Mening «abai.kz» interne-portalyndaghy súhbatyma pikir jazghan beymәlim aghayyn dәl osylay degen eken. Anyghynda ol: «Kópshiligimiz býgingi shyndyqtan ainalyp ketkimiz kelgenimen, shyndyq bizdi ainalyp ótpeytini anyq. Kózin uqalap ashyp jýrgen shala úiqy aghayyndarymyzdyng sanasyn shyrayly sóziniz ben oiynyz arqyly týrtki jasaudan ainymaytyn azamattyghynyzgha kýnshildigi joq, kýdigi kóp alys auyldaghylar senedi» - depti.
Dәtke quat beretin sóz eken. Quanyp qaldym. «Alys auyldaghylardyn» bәri tegis maghan imanday senedi degen keudemsoq oidan aulaqpyn. Meni quantqan – alys auyldan oyau aghayyndardyng boy kórsetkeni jәne olar internetten «iynemen qúdyq qazudy» ýirene bastaghany boldy.
Áytpese, internet-konferensiyadaghy pikirler arasynda it terindi basyna keptep jiberuden tayynbaytyn jazbalar jaghamdy ústatty. Aghynan aqtarylugha tyrysqan adamgha keyde beypil, endi birde sonshama qatygez pikir aitarlyqtay kimning kenirdeginde qolym ketip edi dep, ólsheusiz óshpendilikke boy aldyrghan birli-jarym jazghyshtardyng doghal tanymyn tanugha tyrysyp baqtym. Biraq, biyliktegi bekterden basqanyng ala jibin attaghan jerim joq edi – solaqay pikirlerding payymyn týsine almadym.
«Shyndyq bizdi ainalyp ótpeydi» degen janashyr aghayynnyng fәlsәfәlik sózin bas taqyrypqa shygharuyma taghy bir pikir sebep boldy. 

Mening «abai.kz» interne-portalyndaghy súhbatyma pikir jazghan beymәlim aghayyn dәl osylay degen eken. Anyghynda ol: «Kópshiligimiz býgingi shyndyqtan ainalyp ketkimiz kelgenimen, shyndyq bizdi ainalyp ótpeytini anyq. Kózin uqalap ashyp jýrgen shala úiqy aghayyndarymyzdyng sanasyn shyrayly sóziniz ben oiynyz arqyly týrtki jasaudan ainymaytyn azamattyghynyzgha kýnshildigi joq, kýdigi kóp alys auyldaghylar senedi» - depti.
Dәtke quat beretin sóz eken. Quanyp qaldym. «Alys auyldaghylardyn» bәri tegis maghan imanday senedi degen keudemsoq oidan aulaqpyn. Meni quantqan – alys auyldan oyau aghayyndardyng boy kórsetkeni jәne olar internetten «iynemen qúdyq qazudy» ýirene bastaghany boldy.
Áytpese, internet-konferensiyadaghy pikirler arasynda it terindi basyna keptep jiberuden tayynbaytyn jazbalar jaghamdy ústatty. Aghynan aqtarylugha tyrysqan adamgha keyde beypil, endi birde sonshama qatygez pikir aitarlyqtay kimning kenirdeginde qolym ketip edi dep, ólsheusiz óshpendilikke boy aldyrghan birli-jarym jazghyshtardyng doghal tanymyn tanugha tyrysyp baqtym. Biraq, biyliktegi bekterden basqanyng ala jibin attaghan jerim joq edi – solaqay pikirlerding payymyn týsine almadym.
«Shyndyq bizdi ainalyp ótpeydi» degen janashyr aghayynnyng fәlsәfәlik sózin bas taqyrypqa shygharuyma taghy bir pikir sebep boldy. 

Pikir. «Osy tirliginizdi tyndyryp jýrgendegi oiynyz ne? Siz týgili, qazaqtyng teng jartysy aiqaylasa da, qalghan jartysy oghan búrylyp ta qaramaytynyna kóziniz jetti ghoy. Neni kózdep jýrsiz: biylik, aqsha әlde tarihta qalu ma?» - depti bir pikirshi.

