Tәuelsiz elding taghdyry onyng Ata Zanymen tyghyz baylanysty. Konstitusiya – memleketting qúqyqtyq qanqasy ghana emes, ruhany ózegi, tarihy jadtyng zandy jalghasy. Ásirese til problemasy – tek kommunikasiya qúraly demeyik, últtyq bolmys pen egemendikting tiregi. Sondyqtan da Ata Zandaghy til turaly bapqa engiziletin kez kelgen ózgeris jay tehnikalyq týzetu emes, últ bolashaghyna qatysty strategiyalyq sheshim bolyp sanalady.

Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynyng 7-babynda memlekettik til – qazaq tili ekeni aiqyn jazylghan. Sonymen birge orys tili memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin basqaru organdarynda qazaq tilimen teng qoldanylady dep kórsetilgen. Búl norma tarihy kezennin, ótpeli qoghamnyn, etnodemografiyalyq ahualdyng jemisi edi. Alayda uaqyt algha jyljydy, memleket nyghaydy, últtyq tilding mәrtebesin shynayy jýzege asyru jaghdayy kýn tәrtibinen týsken joq. Osy orayda orys tilining qoldanylu ayasyn “qajet jaghdayda ghana” degen naqtylau arqyly shekteu turaly úsynys – oilanudy qajet etetin bastama dep oilaymyz.

Búl jerde problema orys tiline qarsy boluda dep týsinbeu kerek. Kez kelgen til – mәdeniyet pen bilimnin, órkeniyetting negizgi bóligi. Orys tili arqyly ghylymgha, әdebiyetke, halyqaralyq baylanystargha jol ashylghanyn joqqa shygharu – tarihy shyndyqqa qiyanat. Biraq memlekettik tilding mәrtebesi formalidy ghana emes, naqty basymdyqqa ie ekendiginde boluy tiyis. Eger Konstitusiyada orys tili qazaq tilimen teng qoldanylady dep jazylyp túrsa, praktikada memlekettik tilding shynayy ýstemdigi qalyptasa qoyy qiyn.

“Qajet jaghdayda ghana” degen tirkes – shekteu emes, qúqyqtyq aiqyndau. Búl formulirovka memlekettik organdardyng negizgi júmys tili qazaq tili boluy tiyis degen qaghidatty naqtylay týsedi. Al orys tili qajettilik tuyndaghanda – mysaly, azamattyng qúqyghyn qamtamasyz etu, halyqaralyq baylanys, etnostyq toptardyng súranysy – sol kezde qoldanyluy mýmkin. Yaghny orys tilin tolyq yghystyrmay-aq, onyng konstitusiyalyq mәrtebesin memlekettik tilge núqsan keltirmeytin dengeyge týsiru úsynylady.

Álemdik tәjiriybege kóz salsaq, kóptegen elderde memlekettik tilding basymdyghy zang jýzinde naqty bekitilgen. Mәselen, Fransiya Konstitusiyasynda fransuz tili Respublika tili dep anyq jazylghan jәne memlekettik basqaru tolyqtay osy tilde jýrgiziledi. Sol siyaqty Týrkiya Konstitusiyasynda memlekettik til – týrik tili dep naqty belgilengen, ózge tilderge resmy teng mәrtebe berilmegen. Búl elderde ózge tilderge tyiym salynbaydy, biraq memlekettik tilding ýstemdigi talqylanbaytyn normagha ainalghan.

Qazaqstan jaghdayynda tarihy erekshelik bar ekeni ras. Kenestik kezende orys tili qoghamdyq ómirding barlyq salasynda ýstem boldy. Tәuelsizdik alghannan keyin qazaq tiline memlekettik mәrtebe berilgenimen, onyng tolyqqandy iske asuy úzaq әri kýrdeli prosess bolyp shyqty. Qalalyq ortada, iri biznes pen joghary tehnologiya salasynda orys tilining basymdyghy әli de seziledi. Múnday jaghdayda Konstitusiyalyq normadaghy “teng qoldanylady” degen tirkes memlekettik tilding bәsekege týsuine mәjbýrleydi.

“Qajet jaghdayda ghana” degen sóz tirkesin qosu – sayasy túrghydan da, qúqyqtyq túrghydan da salmaqty qadam. Birinshiden, memlekettik tilding ýstemdigin aiqyndaydy. Ekinshiden, orys tilin tolyqtay alyp tastamay, qoghamdaghy tildik tepe-tendikti saqtaydy. Ýshinshiden, memlekettik organdardy qazaq tilinde júmys isteuge naqty mindetteydi.

Alayda kez kelgen ózgeris qoghamnyng kelisimine sýienui tiyis. Til – sezimtal taqyryp. Ásirese kópetnosty qoghamda asyghys sheshimder әleumettik shiyeleniske әkelui mýmkin. Sondyqtan múnday bastama keng qoghamdyq talqylaudan, ghylymy saraptamadan ótui qajet. Til sayasaty – emosiya emes, strategiyalyq esep pen úzaq merzimdi mýddege negizdelui tiyis.

Taghy bir qyry – kadr dayarlau. Eger memlekettik organdar tolyqtay qazaq tiline kóshse, onda barlyq qyzmetkerding tildik qúzyreti joghary boluy shart. Bilim jýiesi, memlekettik qyzmetke qabyldau talaptary, is jýrgizu standarttary – osy baghytta jetildirilui kerek. Áytpese, Konstitusiyadaghy ózgeris qaghaz jýzinde qalyp qoiy mýmkin.

Sonymen birge “qajet jaghdayda ghana” degen tirkesting ózi qúqyqtyq túrghydan naqty týsindirmege múqtaj. Qanday jaghdayda qajet? Azamattyng ótinishi boyynsha ma? Halyqaralyq sharttargha baylanysty ma? Eger búl súraqtargha zannamalyq dengeyde jauap berilmese, norma әrtýrli týsindirilip, qúqyqtyq daulargha sebep boluy yqtimal.

Degenmen, memlekettik tilding shynayy ýstemdigin qamtamasyz etpeyinshe, últtyq biregeylik tolyq qalyptaspaydy. Til – tek qarym-qatynas qúraly desekte, oilau jýiesi, dýniyetanym, mәdeny kod. Qazaq tili memlekettik basqarudyn, ghylymnyn, tehnologiyanyn, sifrlyq transformasiyanyng tiline ainalmayynsha, onyng mәrtebesi tolyq jýzege asty deu qiyn.

Osy túrghydan alghanda, Ata Zangha orys tiline qatysty “qajet jaghdayda ghana” degen tirkesti qosu – simvoldyq emes, mazmúndyq ózgeris. Búl – memlekettik tilding konstitusiyalyq basymdyghyn naqtylau, tarihy әdilettilikti qalpyna keltiru qadamy. Biraq osy qadam qoghamdy bólmey, kerisinshe biriktirui tiyis. Qazaq tilining kýshengi – ózge tilderding әlsireui emes, memleketting nyghangy retinde qabyldanuy qajet.

Sonynda aitarymyz: Konstitusiya – uaqyt talabyna say janaryp otyratyn tiri qújat. Biraq onyng әrbir sózi ghasyrlyq salmaqqa iye. “Qajet jaghdayda ghana” degen sóz – bolashaq úrpaqtyng tildik kenistigin aiqyndaytyn formulagha ainaluy mýmkin. Eng bastysy – ózgeris sayasy úran emes, sanaly, salmaqty, qúqyqtyq túrghydan negizdelgen sheshim boluy tiyis. Sonda ghana memlekettik tilding mәrtebesi shynayy biyiktep, Ata Zannyng ruhy men әrpi ýndestik tabady.

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz