Seysenbi, 28 Mausym 2022
Janalyqtar 2830 0 pikir 2 Qarasha, 2009 saghat 07:49

Til. Terisbaqqan әreketterding tizbegi

Memlekettik mindetti atqaru jolyndaghy qatynas qúraly bolyp tabylatyn tildi býginde memlekettik nemese resmy til dep atau qalyptasqan. Qazaq tili Qazaqstandaghy memlekettik til retinde zang jýzinde bekigenimen, ol mәrtebeni tolyq týrde orys tili atqaryp otyr. Qazaq tilining memlekettik til retinde damu jәne onyng qoghamdyq ortadaghy moyyndalu dengeyin kórsetetin jәitterding ózi búl saladaghy  basty kedergiler bolyp tabylady. Solardy atap ótu arqyly memlekettik tilding shynayy ahualyna kóz jetedi.

1.Sayasy kedergi.

Qazaq tili  memlekettik ómirding barlyq ýderisin qamtityn júmys tili bolugha tiyisti jәne memlekettik organdar men úiym, mekemelerding qoldanysyndaghy basty til boluy kerek. Ózge tilder zandama boyynsha jergilikti dengeyde qoldanys tabuy mýmkin. Alayda, konstitusiyanyng 7-babynyng 1-tarmaghyna onyng 2-tarmaghynyng qayshy uәji memlekettik ayada qazaq tili men orys tilin bir birine qarsy qoyghany óz aldyna, konstitusiyanyng 7-babynyng 1-tarmaghyn onyng 2-tarmaghy joqqa shygharyp túr. Eki tarmaq bir birine qayshy bolmas ýshin eng bolmasa, 2-tarmaq bylaysha boluy kerek edi: «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde memlekettik tilmen qajetti jaghdayda teng qoldanyluy mýmkin

Memlekettik mindetti atqaru jolyndaghy qatynas qúraly bolyp tabylatyn tildi býginde memlekettik nemese resmy til dep atau qalyptasqan. Qazaq tili Qazaqstandaghy memlekettik til retinde zang jýzinde bekigenimen, ol mәrtebeni tolyq týrde orys tili atqaryp otyr. Qazaq tilining memlekettik til retinde damu jәne onyng qoghamdyq ortadaghy moyyndalu dengeyin kórsetetin jәitterding ózi búl saladaghy  basty kedergiler bolyp tabylady. Solardy atap ótu arqyly memlekettik tilding shynayy ahualyna kóz jetedi.

1.Sayasy kedergi.

Qazaq tili  memlekettik ómirding barlyq ýderisin qamtityn júmys tili bolugha tiyisti jәne memlekettik organdar men úiym, mekemelerding qoldanysyndaghy basty til boluy kerek. Ózge tilder zandama boyynsha jergilikti dengeyde qoldanys tabuy mýmkin. Alayda, konstitusiyanyng 7-babynyng 1-tarmaghyna onyng 2-tarmaghynyng qayshy uәji memlekettik ayada qazaq tili men orys tilin bir birine qarsy qoyghany óz aldyna, konstitusiyanyng 7-babynyng 1-tarmaghyn onyng 2-tarmaghy joqqa shygharyp túr. Eki tarmaq bir birine qayshy bolmas ýshin eng bolmasa, 2-tarmaq bylaysha boluy kerek edi: «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde memlekettik tilmen qajetti jaghdayda teng qoldanyluy mýmkin

1-tarmaqtyng qúzyretin aiqyndaytyn «Memlekettik til turaly» arnayy zang on tórt jyl boyy qabyldanbay keledi. Onyng ýstine, 2-tarmaqtaghy «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady.» degen uәj qoghamda jәne qúqyqtyq salada «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde memlekettik tildi almastyrady.» degen uәj retinde qabyldanghan. Búl qabyldamnyng nәtiyjesinde, orys tilin qogham ýshin mindetti ortaq til retinde ornyqtyru  ýderisi ayaqtaldy. Qalyptasqan búl jaghdayda, qazaq tili qazaqstandyq ózge diasporalar tilining qoldanu dengeyinde qalyp otyr.

