Ýstimizdegi jyldyng basynda «Ana tili» gazetine bergen súhbatynda el Preziydenti Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev ótken jyldaghy memleketimizding ishki jaghdayy men syrtqy sayasatynda jetken jetistikteri men jiberip alghan әttegenaylaryna tolyq taldau jasap, Ýkimet pen barlyq memlekettik organdardyng aldyna jana jylda atqarylugha tiyisti joghary maqsattar men mindetter qoydy. Jalpy alghanda Preziydent Ýkimetting ótken jylghy atqarghan qyzmetine ong bagha berdi.

Áriyne Oljas Bektenovting Ýkimetining iske kiriskenine bir jylgha jeter-jetpes qana uaqyt ótti. El ekonomikasyndaghy jaghdaydy týbegeyli ózgertuge jәne qomaqty nәtiyjeler kórsetuge búl uaqyt azdyq etetini sózsiz. Preziydent osy jaghdaydy eskergen bolar.

Biraq el ekonomikasynyng býgingi kýngi jaghdayy asa mәz emes ekeni, ekonomikanyng barlyq negizgi kórsetkishterining kýnnen kýnge qúldyrap bara jatqany barshamyzgha belgili. Budjet tapshylyghy, joghary dengeydegi inflyasiya, tengening kýn sayyn qúnsyzdanuy, osynyng bәri qarapayym halyqtyng ómir sýru sapasynyng tómendeuine әkelip soghyp otyr. Býgingi Ýkimetting tiyimsiz júmysynyng nәtiyjesi tek qana halyqtyng ómir sapasynyng tómendeuimen shektelmey, sonymen qatar bolashaq úrpaqtyng nesibesine qol súghugha әkelip otyr. Últtyq qordan budjet tapshylyghyn jabugha alynatyn qarjynynyng mólsheri jyldan-jylgha ósip otyr.

Ótken jyly Últtyq qordan atalghan maqsatqa 3,6 trln tenge transfert bólinedi dep josparlanghanmen, naqty soma 2 trln tengege artyq bolyp shyqty. Osynyng bәri ainalyp kelgende býgingi Ýkimetting jýrgizip otyrghan tiyimsiz ekonomikalyq sayasatynyng nәtiyjesi ekenin elimizding beldi ekspertteri kýndelikti dәleldep otyr. Áriyne osynday qiyn-qystau jaghdaygha úrynugha ótken jyly elimizde bolghan kóptegen synaqtardyn, tabighy jәne tehnogendik apattardyng rolin de joqqa shygharugha bolmas. Degenmen búl faktorlar Ýkimetting ekonomikadaghy jaghdaydy týbegeyli ózgertuge batyl qadamdar jasay almay, dәrmensizdik kórsetuin aqtay almasa kerek.

Bәrimizding esimizde, Preziydent ózining «Ádiletti Qazaqstannyng jana ekonomikalyq baghdary» atty joldauynda 2029 jylgha qaray últtyq ekonomikanyng kólemin eki ese arttyryp, 450 milliard dollargha jetkizu turaly mindet qoyghan bolatyn. Endi oilanayyq, osy býgingi Ýkimetpen, onyng tiyimsiz ekonomikalyq sayasatymen, biz osy kózdelgen mejege jete alamyz ba? Biz әriyne qarapayym halyqtyng ókilderi ekonomikalyq sayasattyng qiyr-shiyryn jete týsine bermeymiz. Biraq, elimizding osy mikro jәne makro ekonomikasynyng mayyn ishken ekonomist ghalymdardyn, ekspertterding pikirlerine sýiensek, býgingi ekonomikalyq jaghdayda, әsirese býgingi Ýkimetting qúramymen, jogharyda kórsetilgen mejege jetu óte kýmәndi nәrse. Áriyne Preziydent belgilegen merzimge әli tórt jyl uaqyt bar. Dәl sol mejege jetpegenmen, el ekonomikasyna jana tynys berip, batyl-batyl qadamdar jasalsa, kóp sharuanyng basyn qaytaryp, tyghyryqtan shyghudyng joldary belgili bolyp qalar edi.

Sonymen, el ekonomikasyn tyghyryqtan shygharudyng mýmkindigin neden bastau kerek. Taghy da qarapayym halyqtyng ókili, ekonomika mәselesinde diyletant retinde bizding pikirimiz – ol birinshi kezekte qazirgi Ýkimetti otstavkagha jiberip, onyng jana qúramyn jas, bilimdi, batyl kadrlerden qúramdau qajet. Áriyne býgingi Premier Oljas Bektenov әli Preziydentting seniminen shygha qoymaghan, jas, teoriyalyq jaghynan qolayly túlgha. Biraq onyng bizding oiymyzsha bir ghana kemshiligi bar. Ol, Bektenovting qyzmettik ómirbayanynda el ekonomikasynyng jetekshi salalarynda, әsirese óndiristik salalarda istegen júmys tәjiriybesining jetkiliksizdigi. Sonymen qatar, ol ne aimaqtyng әkimi nemese ministr qyzmetterin atqarmaghan. Býgingi kýni Ýkimetting basynda bizding oiymyzsha kriziys-menedjer dengeyindegi túlgha boluy kerek.

