QR Bas prokurory

Berik Asylovqa!

Internet resurstardan jәne qogham ortasynan jii bayqalyp jýrgendey, últymyzdyng qasterli múralaryna, myndaghan jyldyq salt-dәstýrlerimizge shabuyl tolastamay túr. Ótken jyly jat diny aghymnyng jeteginde ketken bireuler «Dombyra – haram» dep, qazaqtyng eng qúndy muzykalyq aspabyn iske alghysyz etkisi kelse, taghy bir elirgen tobyr basyna sәukele kiyip, kóshpendi halyqtyq ghasyrlar boyghy baspanasy – kiyiz ýy ishinde jartylay jalanashtanyp, jynoynaq biymen últtyq qoghamnyng ashuyn tughyzghan bolatyn.

Endi mine, eng soraqysy – memleketimizding basty rәmizderining biri – Kók tuymyzdy qorlaushylar boy kórsetti. Juyrda ghana Atyrauda bolghan oghash oqigha qoghamda ýlken rezonans tughyzyp, azamattardyng ashu-yzasyn tudyryp otyr.

Bet-auyzyn túmshalap, qara jamylghan tórt әiel múz aidynynda ótken sporttyq jarys kezinde Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tuyn ústap týsken suret әleumettik jelilerge keninen tarap ketti. Olardyng qolyndaghy memlekettik tudyng betine arab jazuy men araby qylyshtyng súlba-sureti salynghan.

Múnda bizding nazarymyzdy audarghan – kók tudaghy arab qarpindegi jazudyng óte sapaly týrde, arnayy baspa qúralymen tanbalanuy. Demek, búl – jay ghana túrmystyq búzaqylyq, әdepsiz shekten shyghushylyq qana emes. Búl –bizding qoghamymyzgha, memlekettigimizge, últtyq dәstýrimiz ben biregeyligimizge jasalghan ashyq jәne naqaq qarsylyq.

Tu – әrbir qazaqstandyq ýshin qasiyetti qúndylyq. Búl memleketting tәuelsizdigi men tútastyghynyng qasterli simvol belgisi. Ony bóten belgilermen, әldebir jat mazmúndaghy jazularmen býldiru – zangha óreskel qayshy jәne qylmystyq jauapkershilikke tartudy talap etetin әreket.

Memlekettik tudy qorlau – býkil halyqty, tútas memleketti qorlau!

Sondyqtan múnday zang búzushylyq qatang әri mýltiksiz jazalanuy tiyis. Biraq eskere ketetin bir jәit – elding tuyn býldiru arqyly jat pighyldy dәriptemek bolghan búl tórt qyz әldebir  arandatushy toptyng qúrbany boluy mýmkin. Olar jastyq alanghasyrlyqpen, әlde materialdyq qyzyghushylyqpen nemese diny sauatsyzdyqpen jasaghan búl óreskel zang búzushylyqtyng tasasynda túrghan әldebir kereghar kýshter bar siyaqty. 

Mine, әkimshilik túrghydaghy jazasyn alghan tórt qyzdan búryn, osy qylmysty әreketti úiymdastyrushylar jazagha tartyluy tiyis. Qazaqstan Qylmystyq kodeksining 372-babynda: «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik rәmizderin qorlau – ýsh myng ailyq eseptik kórsetkishke deyingi mólsherde aiyppúl salugha ne sol mólsherde týzeu júmystaryna ne toghyz jýz saghatqa deyingi merzimge qoghamdyq júmystargha tartugha ne eki jylgha deyingi merzimge bas bostandyghyn shekteuge ne sol merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanatyny» kózdelgen.

Taghy bir alandaushylyq tudyratyn jaghday – osynday týr-týsi búrmalanghan Qazaqstan tuy Wildberries Russ marketpleysinde 5000 myng tengeden erkin jәne ashyq saudada satylyp jatyr. Búl ne súmdyq?! Búghan kim jol berip otyr?

Sóz joq, el Konstitusiyasy boyynsha, biz zayyrly memleketpiz, onda din memlekettik sayasattan tys dep jazylghan. Qazaqstan – әrbir azamattyng diny senim bostandyghy saqtalghan el. Biraq, bizding últtyq qúndylyqtarymyz, halyq birligi men mәdeny múramyz zanmen qorghalady.

Degenmen әldebir teris aghymdyq is-әreketter bizding úiysqan birligimizge qol súghatyn bolsa, biz múnday mәseleni memlekettik sayasattan ajyratyp qaray almaymyz! Sondyqtan qoghamda zandy týrde alandaushylyq tudyrghan búl bassyzdyqqa tiyisti bagha berilui kerek. Búl – jeke bireulerding diny kózqarasyn bildirui emes, qogham túraqtylyghyn, memlekettik tútastyqty búzugha baghyttalghan naqaqtan-naqaq jasalghan arandatu. Búny ejelden qalyptasqan diny birlik pen qoghamgha jarqyshaq saludyng qaskóy әreketi dep baghalau kerek!

Sonymen qatar, búl oqighanyng arandatushylyq mazmúny men memlekettik tudyng betinde qoldanylghan simvolikanyng sipaty – onyn aldyn ala josparlanghanyn, әldebir toptyng naqaq úiymdastyrghanyn kórsetedi.

Búghan kim tapsyrys berdi? Úiymdastyrushylardyng maqsaty qanday? Búl súraqtargha qúqyq qorghau organdary naqty jauap berui tiyis! Múnday arandatushylyqtyng qaytalanuyna jol bermeu ýshin tergeu-tekseru sharasy jan-jaqty jýrgizilui qajet.

Juyrda ótken Últtyq Qúryltayda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev últtyq dәstýrlerimizdi dәripteuge shaqyryp, qazaqy kiyim bizding últtyq bolmysymyzdy ayqyndap, halqymyzdyng qaytalanbas kelbetin kórsetetinin erekshe atap ótti.

Al biz ne kórip otyrmyz? Osy últtyq biregeylikti dәripteuge qarsylyq bildiru belgisi ghana emes, búl – qoghamgha qarsy baghyttalghan ashyq arandatushylyq.

Búl – halqymyzgha jat normalardy kýshtep tanu, tarihymyzdy, mәdeniyetimizdi, últtyq maqtanyshymyzdy joqqa shygharu әreketi.

Búl әrekettin adam qúqyqtaryn qorghau prinsipterine esh qatysy joq. Bizding últtyq salt-dәstýrimiz ben mynjyldyq múra-múratymyzgha, halyqtyq qadir-qasiyetimizge qayshy keletin múnday azamattyq qúqyq bizge qajet emes! Búl – qoghamdy ekige jaryp, әleumettik jik tudyrugha, dindi – memleketke, últtyq dәstýrdi – jasandy radikaldy normalargha qarsy qoigha baghyttalghan naqaq jәne qaskói әreket.

Sondyqtan biz múnday qauipterge kóz júmyp qaray almaymyz!

Osyny eskere otyryp, jauapty mekemeler kelesi sharalardy shúghyl qolgha aludy úsynamyz.

1. Qoldanystaghy zannamagha sәikes, qúqyq qorghau organdary oryn alghan jaghdaydy jiti tekserip, arandatushylyqqa aldanghan tórt әielding artynda túrghan kýshterdi, jalghan tudy dayyndaushylardy, ony taratushylardy anyqtap, múnday qastandyqtyng jolyn kesu ýshin, úiymdastyrushylargha qatang jaza qoldanuy tiyis!

2. Bekitilgen standartqa sәikes kelmeytin, resmy sipaty búrmalanghan memlekettik rәmizdi satugha shygharghan sauda oryndarynyng basshylyghyn jauapqa tartu kerek. Satylyp ketken tulardy jinap alyp, joi qajet!

Sonday-aq, tiyisti zannamagha memlekettiligimizdi mansúqtaytyn, qoghamdy jikke bóludi kózdeytin tauarlar satqan jekelegen marketpleysterge qarsy sanksiya saludy kózdeytin týzetuler әzirlep, ony zang normasyna engizu kerek.

3. Memleket radikaldy aghymdardyng óreskel әreketterine baqylaudy kýsheytip, diny qúndylyqtardy búrmalaugha qarsy sharalardy qatandatu qajet. Últtyq biregeylikti qorghaudyng jýieli jәne jalpygha ortaq sayasatyn qalyptastyratyn uaqyt jetti!

4. Zayyrly bilim beru jýiesin nyghaytudy, orta mektepterdegi dintanu sabaqtaryn últtyq múralar negizinde jýrgizu baghdarlamasy dayyndaluy kerek!

Sonymen qatar, tiyisti uәkiletti memlekettik organdar últtyq mәdeniyetti damytu, dәstýrli kiyim kii bastamalaryn qoldau jәne jastar arasynda keng kólemde týsindiru júmystaryn jýrgizui qajet.

QR Parlamenti Mәjilisining deputaty

Ermúrat Bapiy

Abai.kz