Memlekettik til mәselesi memlekettik dengeydegi mindet retinde resmy jәne zandamalyq jaghynan tolyq moyyndalmaghan; búghan memlekettik tildi damytudyng mindetin atqaratyn memlekettik organnyng joqtyghymen kóz jetkizuge bolady. Til sayasaty jónindegi uәkildik organ bolyp tabylatyn Til komiyteti memlekettik organ dengeyinde emes, vedomostvolyq (ministrlik qarauynda) qúzyrdyng ayasynda bolghandyqtan, memlekettik mindetti atqarugha qauqarsyz, qúzyrsyz. Sonymen birge Til komiytetining mindeti memlekettik tildi emes, Qazaqstandaghy barlyq etnos tilderin damytugha mindettelgen. Onyng ýstine Oblystyq, qalalyq tilderdi damytu basqarmalary tikeley әkimdikterding qúrylymy, olar Til komiytetine qarjylyq jәne әkimshilik taraptan baghynbaydy.

Til sayasatynyng negizgi nysany retinde qazaq tilin damytu jatqyzylmaghan, nysan retinde oghan barlyq  130-dan asa etnos tilderi jatqyzylyp otyr. Alayda, búl til sayasatynyng saliqalylyghy emes, onyng jýiesizdigi men maqsatsyzdyghyn tudyryp otyr. Jýzden asa tildi bir elde damytu mýmkin emestigi eskerilmegen. Memlekette memlekettik til ghana damugha jatatyny, al qalghan tilder etnostyq ortaq qatynas qúral men etnostyq mәdeny nysan retinde qorghaugha alynatyny sayasy naqty maqsat retinde aiqyndalmaghan jәne sayasatqa ainalmaghan.

Memlekettegi isjýrgizim ýderisin baqylau tetigi aiqyndalmaghan. Konstitusiya qabyldanghan kýnnen bastap memlekettik tilde is jýrgizuge tiyisti memlekettik organdar men úiymdar, basty zannyng qúzyryna qayshy týrli merzimderdi oilap tabu arqyly isjýrgizimdi memlekettik tilde jýrgizuden astyrtyn týrde bas tartyp keledi. Búl jaghynan Til komiyteti tilderdi damytu jónindegi basty Uәkildik organ retinde olardy baqylau jónindegi derbes sheshim qabylday almaydy jәne ony jýzege asyru qúzyry joq. Al, Memlekettik qyzmet agenttigi búl mәseleden ózin ózi meylinshe oqshaulaghan.

2.Ekonomikalyq kedergi.

Memlekettik tilding damuyna bólinip jatqan qarjy jalpy alghanda qomaqty bolghanymen, Til komiyteti tarapynan qúralghan búl budjet barynsha saraptalyp aiqyndalghan maqsattargha emes, jolayy jәne subektivtik pikirlerding yqpalymen anyqtalghan baghyttar men jobalardy qarjylandyrugha júmsalyp keledi. Onyng ýstine, memlekettik tildi jeleu etip bólingen jergilikti biylik dengeyindegi qarjy da asa qomaqty, biraq olardyng qanday maqsatqa jәne nәtiyjege jetkizip otyrghandyghy beymәlim. Qyruar qarjy kózining tiyimdiligi ýlken kýdik tughyzady; әsirese, til oqytu mәselelerine milliondap bólinip jatqan qarjynyng tiyimdiligi asa tómen, búl jóninen әli kýnge monitoring jasalghan emes, әrbir memqyzmetshige qansha aqsha bólindi, onyng nәtiyjesi qanday degen saual sol kýiinde qaluda; jalpy búl mәselede tiyimdi taktika qarastyrylmauda. Qyruar qarjy bólip til oqytu ýrdisin úiymdastyrghannan góri, til ýirenushige әldeqayda tiyimdi tildik orta jasaqtau sayasaty qolgha alynbay otyr.

3.Menedjmenttik kedergi.

