Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 8217 0 pikir 14 Qazan, 2009 saghat 09:56

Múhamedjan TAZABEKOV. «Áuliye» aralau: kimder amaldap, kimder arandap jýr?

Áu basta atam qazaq әruaqqa siynbaghan, syilaghan. Biz osy eki úghymdy auystyryp alghandaymyz. Qabirlerding basyndaghy әruaqtardyng tasyna baryp, ólgenderden tilek tilep, qasiyetti Qaghbany ainalghanday tauap etip jatatyn, әruaqtargha arnap, qúrban shalyp, tilek tilep, bala súrap jalbarynatyn qauymnyng is-әreketi qanshalyqty Islamgha qayshy ekenin bireu bilse, bireu bilmes.

Qazirgi kezde kópshilikke tanys «Súnqar», «Aqqu» degen atpen kóptegen músylman bauyrlarymyzdyng adasqan jolynda kósh bastap, qabirlerdi aralatyp, olardan demeu súratyp jatqany jasyryn emes. Kóktemning shuaqty kýnderi bastalysymen aq shýberek baylaghan avtobustar jolgha shyghady. Qabirlerge baryp qaytushylardyng jighan tergen tengesin jinap alyp, jolyn ashyp berushiler de nasihatyn kýsheytedi. Búl osy dýniyening esebi, al aqiyrette she?

Alayda, olardyn: «Biz aruaqtardan emes, Allahtan súraymyz, tek bizding tilegimizdi Allahqa atalar jetkizedi» dep jýrgenderi - ruhany aila. Óitkeni Allah Taghala: «Allahtan basqa nәrselerge tabynasyndar ma? Olar senderge ziyan tiygizu qabiletine de, payda keltiru qabiletine de ie emes qoy. Allah estushi, әri tolyq bilushi» deydi («Maida» sýresi, 76-ayat). Osy bizge anyq dәlel emes pe?

Áu basta atam qazaq әruaqqa siynbaghan, syilaghan. Biz osy eki úghymdy auystyryp alghandaymyz. Qabirlerding basyndaghy әruaqtardyng tasyna baryp, ólgenderden tilek tilep, qasiyetti Qaghbany ainalghanday tauap etip jatatyn, әruaqtargha arnap, qúrban shalyp, tilek tilep, bala súrap jalbarynatyn qauymnyng is-әreketi qanshalyqty Islamgha qayshy ekenin bireu bilse, bireu bilmes.

Qazirgi kezde kópshilikke tanys «Súnqar», «Aqqu» degen atpen kóptegen músylman bauyrlarymyzdyng adasqan jolynda kósh bastap, qabirlerdi aralatyp, olardan demeu súratyp jatqany jasyryn emes. Kóktemning shuaqty kýnderi bastalysymen aq shýberek baylaghan avtobustar jolgha shyghady. Qabirlerge baryp qaytushylardyng jighan tergen tengesin jinap alyp, jolyn ashyp berushiler de nasihatyn kýsheytedi. Búl osy dýniyening esebi, al aqiyrette she?

Alayda, olardyn: «Biz aruaqtardan emes, Allahtan súraymyz, tek bizding tilegimizdi Allahqa atalar jetkizedi» dep jýrgenderi - ruhany aila. Óitkeni Allah Taghala: «Allahtan basqa nәrselerge tabynasyndar ma? Olar senderge ziyan tiygizu qabiletine de, payda keltiru qabiletine de ie emes qoy. Allah estushi, әri tolyq bilushi» deydi («Maida» sýresi, 76-ayat). Osy bizge anyq dәlel emes pe?

Qazirgi qabirlerge ziyarat etushilerding mәn bermey jýrgen bir mәselesi - Islam senimi boyynsha qabirde jatqandardan tilek tileuge bolmaytyndyghy. Tilek tek qana bir Allahtan tilenedi. «Jaratushy túrghanda jaratylghannan ne súraysyn» dep atalarymyz tegin aitpaghan. Allah taghala Fatiha sýresining besinshi ayatynda bir Allahqa ghana qúlshylyq etip, bir Alladan ghana súrau qajettigin adamdargha búiyrghan edi. Al, qabirde jatqan qanday qasiyetti adam bolsa da, odan birdeme súrau - Allahtyng qaharyn tudyratyn serik qosu kýnәsi ekenin bilip qoyghanymyz jón. Áuliye, әnbiye, әruaq - búlardyng bәri ómirden ótip ketken adamdar. Olar bizding qayghy-qasiretimizge, quanysh-shattyghymyzgha ortaqtasa almaydy. Bizge eshqanday jәrdem tiygize almaydy. Tipti olar bizding ne tilep, ne sóilep jatqanymyzdy da estimeydi. Búl sózimizge dәleldi Qúrannan tabamyz.