Bir qaraghanda janashyr pikir. IYә, kózimning jetkeni ras. IYә, «aynalyp ótpeytin» shyndyq. Búl maghan ghana emes, múqym qazaq júrtyna oryny tolmas ókinishti jaghday bolsa kerek. Biraq men qazaq qoghamynyng jikke jaryluyna kóz jetkizu maqsatyn kózdemegenim anyq. Anyghynda sorly qazaq jonghar shapqynshylyghyna qarsy kýresten keyin qashan bir atanyng balasynday bolyp edi? Osy saualgha jauap izdegende, atyng óshkir kenestik sayasat qalyng qazaqty bir qoragha qamaghan seksen jyldyq imansyz iydeologiyany eriksiz saghynady ekensin.
Al osy qazaqtyng jikke jarylu tabighatyna ýnilip kóreyikshi. Budjettik mekemeden nәpaqa tabugha mәjbýr bolghan mýddesiz qazaqtar qoghamnyng ekinshi jartysyn baghyp otyrghanyn sezesiz be? Qarapayym ghana mysal: auyldaghy bir osharly otbasy múghalim qyzy nemese kelini әkeletin túraqty jalaqygha qarap otyr. Onyng shalys basqan sәtin andyp, eki ýiding birinde qolynda tabaqtay diplomy bar kelinder men qyzdar auyldaghy jalghyz mektepten júmys kýtip taghy otyr. Osynday әleumettik ortada sanauly saghaty bar múghalim-paqyr dorbadaghy jemnen qaghylmas ýshin auyldaghy aiqaylaghan júrttyng uayymyn ne qylsyn: aighayshylardan aulaq jýruge tyrysady. Tipti olardy «tәrtipke shaqyryp», dónaybat dórekilikke de barady. Bir auylda múnday «búrylyp qaramaytyn» otyz-qyryq múghalim bar. Olardyng jalghyz asyraushygha zalalymyz tiyip kete me dep, qymsyna quystanghan, ainalyp kelgende aiqaylaugha «qaqysy joq» aghayyn-tughanyn, naghashy-jiyeni men qúda-jekjatyn jipke tizip shyqsanyz sol auyldyng teng jartysy shyqpay ma?
Mine, «bólip al da, biyley ber» degen osynday súrqiya sayasatqa kózim jetkeni ras. Ayanyshty jaghday. Týbi jaqsylyq emes. Osyny aitu, «kózing jetken» jaghdayatty jariya etu kýnә ma? Qazaqtyng bireuin ekinshisi baghyp otyrghany qorlyq pa, qorlyq emes pe?!
Dәl osy súraq túrghysynan kelsek, «neni kózdep jýrsiz» degen saualynyzgha jauap beruding reti qiyn bolyp túr. «Kózdegenim – aqsha» deyin desem, omalghan oppozisiyada boq jep jýrem be? 1997 jyly ýkimetting tónireginde pildey qyzymetim bar edi. Ákejan Qajygeldin otstavkagha ketkende, onyng orynyna kelgen Núrlan Balghymbaevtyng apparatyn basqarghan Álihan Bәimenovting artyn jalaghan keybireuler siyaqty qyzmetimde qalsam, qazir bir ministrlikting qúryp ketkende baqanday bir departamentin basqaryp otyrar edim. Tenderden týsken «tabysyn» kemirip jýrgen kimnen kemmin?
Uәj be?
Uәj! Áytpese oppozisiyada orasan aqsha bar, Bapidyng «kózdegeni – sol»  degenge auyldaghy Aughanbay shaldyng ózi ilanar ma eken? Partiyalyq mýsheligim mýshkil bolyp jýrgen maghan Jarmahan men Bolat «qalyn» aqshasyn baqtyryp qoyar deymisiz, tәiiri.
«Kózdegenim – biylik» deyin desem, ol obyrgha ketip qaludyng әldeneshe sәti bolghan edi. Meni oppozisiyadan, anyghynda Qajygeldinning qasynan alyp ketu ýshin biyliktegiler arnayy alimanah-jurnal ashqany esimde. «Jyldyq budjeti 65 million tenge, múrtyndy balta shappaydy» dep, jengetaylyq jeleumen kelgen jerlesim boldy. Búl – dolardyng kursy 75 tenge bolyp túrghan zamanda jasalghan úsynys edi.
Bas tarttym! Qayran sheshem aitpaqshy, keyinnen «boq sasyp qaludan» qaymyqtym. Al búl qaymyghudyng astarynda qanday úghym bar ekenin óziniz payymdap alarsyz dep oilaymyn. Keyinnen Ýkimetting bir viyse-premieri kómekshilikke, Almaty qalalyq әkimshiligi eleuli bir qyzmetke shaqyrdy. Taghy da bas tarttym.
Shynymdy aitsam, biylikke barudyng eshbir oghashtyghy joq. Eldi ózgertuge yqpal etem, qazaqqa qaraylas bolam desen, biylikke aralasu auaday qajet. Biraq, býgingi biylikpen birdene bitirem deu – dalbasa tirlik! Onyng tonmoyyn týrin jibitip, shynymen halyqtyq baqylaugha kónetin sayasy jýie jasamayynsha, biylikte bylghanyshqa malynghannan basqa eshtene bitire almaysyn. Sondyqtan at basynday altyn berem dese de, búl biylikting tóniregine jolaugha zauqym joq. Senseniz de – osy, senbeseniz de – osy! Basqa uәjim joq.
Al «kózdegenim – tarihta qalu» degendi ózim de týsinbeymin. «Úyalmaghan әnshi bolady» degendey, ól-tiril «tarihta qalu» armanym bolsa, onyng әldeqayda qauipsiz, әldeqayda jenil jolyn tandar edim-au. Kezinde Óskemenge bir kelgeninde Oralhan agha Bókeev marqúm boyymda jazushylyq qasiyet baryn aitqany bar. «Jazghandaryndy әkel, shygharayyq» degen edi jaryqtyq. Aparmadym. Auyz toltyryp aparatynday da dәnenem joq-tyn. Sóite túrsam da býginderi pyshaqtyng qyrynday kitap shygharyp, Jazushylar odaghynyng mýshesi bolyp jýrgen tyrashtardan kemistigim qaysy? Pajalsta – tariyh: kem degende tughan auylymnan bir kóshening atyn menshiktenip keterim kәdik... 
Mening osy oilaryma, «shyndyqty ainalyp ótpegenime» oqyrmannyng «kózi jetti» me – ol әriyne endigi kezekte mening mәselem emes. Men astarynda janashyrlyq bar pikirge óz payymymdy aittym. Al internet-konferensiya barysynda jazylghan tómengi pikir ýlken analizge arqau bolatyn taqyryp eken.