Qazaqstandaghy qazaq tilining orny naqty aiqyndalmaghandyqtan, әli kýnge ony memlekettik til retinde qoldanu men lingvistikalyq nysan retine damytu shatasqan sharalardyng kórinisi boluda. Búl saladaghy menedjmentting tómendigi qazaq tilining damu jәne enu nysany retindegi maqsattardyng naqtylanbaghanynan tuyndap otyr. Sonyng kesirinen, Til komiytetining basty baghyty búldyr, ishki qúrylymy tiyisti baghyttar men mindetterge sәikestendirilmegen. Til komiyteti men Tilbilim institutynyng arajigi ajyratylmaghan jәne Til komiytetining ózge salalar men vedomostovalarmen qatynas dengeyi de sheshilmegen. Aytalyq, Tilbilim instituty qazaq tilin damytudy lingvistikalyq ghylymy túrghydan qolgha alu ýrdisinde Til komiyteti qanday dengeyde qatysuy kerek, institutqa jogharghy organ retinde me, tapsyrys berushi me bolmasa seriktes úiym retinde me - beymәlim. Al, sol institut pen Bilim jәne ghylym ministrligining ara jigi qanday ekeni taghy beymәlim. Soday-aq, memlekettik tilding enuine birden bir mýddeli organ bolugha tiyisti Memlekettik qyzmet agenttigining әli kýnge memlekettik qyzmet ayasyndaghy memlekettik tilding mәrtebesin qarastyrmauy mýldem týsiniksiz jәit. Eng bastysy, múnyng bәrin retteytin «Memlekettik til turaly» arnayy zannyng bolmauy atalghan mәseledegi paradokstyq ahualdy odan әri qozdyruda.

4.Lingvistikalyq kedergi.

Qazaq tilin damytu barysy kәzirgi kezde lingvistikalyq mәselelerding sheshimine tәueldi bolyp otyr; әsirese, tilding orfografiyalyq jәne orfoepiyalyq, fonetikalyq jәne transkripsiyalyq, sonday-aq onomastikalyq salalar boyynsha tújyrym men standarttyng joqtyghy, qazaq tilining odan әri damuy men qoghamdyq ortagha sinisuin túiyqqa tireude.

Qazaq tilining lingvistikalyq problemalary jekelegen ghalymdar men biren-saran til janashyrlary tarapynan jekedara kózqaras retinde ghana aitylyp, mәlimdelude. Ghylymy konferensiyalar men otyrystardyng qararlary men sheshimderi, úsynymdary tynghylyqty iske aspauda, olar qazaq tilin damytu men engizude strategiyalyq jәne taktikalyq júmys josparyn jýzege asyratyn jýiege ainalmauda.

5. Qoghamdyq kedergi.

Búl kedergi, shyn mәninde, tildik ortanyng qanshalyqty ekeninen tuyndaydy. Qoghamda belgili bir tildik orta qanshalyqty bolsa, tilding qoldanymy da sonshalyqty degen sóz. Endeshe, tildik ortanyng aumaghyn qarastyru arqyly qoghamdyq kedergini de anyqtaugha bolady. Tildik ortanyng aumaghy retinde mynalardy atap ótemiz: memlekettik úiymdar, kommersiyalyq qúrylymdar jәne qoghamdyq úiymdar, BAQ. Tildik ortany jasaqtaytyn tilding eki týrli sipaty bar: auyzeki jәne jazba til, soghan sәikes qazaq tilining de qoldanym ayasy әr aluan boluda. Tilding atalghan eki sipatyn qarastyru arqyly, búl mәsele boyynsha shynayy kóriniske kóz jetkizuge bolady.

Memlekettik úiymdar.

Memlekettik tildi auyzeki qoldanu memlekettik úiymdarda túrmystyq dengeyde, odan qaldy әshekey retinde qoldanu keng taraghan; auyzeki qazaq tili sәlemdesumen, qyzmetshilerding ózara jekeley pikirlesuimen ghana shekteledi. Resmy otyrystarda júmys tili esebinde emes, sәlemdesu, kirissóz ben týiinsóz retinde, memlekettik tilding atqarympazdyq ýderisi emes, әldebir rәmizdik keypi ghana qalyptasqan.  Memlekettik úiymdarda qazaqtildi azamattardyng bar ekendigine qaramastan, olardy sol tilde sóileuge iykemdeu, mindetteu nemese yntalandyru memlekettik dengeyde qarastyrylmaghan. Qazaqsha sóileuge mýddeli azamattardyng sózi audarmamen qamtylmaydy jәne ol resmy әri hattamalyq dәstýrge engizilmegen, tehnikalyq jaghynan ilespe audarma shtattyq kestemen jәne qúraldarmen qamtylmaghan.