Sonda býgingi kýni ol qyzmetke kim layyq? Búl jerde Preziydentimizding mentaliytetin eskergen jón bolar. Qasym-Jomart Kemelúly joghary basshy lauazymdargha tek ózi jaqsy biletin, talay synaqtardan ótken, bir sózben aitsaq, ózi biletin oboymanyng ishinen ghana kadrlerdi tandaydy.

Osy kriyteriydi eskere otyryp biz Ýkimet basshylyghyna Qanat Aldabergenúly Bozymbaev layyq dep aitar edik. Nege ol? Óitkeni Bozymbaev salystyrmaly týrde jas túlgha, sharuashylyq, ekonomika, óndiristik salalaryn jetik biletin maman. Ýsh oblysty basqarghan, Energetika ministri, «Samúryq» últtyq kompaniyasynyng tóraghasy lauazymdaryn atqarghan. Býgingi kýni Ýkimet tóraghasynyng orynbasary qyzmetin atqaruda. Bozymbaevty bir kezderi Nazarbaev memlekettik basqaru organdaryna qyzmetke shaqyrghan mladoturkter qataryna jatqyzugha bolady. Biraq ol mladoturkterding kóbisi qatysqan DVK-nyng qúramyna kirmegen. Bozymbaev ózining býgingi qyzmetinde ýkimettegi kriziys-menedjer mindetin atqarady desek artyq aitqandyq emes. Óitkeni ol býgingi kýnge deyin elimiz ýshin óte manyzdy, el basyna kýn tughan jaghdaydaghy eki kampaniyanyng basy-qasynda bolyp, olardy abyroymen atqaryp shyqty. Onyng birinshisi, byltyrghy kóktemde bolghan alapat su tasqynynymen kýres jәne onyng saldaryn jong sharalary bolsa, ekinshisi – jaqynda ghana Aqtau qalasynda bolghan әue apaty boyynsha qúrylghan  Ýkimet komissiyasynyng júmysyna basshylyq etui. Biz bәrimiz kuә bolghanday Bozymbaev myrza osy bir tótenshe jaghday kezinde barlyq tuyndaghan mәselelerdi sabyrmen, bayypty týrde qarap, әdiletti de dúrys sheshimder qabyldaghan bolatyn. Endi Ýkimet qúramyna keletin bolsaq, ol endi jana tóraghanyng qúzyreti. Biraq, bizding oiymyzsha Ýkimetting jana qúramynda býgingi kýni ózderin tiyisti dengeyde kórsete almaghan lauazym iyeleri bolmauy tiyis. Olardyng qataryna bizding oiymyzsha – R.Sklyar, Q. Sharlapaev, A. Satqaliyev, A. Saparov, R. Jaqsylyqov, M. Qarabaevtar jatady.

Al endi Oljas Bektenov turaly aitatyn bolsaq, ol jogharyda aitqanymyzday jas, keleshekte әli talay jauapty basshy qyzmetterdi senip tapsyrugha bolatyn túlgha. Býgingi qyzmetine deyin ol Sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl Agenttiginin, QR Preziydent Ákimshiligining basshysy lauazymdaryn abyroymen atqarghan. Ýkimet tóraghasy qyzmetinen otstavkagha ketken jaghdayda bizding oiymyzsha Oljas Abayúly ýshin eng qolayly qyzmet Respublikanyng bas prokurory lauazymy bolyp tabylady.

Býgingi kýngi elimiz ýshin eng bir basty da manyzdy mәsele - ol songhy otyz jyl ishinde halyqtyng auzynan jyryp, úrlanghan-jyrlanghan, syrtqy shygharylghan qarajattar men aktivterdi qaytaru desek, qazirgi kezde kóptegen kedergige úshyrap túrghan osy júmysty jandandyru Bektenov myrzagha senip tapsyrylsa dúrys bolar edi oilaymyz.

Búl aityp otyrghanymyzdyng bәri qarapayym halyqtyng Preziydentimizding nazaryna jetkizgisi kelgen qúlaq qaghysy. El tilegin nazaryna ala ma әlde basqasha sheshe me ol endi basqa mәsele.

Sonymen qatar, Qasym-Jomart Kemelúly elimizding bolashaghyna shyn jany ashityn, bәrimizge belgili sebeptermen syrtta jýrgen Ákejan Qajygelidin siyaqty (odan basqa da kóptegen azamattardy) elge qaytaru mәselesin qolgha alsa núr ýstine núr bolar edi.

Sәmet Yqylasúly Bayqonyrov,

Aqtau qalasy

Abai.kz