Pikir. Ereke, qazaqqa jiger beru ýshin bәribir Gruziya men Ukraina ótken joldan otu kerek sekildi. Olay bolmasa, qazaq qay biylikke bolsa da auzyn ashyp, oiyndaghysyn aita almaytyn siyaqty... Eger qazaq ukrain men gruzinning ótken jolynan ótse, qazirgidey biylikting emes, memlekettilikting soyylyn soqqan gazet-jurnaldyng kósegesi kógerer edi! Biraq, búghan kogham dayyn emes. Ol ushin eng aldymen auyldy ózgertu kerek. Sizding oiynyzdy bilgim keledi...

Auyl – auyr әngime. Onyng qazirgi taghdyryna kim kinaly, osynday jaghdaygha qalay tap boldyq? – Búl bolashaqta odan da auyr әngimege arqau taqyryp bolady dep oilaymyn. Onyng salmaghy bizding qazirgi baryldap aityp, biraq byljyrap, baghasyn bere almay jýrgen 30-shy jyldarghy asharshylyq jәne «Alash arystary» taqyrybymen para-par bolsa kerek.
«Auyldy ózgertu kerek» degende, Astananyng alyp qúrylystary mening esime týsedi. Auyl anyrap jatqanda, jyl sayyn ondaghan milliard dollardy atausyz qalanyng qúrylysyna júmsaudyng reti qaysy? Búl – teng jarymy auylda túratyn qazaqtyng qamyna qaraylas qadam ba? Sol milliardtardyng jartysyn auylgha júmsasaq, qazaqtyng ýirenshikti malyn ósirsek, bazarda piste men bәlish satyp, arba sýirep jýrgen aghayyndarymyz az bolar ma edi?
Aytpaqshy, «mal ósiru» degende, biylikting jyny qozyp ketetini bar. «On bes million halyqqa sonshama maldyng qajeti qaysy?!» dep, Aq ordanyng tórinen aiqay estiledi. «Jón sóz!» - deyin desem, halqy 10  payyzgha jeter-jetpes jerin meken etken Avstraliya jarty Aziyany etpen qamtamasyz etip otyrghany eske týsedi. Kezinde Kenester odaghynyng býtkil teniz floty Avstraliyanyng tayynshaday qoy etin qorek etkenin óz kózimmen kórip, tang qalghanym bar: «Apyray, qalyng qúmnyng jiyegin jaghalay jýrip, eksportqa et shygharatyn avstraliyalyqtar alyp el eken-au!».
Endi oilap otyrsam, býgingi bizding biylikke auyl halqynyng ózi malgha ainalyp ketkeni qolayly siyaqty... Áytpese, qalyng qazaqtyng tamyryna balta shabarlyqtay qiyanattyng qisynyn tabu qiyn.