 

«Is qaghazdaryn memlekettik tilge kóshiru» nauqany ózin ózi aqtamaytyn shara. Ol memlekettik úiymdardaghy jazbasha tildik ortanyng orys tilinde qalyptasqandyghyn, memlekettik tilde jazbasha ortanyng joqtyghyn kórsetetin aighaq bolyp otyr. Tildik ortanyng manyzyn týsinbegendikten, oghan qarabayyr jolmen kirisuden tuylghan túrpayy әreket sebep boluda. Nәtiyjesinde búl baghyttaghy әreketten eshbir tynghylyqty til damuy bayqalmay otyr. Onyng ýstine әli kýnge qanday qújat qay tilde jazylatyny, memlekettik qyzmetshi memlekettik tilde qanday dengeydi mengeruge mindettiligi aiqyndalmaghandyqtan, atalghan isting bәri qúzyry men mәrtebesi beymәlim audarmashygha jýktelgen. Sóitip, memlekettik til resmy júmys tili emes, audaryndy týrindegi jansyz múraghattyng shala ónimine ainaluda.

Biylikting sot, parlament bútaqtarynyng resmy tili orys tili bolyp tabylady. Memlekettik tilde sot isin jatyq jýrgizetin sot tóreshileri tapshy. Qazaqtildi azamattardyng mýddesi audarma arqyly orys tilinde jýrgiziledi. Qazaqtildi deputattardyng ózderi deputattyq súraularyn atqaru biyligining ókilderi ýshin orys tilinde mәlimdeuge daghdylanghan jәne qoghamdy soghan kóndirgen.

Ishinara jekeley jýrgizilgen testileu qorytyndysyna nazar audarsaq: testileuge jergilikti atqarushy organdardan 1643 memlekettik qyzmetshining 1352-si, yaghny 82,2 % qatysqan testileu qorytyndysy boyynsha - olardyng 33,7%-nyng memlekettik tilde is jýrgize alatyny, 35%-nyng payyzynyng is jýrgizuge mýmkindigi bary, 20,3%-nyng is jýrgize almaytyndyghy, 11%-nyng tildi mýlde bilmeytindigi anyqtaldy. Búl - jergilikti dengeyde, memlekettik tilsiz de memleketti basqaru mýmkindigining әbden ornyqqan kórinisi.

2005 jylghy aqparat boyynsha Almaty qalasyndaghy 66 joghary oqu ornynda oqityn 205 myng 657 studentting 39%-y ghana qazaq bólimderinde, 61%-y orys bólimderinde oqyghan. Búl bilim salasyndaghy el boyynsha memlekettik tildegi bilim beru jaghdayyn kórsetetin ahual. Bilim beru mekemelerindegi qazaq tilinde bilim men tәrbie alushylardyn, shyn mәninde, auyzeki jәne jazbasha qazaq tilin mengeru  jaghdayy asa tómen. Balalar óz oiyn qazaqsha bildire almaydy, búl әsirese, qazaqtildi qala balabaqshalary men mektepterine tәn.

Kommersiyalyq qúrylymdar.

Qazaqstandyq kommersiyalyq qúrylymdar isterin birynghay orys tilinde jýrgizedi. Tipti, qazaqtildi azamattar qúrghan firmalardyng ózi orystildi qyzmetshini jaldap isjýrgizimdi oryssha jýrgizuge mәjbýr.  Al, sheteldik firmalar auyzeki til retinde óz tilderin qoldanyp, al isjýrgizimi - birynghay orys tilinde. Múnyng bәri sayyp kelgende, kommersiyalyq qúrylymdar men memlekettik sektor arasyndaghy qatynastyng tek qana orys tilinde birjaqty qamtylghandyghyn kórsetedi.

Qazaqstandyq kommersiyalyq qúrylymdar ýshin qazaqtildi tútynushylar qúqyghy basty emes. Mysaly, әli kýnge deyin bankterde tútynushylargha arnalghan qazaqtildi blanktar joq, olar tútynushylargha orystildi kelisimsharttyng mәtinin ghana úsynady, kompiuterleri qazaq qaryptarymen әli kýnge qamtylmaghan.

