Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3886 0 pikir 27 Qazan, 2009 saghat 08:06

Toqtar KENJEGhALIYEV. ...Foks kóshesinde túramyz...

BQO Bórli audany Aqsay qalasyndaghy «Zavodskaya» kóshesining atauyn «Rodjer Foks atyndaghy» kóshe dep ózgertiluine narazylyq bildirushi aqsaylyq (búrynghy Zavodskaya kóshesi) túrghyndardyng qoly.

Aqsay qalasyndaghy eshkimge eleusiz Zavodskaya kóshesining bir kýnde Rodjer Foks atyndaghy kóshe bop ózgerip shygha kelui el qúlaghyn eleng etkizgen oqigha boldy. Janalyqtyng avtory - Bórli audanynyng әkimi Bolat Shәkimov Qarashyghanaq kenishin iygerip jatqan QPO b.v. kompaniyasynyng bas diyrektory R.Foks myrzany osylaysha tarihta qaldyrudy kózdese kerek. Shәkimovtyng atyshuly sheshimi aghymdaghy jyldyng 9 mausymy kýni shyqty. Audandyq mәslihat bas shúlghyp, ony maqúldap ta jiberdi.  QPO óz kezeginde basshysynyng esimin iyelengen kósheni kýrdeli jóndeuden ótkizuge 48 mln. tenge qarjy bólip, jarty dýniyeni jarylqap tastaghanday bop otyr. Jergilikti qadaghalaushy organdardyng qúzyryna kýmәnmen qarap, júmys sapasyn ózimiz tekseremiz deytinderin qaytersin.

BQO Bórli audany Aqsay qalasyndaghy «Zavodskaya» kóshesining atauyn «Rodjer Foks atyndaghy» kóshe dep ózgertiluine narazylyq bildirushi aqsaylyq (búrynghy Zavodskaya kóshesi) túrghyndardyng qoly.

Aqsay qalasyndaghy eshkimge eleusiz Zavodskaya kóshesining bir kýnde Rodjer Foks atyndaghy kóshe bop ózgerip shygha kelui el qúlaghyn eleng etkizgen oqigha boldy. Janalyqtyng avtory - Bórli audanynyng әkimi Bolat Shәkimov Qarashyghanaq kenishin iygerip jatqan QPO b.v. kompaniyasynyng bas diyrektory R.Foks myrzany osylaysha tarihta qaldyrudy kózdese kerek. Shәkimovtyng atyshuly sheshimi aghymdaghy jyldyng 9 mausymy kýni shyqty. Audandyq mәslihat bas shúlghyp, ony maqúldap ta jiberdi.  QPO óz kezeginde basshysynyng esimin iyelengen kósheni kýrdeli jóndeuden ótkizuge 48 mln. tenge qarjy bólip, jarty dýniyeni jarylqap tastaghanday bop otyr. Jergilikti qadaghalaushy organdardyng qúzyryna kýmәnmen qarap, júmys sapasyn ózimiz tekseremiz deytinderin qaytersin.

Búghan deyin de qazaqqa shekeden qarap kelgen sheteldik investordyng qoyny - qonyshymyzdy tonap bolyp, endi kóshemizge kóz salghany janymyzgha batady deydi aqsaylyq aghayyn. Úlybritaniya azamaty Foks jaldamaly júmysshy, merzimi bitkende eline qaytady. Jerasty baylyghy onyng jeke menshigi emes, qara qazaqtyng qazynasy. Olay bolsa óz baylyghymyzdy ózimizge shómishtep berip, qalghanyn shegara asyryp jatqan QPO - gha osylaysha "alghys" aituymyzgha jol bolsyn. El basqarghan azamat eng aldymen últtyq namysty, mýddeni oilauy kerek edi, qazaqtyng jyrtysyn jyrtuy tiyis edi. Odan qalsa zandy syilauy mindetti edi. Ókinishke oray, onyng biri de oryndalmady. Jalghyz adamnyng solaqay sayasatynyng saldarynan tútas qalanyng taghdyryna núqsan keldi. Býgin biyliktegi әkim kóshe atauyn qalauynsha ózgertse, kýni erteng shahar, oblys, odan asyp, respublika atauyn ózgerteyik demesine kim kepil. Eng soraqysy, halyqpen aqyldasyp, "osy sizder qalay oilaysyzdar" dep jatqan jan balasy joq. Jabyq esik jaghdayynda talqylanyp, on - on bes deputattyng "batasyn" alghan bastama basqalargha júghysty bolmasyn dep tileyik. Áytpese, kómirimiz Mittaldyn, mysymyz Mashkeevichting uysynda ekendigi belgili...

Talghat Qatauov, qala túrghyny:

- "Quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kórersin" degendey myna sheshim bәrimizding jaghamyzdy ústatty. Últymyzgha sinirgen zәredey enbegi joq kóldeneng kók attygha kóshe atyn bere salu degen súmdyq oqigha emes pe?! Reseyding bes guberniyasymen shektesetin oblysymyzda orys tilining ýstemdigin joyamyz dep jýrgende endi aghylshynmen alysatyn boldyq. Audan әkimining qolyndaghy biylikti paydalanyp, halyqtyng oi-pikirimen sanaspay óz últymyzda asyl azamattar men úly perzentter joqtay ózge memleketting bir alpauytyna bas úrghanyn elge jasalghan zor qiyanat dep baghalaymyn. Jiyrma jyl boyy shyn mәninde memlekettik dengeyge kóterile almaghan ana tilimizge búl ýlken soqqy. Kózi tirisinde adamnyng esimi kóshege berilmeydi degen zang talaptaryn da aidalada qaldyrdyq. Osyny eskerip, audan әkimi kóshe atauyn qaytadan qalpyna keltirui jәne halyqtan keshirim súrauy tiyis.

Batys Qazaqstan oblysy

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543