Búl ýsheui oblys ortalyghynyng Kutuzov atyndaghy ortalyq kóshesine qoyyldy. Eki tas qúmyranyng salmaghy jýz tonnalyq bolsa, arba men qúdyqtyng da jәy aghashtan jasalmaghany bayqalady. Búryn-sondy qala kóshelerinen múnday ghajap  kórinister kóre qoymaghan túrghyndar qyzyq kórip qaraydy. Sheneunikter «Jol kartasy» baghdarlamasyna oray qarajat bólip, qalany kóriktendiru júmystaryn osylay qolgha aluda. Kutuzov pen Estay kóshelerining qiylysy oblys ortalyghynyng eng bir kózge týser túsy.

Qiylysty ainala qorshaghan qazaq tilinde bir auyz sóz joq. Al, ózge tildegi әlem-jәlem zәulim bilibordtar qaptap-aq túr. Kutuzovtyng ornyna Bógenbay batyrdyn, nemese Búqar jyrau babamyzdyng eskertikshteri túratyn búl kóshege endi qúmyra men arba, qúdyq kep oryn aldy. Sheneunikter qúmyra, arba, qúdyqty auyldy eske týsiretin kórinister dep kóshege osy maqsatpen qoyghyzypty. Bәrekeldi. Biraq, sol kuvshiyn-qúmyranyz ben telega-arbadan, kolodes-qúdyqtan-qazaq auylynyn, qazaqy últtyq bolmysta paydalanatyn zattardy kórip túrghanymyz joq. Orys derevnyasynyng túrmys-tirshiligin  kózge elestetin zattardyng bizding oblys ortalyghyna qajeti qansha?..

Búl ýsheui oblys ortalyghynyng Kutuzov atyndaghy ortalyq kóshesine qoyyldy. Eki tas qúmyranyng salmaghy jýz tonnalyq bolsa, arba men qúdyqtyng da jәy aghashtan jasalmaghany bayqalady. Búryn-sondy qala kóshelerinen múnday ghajap  kórinister kóre qoymaghan túrghyndar qyzyq kórip qaraydy. Sheneunikter «Jol kartasy» baghdarlamasyna oray qarajat bólip, qalany kóriktendiru júmystaryn osylay qolgha aluda. Kutuzov pen Estay kóshelerining qiylysy oblys ortalyghynyng eng bir kózge týser túsy.

Qiylysty ainala qorshaghan qazaq tilinde bir auyz sóz joq. Al, ózge tildegi әlem-jәlem zәulim bilibordtar qaptap-aq túr. Kutuzovtyng ornyna Bógenbay batyrdyn, nemese Búqar jyrau babamyzdyng eskertikshteri túratyn búl kóshege endi qúmyra men arba, qúdyq kep oryn aldy. Sheneunikter qúmyra, arba, qúdyqty auyldy eske týsiretin kórinister dep kóshege osy maqsatpen qoyghyzypty. Bәrekeldi. Biraq, sol kuvshiyn-qúmyranyz ben telega-arbadan, kolodes-qúdyqtan-qazaq auylynyn, qazaqy últtyq bolmysta paydalanatyn zattardy kórip túrghanymyz joq. Orys derevnyasynyng túrmys-tirshiligin  kózge elestetin zattardyng bizding oblys ortalyghyna qajeti qansha?..

Kerisinshe, bizge sol jaqtardan, shetelden keletin qonaqtargha qazaq auylynyng beynesin  últtyq bolmystaghy naqysh-nyshan beyneler arqyly kórsetip kóshe ortasyna qoyghanymyz dúrys bolar edi. Ghúmyrynda túma, búlaq pen bastaudan su ishken qazaq auyldarynda osy kýnge deyin  Kutuzov kóshesindegidey su alatyn qúdyq kezdespeydi. Qazaqy at arbanyng da jóni bólek. Shyghys qúmyrasynyng da ózindik erekshelikteri  bar.Oblys ortalyghyn últtyq naqyshqa say әsemdeuge qazaqtyng kóshpeli tirliginen bastap, ydys-ayaghynyn, qolóner búiymdary, ýi-jaygha, kýndelikti qoldanatyn túrmystyq zattaryna san jetpes. Asyqqa eskertkish qoyghan elderde bar. Keli men kelsap, qúman, kýbi, torsyq, jinishke qysh qúmyralar, tostaghan, tay qazan....dep jalghasyp kete beredi, odan әri ghasyrlar terenine ýnilsek, balbal tas, týie-týie, týieler, býrkit, qobyz, dombyra, taqiya, oi-órnek, syntas, úrshyqtasty da janghyrtatyn uaqyt keldi. Múnyng bәrining ghajayyp syrlaryn qalalyq sәulet bólimining bastyghy Andrey Balashov qaydan bilsin?. Osy jón-jobany jasap, bekitpey túryp, qalalyq әkimdik arnayy bayqau jariyalap,oblys ortalyghyndaghy túratyn qazaq sәuletshilerining pikirlerin tyndap alu kerek edi. Kereku ónirining kelbetine say ózimizding tól tuyndylarymyzgha oryn bergenimiz dúrys. Qalalyq әkimdik qala kóshelerin kóriktendirgisi kelse, eng әueli onyng últtyq salt-dәstýrge say, qazaqy mәndegi,eldik sanagha layyq mәdeni-etnografiyalyq taqyryptaryna kónil bólgenderi qajet.

Pavlodar qalasy

(«Egemen Qazaqstan» gazetinen alyndy