Qazaqstanda jarnama men habarlandyrudyng týpnúsqasy men taratu ýderisi 100 % -gha derlik әueli orys tilinde jýzege asady, qazaq tiline audaru ekinshi kezekte ghana qolgha alynady. Osydan kelip, qazaqtildi jarnama jasaushy kәsipkerlik te atymen joq. Almaty qalalyq Tilderdi damytu basqarmasynyng mәlimetinshe, Almaty qalasyndaghy 200-den astam jarnama agenttikterining bir de biri qazaq tilinde jarnama jasamaydy. Sóitip, jarnama berushiler til sayasatynda tuuy mýmkin daudan qashqaqtaghannan, amalsyz týrde orystildi jarnamany ýstirt qazaqshalaumen shekteledi. Al, sauda oryndaryndaghy importtalatyn ónimderding 10%-y ghana qazaqsha japsyrmalar (etiyketka) men núsqamalardy (instruksiya) qamtidy, qalghany orys tilinde ne basqa shet tilderde.

Qoghamdyq úiymdar.

Qazaqstandaghy qoghamdyq sektor tek qana orys tilinde kýn kórude. Qoghamdyq úiymdardy qarjymen qamtityn, tapsyrys jasaytyn donorlyq jәne halyqaralyq úiymdardyng barlyghy derlik tek qana orys jәne aghylshyn tilderinde qatynas jasaydy. Ishinara keybireui ghana konkurstardy qazaqsha habarlaghany bolmasa, negizgi sharalardyng barlyghy derlik oryssha ótedi, qazaqtildi tilmash tartylmaydy. Búl jәit qoghamdyq sektormen qatynas jasaugha tiyisti memlekettik organdar tarapynan baqylaugha alynbaydy. Nәtiyjesinde elde qazaqtildi azamattardyng belsenimi enjar, qoghamdyq-sayasy jәne әleumettik sharalar men nauqandardan tys, azamattyq qúqyqtaryn talap etu mýmkindigi tómen, qoghamdyq-әleumettik aqparatpen qamtu joqtyng qasy. Qoghamdyq ýderisten tildik orta arqyly shettetilgen qazaqtildi azamattar óz túrghysyn talap etetindey qogham mýshesi bolyp qalyptaspauda.

Búqaralyq aqparat qúraldary.

Eldegi qoghamdyq mәlimet kózine qaraghanda, (búl sala boyynsha resmy mәlimet nemese ghylymy zertteme joq) BAQ óndirisining qazaqshasy 10%-dan aspaydy, qalghany orys tilindegi ónimder bolyp tabylady da, olar qazaqshagha audarylyp beriledi. Búl ahual qazaqtildi BAQ-tardyng dengeyi qanshalyqty ekenin kórsetedi. Qazaqtildi BAQtar kýrdeli kiriptarlyqty bastan keshude, ony bylaysha atap ótuge bolady:

-         qarajattyq kiriptarlyq; eldegi jarnamanyng 100%-y orys tilinde berilip, keybireui ghana qazaqshagha amalsyz audarylady, soghan sәikes qazaqtildi BAQtarda jarnamadan tabys tabu asa tómen; olardyng 90%-y memlekettik budjetke tәueldi;

-         sayasi-iydeologiyalyq kiriptarlyq; qazaqtildi jurnalisterdi mamandyqqa dayarlaytyn oqu oryndarynyng kópshiligi qazirgi zamanghy jurnalistikany mengermegen, kenestik didaktikadan arylmaghan, totalitarlyq sanadaghy nasihatshylyqqa negizdelgen;

-          biliktilik kiriptarlyq; qazaq jurnalisteri eski әdistemelik oqu jýiesimen, praktikany mengermegen kýii diplom alyp shyghuda, olar ózderining qoghamdyq missiyasyn kýnkórispen ghana shekteude, al orystildi jurnalister qomaqty tabys tabuda.

6. Tehnikalyq kedergi.

Qazaq tilining zamandyq tehnikalargha sinispeui de basty kedergining biri boluda. Búl, әsirese, elektrondyq tehnikalyq salagha tәn jәit. Qazaqstangha importtalatyn barlyq túrmystyq jәne úiymdyq tehnikalardyng barlyghy derlik memlekettik tilge sәikestiligi qarastyrylmastan, tútynymgha týsude. Nәtiyjesinde eldegi milliondaghan úyaly baylanys tútynushylary qazaq tilindegi aqparattan tys qalyp keledi. Tiyisti organdar, eng bolmasa, qazaq tilining latyndyq volotuk (beyresmi, azamattyq qoldanysqa arnalghan uaqytsha әlipbi) núsqasyn da bekitu jóninde mәsele qoymauda.