«Eger olargha jalbarynsandar - dauystaryndy estimeydi. Mýbada, olar estise de, senderge jauap qaytara almaydy. Sonday-aq, Qiyamet kýni olar senderding ortaq qosqandarynnan tanady. Tolyq habar berushi Allahtay senderge eshkim týsindirmeydi» (Fatyr sýresi, 14-ayat).

«Tiriler men óliler teng emes... Múhammed (gh.s.) sen qabirdegi bireulerge estirte almaysyn» (Fatyr sýresi, 22-ayat).

Allahtyng ayattarynda keltirilgendey, tiriler men óliler teng emes. Ólilerding tirilerge kómektesui mýmkin emes. Al tiriler Qúran oqyp, dúgha jasap ólilerge kómektese alady.

Ókinishke qaray, qazirgi tanda elimizde qabirden qabir qoymay aralap, әuliye-әnbiyelerge minәjat qylyp, medet tileushiler kóbeyip ketti. Baqyt, baq-dәulet, dertke shipa, qúrsaqqa perzent ansaushylardyng barar jeri, basar tauy - әuliyening basy, beyitting tasy ekeni ókinishti-aq. Olar osylaysha Jaratqan Allahqa emes, jaratylghan - maqúlyqqa jalbarynyp jýr. Sóitip, tiriler әruaqqa emes, әruaq tirilerge múqtaj ekenin úmyta beredi. Endi «ólgen adamnyng qalay kónilin tauyp, qalay razy etuge bolady, qanday qajettiligin ótesek әruaq aldyndaghy mindetimizden qútylamyz?» degen súraqtargha keleyik. Búl súraqtardyng jauabyn sharighattan izdep kóreyik Payghambarymyzdyng (c.gh.s.) sýnnetine sýiensek, tiri adamdardyng ólgen pende aldyndaghy mindetteri: mәiitin juu; kebindeu; janazasyn shygharu jәne jerleu. Osy rәsimderdi oryndaghan adam óli aldyndaghy óz mindetinen tolyq qútylady. Áriyne, Qúran oqyp, dúgha baghyshtasa, ólgen adam odan payda aluy mýmkin. Biraq sharighat shartyn saqtap, oryndamasa búdan da payda joq. Eger, ólige baghyshtap mal soyyp, qúlpytas ornatyp, mazar salyp әruaqty riza etemiz desek, búl jerde Allahtyng búiryghy búzylatynyn bilgenimiz jón.

Allah Taghala Óz kitaby - Qúranda (Kәhf sýresinde) bir oqigha jóninde bizdi habardar etedi. Onda dinsiz qauymnan qashyp, ýngirge tyghylghan imandy jastar jóninde aitylady. Olardy Jaratushy IYemiz ýsh jýz toghyz jyl úiyqtatyp tastap, sosyn olardy keyingilerge ýlgi boluy ýshin qaytadan oyatady. Oyanghan song olardyng biri qalagha baryp, jana ortagha mýlde jatyrqap qaraydy. Onda ýirenise almay, ýngirge qaytyp oralady. Ol kelgen kezde, úiqydan oyanghan imandy jastardyng bәri qaytys bolyp ketkenin kóredi. Al, olardyng arttarynan izdep kelgen adamdar olardyng ýngirine «ýy salayyq», «meshit salayyq» dep daulasady. Osyghan oray barlyq әlemderding rabbysy Allah Taghala olargha (yaghni, ólgen jastargha) Allahtan ózge eshkim jәrdem bere almaytynyn, Óz ýkimine eshkimdi ortaq qylmaytynyn, olargha Óz tarapynan belgili bir iygilik bóletinin bildiredi. Endeshe, óz nesibesi ózinde bolatyn o dýniyedegi adamdardy razy etemiz dep qara ter boluymyzdyng qanshalyqty qajettiligi bar?

Sonday-aq, «óli riza bolmay tiri bayymaydy» degen qaghidada, ólining múqtajdyghyn óteseng ol da saghan jәrdemin tiygizedi degen úghym jatyr. Múnday senim iyeleri tirilerding dúghasyna múqtaj bolghan ólgender ruhynyng tiri adamgha ziyan da, payda da keltire almaytyndyghyn úqpaydy. El ishinde: «Adam ólgen song onyng denesinen jany bólinip shyghady, әruaq degenimiz - osy. Áruaq tirilerden razy bolsa, ol adamdardyng arasynda jýrip olardy qoldap-qorghap, bәle-jaladan saqtap jýredi» degen senim bar. Sondyqtan, isi ilgeri baspasa: «Bәlkim qúdayy jasap jibersem, әruaqtar razy bolyp, jolym ashylar» dep, Allahqa emes, aruaqqa arnap qúrbandyq shalyp jatatyndar ózining búl isining dúrys emestigin bilmeydi. Islam sharighaty boyynsha búl qate senimnen tughan asa auyr kýnәgha jatady. Endeshe biz qajettiligimizdi Allahtyng bir Ózinen ghana súraugha tiyispiz.

Allah Qúran Kәrimning Kaf sýresining 16-ayatynda: «Biz adam balasyna kýre tamyrynan da jaqynbyz!» degen. Demek, Allah Taghala sózi aqiqat, bizge qabirde jatqan mәiit emes, Allah Taghala jaqyn eken. Allah Taghala Baqara sýresining 186-ayatynda: «Men olargha aqiqatynda jaqynmyn, menen tilek tilese qabyl alamyn» dep anyq aitady. Olay bolsa, óte jaqyn Allah Taghaladan tilemey, aishylyq, kýnshilik jol jýrip, aidaladaghy әuliye, әruaqtardan tilek tilegenimiz qay sasqanymyz?!.

Allah Taghala aitady: «Eger olargha jalbarynsandar, dauystaryndy estimeydi...» (Fatyr sýresi, 14-ayat). Qabirdegiler tirilerding sózin estimese, jauap beruge shamasy kelmese, onda olar ózine syiynushylardyng mún-múqtajyn qalay sheship bermek? Allah tyiym salghan bolsa, әruaq adamdardyng jelep-jebeytin kýsh-quatyn qaydan alyp, ony tiriler ýshin qalay paydalanbaq? Endeshe, bizding «Qúday onda, әruaq qolda» degenimiz qalay bolar eken?

Biz qazaqtar osy «әruaqqa syiynsaq, onalamyz» degen senimdi qaydan tauyp aldyq eken? Eger әruaqqa syiynu halyqty baqytqa jetkizetin bolsa, onda ýndilerding aldyna eshqanday el týspegen bolar edi. Olar ata-babasynyng әruaghyna senetini sonday, jaqyn jerden jelep-jebesin dep olardyng óligin destelep shatyrlaryna jinap qoishy edi. Tipti, keybir ýndi taypalary basy auyrsa, atasynyng mәiitining bas sýiegin úntaqtap, ony sugha ezip dәri retinde iship te alady eken. Biraq, ata-baba әruaghyna asa qatty berilse de, ýndi halqy joyylugha tayau túr. Mine, búl Jaratushygha emes, jaratylghandargha senuding jetken jeri. Biz de sol Qúdayyn tanymay, oghan nadandyqpen әruaqty ortaq etip joyylyp ketken ýndilerding kebin kiymeyik desek, Islam dinin ghylymy týrde mengeruge talpynuymyz qajet.

Aldymen, osy «әruaq» sózining maghynasyn ashyp alayyq. «Áruaq» arab sózi. Týbiri - «ruh». Yaghni, «jan» degen maghynany bildiredi. Jannyng jeke týri - «ruh», al kópshe týri - «әruaq» dep atalady. Sonda, «әruaq» qazaqshagha «jandar» bolyp audarylady. Mysaly, Qabanbaydyng әruaghy qolday kór degenimiz, Qabanbaydyng jandary qolday kór degen úghym bergen bolar edi. Sonda, Qabanbaydyng qansha jany bolghany?! Demek, әruaq degen sózimizding ózinde bir shiykilik bar ekeni osydan-aq kórinip túr. Osy súraq tónireginde oilanghan adamdar ólilerge siynudy toqtatsa kerek edi.

 

«QAZAQSTAN» apatlyghy, №36 (276),  8-qazan, 2009

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5574