Ótken aptada 2009 jyldyng әdebiyet nominasiyasy boyynsha Nobeli syilyghyn alghan qalamgerding esimi belgili boldy. Ol - últy rumyn  nemis jazushysy Gerte Muller hanym. Abai.kz portaly atynan zamandas Gerte apamyzdy qúttyqtay otyryp,  qalamynyz aq qaghazdyng betinde jorghalay bersin demekpiz!

Kez kelgen qalamgerding әlemdik dengeyge shyghyp, Nobeli syilyghynyng laureaty atanu - basty armany. Auyldan ýlken qalagha әli ne jazatynyn da bilmey, әiteuir ýlken әdebiyetke tamshyday bolsa da ýles qosamyn dep kelgen әr jas aqyn ya jazushynyng kókeyin osy armannyng elesi kezip jýretini shyndyq. Kók týtinine balta ilip qonggha bolatyn syrahanalar men etil spirtining iyisi mýnkip túratyn duhanalarda keudesin soqqylap «men bolashaq Nobeliding laureatymyn!» - degen aiqaydy Almatynyng ghana emes, Zimbabve men Gviyneyanyng túrghyndary da talay estigen shyghar. Filippin araldary men Vietnamnyng da, tipti Surinamnyng barlarynan da múnday «mәlimdemeler» auyq-auyq estilip jatady.

Shamasy jetpeytinin biletinder: «Bizge múnday syilyq kerek emes, biz onsyz da keremetpiz!» - dep qoyady. Biz de keyde osy syilyqty qazaqtyng qolyna tegin ústata qoyatynday ony alghymyz kelmeytin keyip tanytatynymyz bar.

Ótken aptada 2009 jyldyng әdebiyet nominasiyasy boyynsha Nobeli syilyghyn alghan qalamgerding esimi belgili boldy. Ol - últy rumyn  nemis jazushysy Gerte Muller hanym. Abai.kz portaly atynan zamandas Gerte apamyzdy qúttyqtay otyryp,  qalamynyz aq qaghazdyng betinde jorghalay bersin demekpiz!

Kez kelgen qalamgerding әlemdik dengeyge shyghyp, Nobeli syilyghynyng laureaty atanu - basty armany. Auyldan ýlken qalagha әli ne jazatynyn da bilmey, әiteuir ýlken әdebiyetke tamshyday bolsa da ýles qosamyn dep kelgen әr jas aqyn ya jazushynyng kókeyin osy armannyng elesi kezip jýretini shyndyq. Kók týtinine balta ilip qonggha bolatyn syrahanalar men etil spirtining iyisi mýnkip túratyn duhanalarda keudesin soqqylap «men bolashaq Nobeliding laureatymyn!» - degen aiqaydy Almatynyng ghana emes, Zimbabve men Gviyneyanyng túrghyndary da talay estigen shyghar. Filippin araldary men Vietnamnyng da, tipti Surinamnyng barlarynan da múnday «mәlimdemeler» auyq-auyq estilip jatady.

Shamasy jetpeytinin biletinder: «Bizge múnday syilyq kerek emes, biz onsyz da keremetpiz!» - dep qoyady. Biz de keyde osy syilyqty qazaqtyng qolyna tegin ústata qoyatynday ony alghymyz kelmeytin keyip tanytatynymyz bar.

Negizi, qazaq әdebiyetine búl syilyqtyng qajeti joq dep kólgirsudi dogharu kerek. Bir-aq auyz sóz: Nobeli medali qazaqqa qajet. Jahandanu ajdahasy kishkentay mәdeniyetter men әdebiyetterdi typ-tipyl qylyp otap, jútyp qoymay túrghanda búl syilyqty alugha memlekettik dengeyde mýddelilik tanytu kerek. Áriyne, jazushy adamnyng talanty men oiynyng dengeyin búl syilyq anyqtamaydy. Osy kýnge deyin anyqtaghany da shamaly. Dese de Nobeli syilyghy biz ýshin qazaq әdebiyetining әlemdik әdebiyetter katalogyndaghy orynyn anyqtau ýshin asa qajet.

