghy oqighadan keyin júrtshylyqta sol organdargha senim bar ma?

Olay bolsa, is nasyrgha shappay túrghanda biylik Sherzattyng (endi onyng aghasynyn) ólimine qatysty tergeudi meylinshe ashyq, әdiletti jýrgizip, ayaqtauy tiyis.

Aytpaqshy, osynday rezonansty oqighalargha qatysty jýrttyng alandauyn, әleumettik jelilerge jarysa jazuyn biylik tek qana «hayp» nemese «eski Qazaqstan ókilderining qúityrqy әreketi» dep baghalap, birjaqty teris qabyldamauy kerek.

Mysaly, mine, men de jazdym. «Tergeu ashyq ótsin, Talgharda әdilettik ornasyn, kinәliler jauapqa tartylsyn» dep qarapayym talap qoyyp otyrmyn. Onyng nesi aiyp? Múnyng bәri qarapayym, úyaty men namysy bar kez kelgen adamnyng qoyatyn súraqtary emes pe?

Osynym hayp pa? Búl mening azamattyq pozisiyam, konstitusiyalyq qúqym.

Ámirjan Qosan

Abai.kz