Pikir. Ústanghan baghytynyz ben ómirlik múratynyzdyng ýmiti basym ba, kýdigi basym ba? Siz jaqtaytyn Ákejan Qajygeldinnen basqa túlghalar bar ma? Janadan partiya qúrghynyz kelmey me? Úlyttyq baghyttaghy qoghamdyq úiymdardy biriktiretin túlgha bar ma? Alladan basqa kimge senesiz: halyqqa ma, tobyrgha ma, qazaqqa ma? Rahmet! Enbeginizge jemis, kýresinizge jenis tileymin!

Súraqtar qanshalyqty mol bolsa, men sonshalyqty qysqa qayyrugha tyrysayyn. Áriyne ýmitim basym. Kýdigim әzirge bireu-aq: osylay sen tiymeseng men tiymen – badyraq kóz bolyp jýre bersek,  shynymen 2030 jylgha deyin taz qalpymyzda qala beremiz be?
Ekinshiden, «Men jaqtaytyn» Ákejan Qajygeldinnen basqa da túlghalar bar: Serikbolsyn aghanyng tabandylyghy, Jarmahannyng bayyptylyghy, Bolattyng әdiletsýigishtigi, Tólegenning bilimdarlyghy, Ghalymjannyng qaysarlyghy, Ábilәzovting qaytpastyghy, Imanghalidyng aduyny, Ámirjannyng sheshendigi, Tólenning tektiligi, Zәureshting ótkirligi, Berdibekting enbekqúmarlyghy, Qyrymbekting izettiligi, Rysbek pen Armangýlding kektenui  – bәri túlghagha layyq qasiyetter.
Ýshinshi. Qazaqstanda jana partiya qúryp opa tappaysyn. Naghyz partiya qúrsang – tirkelmeysin, qatty ketseng – atylasyn! Biraq, bizge qazaqy negizdegi últtyq mýddeni kózdeytin partiya auaday qajet. Men bilsem, 2012-shi jylghy saylauda Núrsúltan Nazarbaev qazaqy mәselelermen bәrining auzyn úrady Sol kezde «úradygha» úqsas «úrlady» degen sóz aitu onay bolmaydy. Sebebi últtyq mýddesi әbden qiyanat kórgen qazaqtar sózin sóilegen saytannyng sonynan da erip ketui mýmkin. Men últtyq mýdde negizindegi partiya nemese bir partiyanyng ishinde últtyq fraksiya qúru qajettigin aita-ayta auzym taldy.
Tórtinshi. Allagha senetinder aiyp kórmesin, men Tәnirge tabynam. Bizding Zaysangha Islam 18-shi ghasyrdyng sonynda ghana kelgen. Ony da qojalar emes, kerjaqtarmen birge kelgen Qazan tatarlary әkelgen. Al bizding dәuirimizden búrynghy zamandy eseptemegende, songhy 18 jýzjyldyq boyy mening babalarym tәnirge tabynghan. Sondyqtan songhy 200 jylda músylmandyq qanyma sinip ketti dep, ótirik aita almaymyn. 

Pikir. Qaysar minezinizge qarap, men sizdi aqyryna deyin kýresetin azamat dep bilemin. Sonda da súrayyn degenim: siz ózinizdi halyqqa qanshalyqty týsinikti adammyn dey alasyz? Halyq siz turaly jel diyirmendi nayzalaghan Don Kihot dep oilap jýrgen joq pa? Kópke qanshalyqty senesiz? Saualyma oray jauap alamyn degen ýmittemin.

Borash,
Qarajal qalasynan.

Borashjan, pikirine kóp rahmet! Biraq «halyqqa qanshalyqty túsinikti adam» ekendigimdi oilamappyn. Qysqa ghúmyrdyng jartysyn týsinikti bolugha arnasam, ómildirikting shashaghynday ghana ómirimning nesi qalady? Shamasy, halyqqa «týsiniksizdeu» bolghan dúrys pa dep joramaldaymyn. Don Kihot jaryqtyq diyirmenmen perisip jýrip, sonynda pәlen pәlsәfa qaldyrghan marqúm bolsa kerek. Tipti aty-jónderin biz bilmeytin «Titaniktin» jolaushylary da múhittyng alyptyghyna kemening alyptyghy teng kelmeytinin dәleldep ketken joq pa?
«Kópke qanshalyqty senem?». Esilding jaghasyndaghy jalghyzgha kópting kýshi jetpey túrghan zamanda, búl saualyna tigisi jazylghan jauap qayyru onay emes siyaqty.

Pikir. Kezinde sizdi búrynghy astanamyz Almatygha kalam-qarymynyzdy tanyp, baghalap, Sherhan Múrtaza shaqyryp alghanyn bilemiz. Býginde Sherhan aghamyzben araqatynasynyz kanday? Ol kisimen habarlasyp túrasyz ba?