Orystargha qaranyz. Bunin men Pasternaktyn, Sholohov pen Soljenisynnin, olardyng izin qualap Brodskiyding Nobeli syilyghyn alghandyghy әdebiyet  maydanynda da orystyng kýresi óz elining shekarasynan shyghyp ketkendigin kórsetedi. Basqa jýzdegen laureattardyng kóbisin biz týgili, әlem bile bermeydi. Siz Nobeli syilyghyn evreylerge beredi deysiz, basqa últtyng ókili óz halqyn jamandasa alady, búny әdeby syilyq degennen góri sayasy syilyq degenimiz dúrys dep uәj aitarsyz. Kelisuge de kelispeuge de bolady. Biraq olardyng barlyghy Nobelidi Orhan Pamuk sekildi alghan joq. Mysaly, jogharyda atalghan orys qalamgerlerining qaysysy orystyng qazaqqa istegen zúlymdyghyn jazyp edi. Múnday taghdyrly taqyrypta qalam terbeytin orys jazushysy әli tua qoyghan joq, tusa da әdebiyetke kele qoyghan joq.

Batys Europa men Amerika qoghamy qazir ruhany qúldyrau ýstinde. Ruhany serpilis alu ýshin europalyqtar japon poeziyasyn qyzyqtap oqidy. Al, japon poeziyasynyng tylsymyn sezinip, týisinu ýshin kem degende sauatsyz japon boluyng kerek. Búl japondyqtardyng aitatyny. Sebebi, japondyq dýniyetanymgha arnalghan hokku nemese hayku, tanka siyaqty formalar basqa mәdeniyet ókilderine (әsirese, ghalamat poeziyasy bar qazaqqa!) maghynasyz әri ersi kórinedi.

Al, qazaqtyng poeziyasy men prozasy she? Qazaqtyng әdebiyeti túnyp túrghan teneu ben tereng pәlsapa emes pe? Álemge ghajayyp dýniyelerimizdi kórsetetin uaqyt jetken sekildi. Tәuelsiz el boldyq, memleket qúrdyq degendey...

Bizde Nobeli syilyghyna kim layyq degen súraqtyng tuyndaytyny zandylyq. Álemdik әriptestermen terezesi ten, óresi joghary bolmasa kem emes qalamgerler, Qúdaygha shýkir bar qazaqta. Mysaly Ábish Kekilbay, Múhtar Maghauiyn, Oljas Sýleymenov, Tynyshtyqbek Ábdikәkimúly, Esenghaly Raushanov, Gýlnәr Salyqbay... Nobeli syilyghy baqilyqtargha berilse, búl tizimdi ondaghan adamgha tolyqtyrugha bolar edi. Mәsele, aty atalghan, atalmasa da siz layyq dep esepteytin jazushynyng shygharmalaryn әlem tilderine audaryp úsynuda bolyp otyr. Syrtqy ister ministrligi men Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi osy baghytta júmysty birlese bastap, kerek bolsa, sayasy tehnologiyalardy paydalanyp, qazaqtyng әdebiyetin, últymyzdyng sózi men oiyn ghalamgha pash etui tiyis dep oilaymyz. Al búl asa auyr júmys emes sekildi. Bermese bermeydi, oghan ókinuding qajeti joq. Esesine, qazaq әdebiyetine nazar audarylady. Qazaq oqylady. Joghary baghalanatynyna shýbәniz bolmasyn. Europalyqtar  japon kitaptaryn shang basqan sórelerge qoyyp, ekzotikanyng kókesin bizding әdebiyetten tabar edi.

Ravili Aleev degen bir aitqysh «Nobeli dinamiytining arqasynda qanshama talant kókke kóterildi!» - degen eken.

Men ony basqasha aitqym kep otyr: «Qazaq әdebiyetining arqasynda Nobeli syilyghynyng qúnyn kóteru kerek!».