Úyattymyn! Sher-agham meni «Sosialistik Qazaqstan» gazetine ghana emes, Respublikalyq tele-radio korporasiyasyna da shaqyrtugha múryndyq bolghan edi. Nesin aitayyq, Beketova hanymnyng kesirinen berekesizdikke dushar bolghan «RKTRK»-nyng Sherhannan keyin yrqy-tyrqy shyqty ghoy. Sol 1995 jyldan keyin Sherhan aghany teledidardan ghana kórip jýrmin. Ol jyldarghy mәjilistegi mysy basym edi, keyinnen myna biylik Sher-aghamnyng da «shiyin shygharghan» siyaqty.  Al juyqtaghy «Qazaq eli» degen múrjany ashudaghy sózi tónireginen baqa-shayan terip ketken kәri arystandy elestetti.
Ókinishti-aq!  Qalyng qazaqtyng Sherhany edi... Endi kim deymiz? Men Sher-agham dep jýre berermin, tәiiri. Al auyldaghy Aughanbay shaldy qalay aldaysyn? Onyng Sherhangha úqsas múrty bar edi, edireygeni eren bolyp ketkenin kóz aldyma elestetem. Qorqynyshty!
Aytpaqshy, búl jalghyz Sher-aghama ghana qatysty sóz emes. Bizde «esi dúrys» shal qalmady. Súsynan sovhoz diyrektorlary tyshaday qorqatyn shaldardy saghynam. Qazirgiler kempir men kepshikting arasyndaghy dýbәrә. Songhy on jylda «Áy, Núrsúltan, múnyng dúrys emes!» degen ziyaly shaldy kórding be? Men kórmedim.
Qazir men Temirhan agham Sherhannyng jasyna jetetin kezge asyghyp jýrmin...

Pikir. Shynynda da ómir boyghy preziydentten keyingi juye ne bolar eken? Meni eng bastysy osy oilantady. Ázirshe, kaytemiz..."Kenesary ary ketse jýz jasaydy" depti goy... Preziydent te bәz bireuler shatasyp jurgendey  "mәngilik" emes, ary ketse ómir boyghy gana bola alady...
Q. Kazy.
Pәli, Qazy myrza, pikiriniz qaq shekeden qaqiytqanday –aq eken. «DAT» -tyng dókey jurnaliysi bolghan Ashat marqúm Shәripjanov Qazaqstandaghy jazyqsyz qudalau men zansyz sottau turaly bir maqala jazghany esimde. Sol maqalanyng mazmúny esimde qalmapty. Qalghany – bas taqyryby: «Obyknovennyy bashizm». Búghan ne alyp-qosayyn?

Pikir. Qajygeldin preziydent bola qalsa, Ámirjan Qosanov aqpart ministri degen lauazymdy iyelenedi. Bolat Ábilov Mәjilisti basqarady. Oraz Jandosovqa Premierlik túghyr búiyrady. Tólgen Jýkeev preziydent әkimshiligine jetekeshilik etetin bolar. Maqpal Jýnisova kem degende mәjilis deputattyghyna saylanady. Ermúrat Bapy "Egemennin" tórine baryp qonjiyady. Ol anyq. Sol kezde ne dep sayrar ekensiz, tentek tenizshim?

Tau balasy.

Alda-jalda onday zaman tua qalsa, «DAT» gazetin qaytadan tiriltip, eldegi eren tirajy bar gazet shygharar edim, shirkin!

Pikir. Jalpy,qazaq degen birin-biri kóre almaytyn halyq qoy. Eshkimge jaghu mýmkin emes. Sondyqtan,  Ermúrat agha, ózinizdi únatpaytyndardyng pikirine kónil bóluding qajetti joq. Negizi sayt súraqtaryna jauap beruge beker kelisken ekensiz. Óitkeni múnda neshe týrli, arasynda әdeyi úiymdastyrylghan pikirler jazylghan. Qolynan kelmeytinder aita beredi. Eger myqty bolsa, solar sizdikindey gazet shygharyp kórsin. "Jaqsy adamnyng artynan sóz eredi"  deydi halqymyz. Árqashan sәttilik tileymin! Ózinizdi biyikterden kóreyik.
Zeren, Almatydan
Bәse deymin-au, kórsinshi menikindey gazet shygharyp (qaljyn)! Biraq, shynynda da «DAT» túqymdas gazet shygharmaq týgili, mening gazetterime jolaudan shoshynatyn «dókeyler» kóp bizde.