Qazaq tilining elektrondyq kenistikti mengeru mәselesi kýrdeli kýide qalyp otyr. Eldegi elektrondyq sayttar men portaldar birynghay orys tilinde damuda, al memleketting qamqorlyghynsyz nyghang mýmkindigi joq qazaqtildi elektrondyq kenistikti iygeru salasy endi ghana qolgha alynuda. Memlekettik organdardyng barlyghy derlik elektrondyq aqparattaryn tek qana orys tilinde tynghylyqty taratuda, al qazaqtildi aqparat ónimderi jýrdim-bardym dengeyde. Naqty da jýieli týrde qazaq tilin elektrondau sayasaty әli qolgha alynbauda.

III. Qazaq tilin memlekettik mәrtebege sәikestendiru jolyndaghy úsynym

1. Qazaq tilin memlekettik mәrtebege sәikestendiru boyynsha Konstitusiyanyng 7-babynyng 2-tarauy «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde memlekettik tilmen qajetti jaghdayda teng qoldanyluy mýmkin.» týrinde ózgertilip bolmasa «Memlekettik til turaly» arnayy zang qabyldanghany jón.

2. Zandama talabyn jýzege asyru ýshin «Qazaq tilin memlekettik mәrtebege sәikestendiru»  jónindegi memlekettik baghdarlama óz aldyna bekitilgeni maqúl. Búl qazaq tilin memlekettik úiymdar men mekemelerding barlyq júmys ýderisi men olardyng kommersiyalyq qúrylymdarmen, qoghamdyq  úiymdarmen jәne Qazaqstan aumaghyndaghy ózge de sheteldik aluan úiymdarmen qatynas qúraly retinde qalyptastyryp, nyghaytuyn jýzege asyrudaghy basty qújat boluy kerek.

3. Baghdarlamany jýzege asyrugha tiyisti Til komiyteti tikeley ýkimetke nemese Preziydent apparatyna qarasty Ishki sayasat departamentine qarauy kerek.

4. Memlekettik tildi damytu men eldegi ózge diasporalar tilin qorghau mәselesi Ishki sayasattyng ajyramas bóligi bolyp tabyluy qajet. Qazaq tilining kәzirgi jaghdayy eng aldymen orys tilining dengeyimen tenestirilui basqy maqsat etip qoyyluy kerek. Búl sayasattyng negizi qalyptasqan birtildilikti (orystildilikti) ózara kiriginki qostildilikpen auystyrudy qamtuy qajet. Ózara kiriginki qostildilik - qazaqtildi qyzmetshige keminde orys tilining auyzeki tómengi dengeyin úghu, al, orystildi qyzmetshige keminde qazaq tilining auyzeki tómengi dengeyin úghudy mindetteu arqyly ekijaqty birynghay tildik týsinistikke jetkizetin eng tómengi satylyq shart. Búl - memlekettik tildi memlekettik dәlizge engizudegi alghyshart bolyp tabylady.

5. Memlekettik dәlizdegi tarylghan qazaq tili ýshin tildik orta, qazaqtildi qyzmetshining qúqyghynyng búzylu aighaghy retinde moyyndalyp qoymay, memlekettik rәmizding biri sanalatyn memlekettik tilding mәrtebesining ayaqqa basyluy retinde tanyluy kerek. Sondyqtan da әrbir otyrys, jinalys pen forumdar memlekettik tilsiz ótuin zandy búzu retinde tanylatynday, zandamalyq ózgerimder men tolyqtyrymdar qabyldanuy kerek.

6. Memlekettik tildi damytu belgili bir dәrejede qoghamdyq qúndylyqqa ainaluy kerek. Ol ýshin qazaq tiline degen janashyrlyq qoghamdyq taraptan tuylatynday sharalar úiymdastyrylyp, qoghamdyq jobalardyng atqaryluy memleket pen kommersiyalyq taraptan qoldaugha ie boluy qajet.

7. Árbir memlekettik, kommersiyalyq, qoghamdyq úiymdardyng memlekettik tildegi aqparat óndiru qabyleti baqylanatynday sharalar jasaluy kerek.

8. BAQ-tardaghy qazaqtildi ónimge degen talap aiqyn da joghary bolatynday kórsetkiler (indikatorlar) belgilenui kerek jәne sol boyynsha túraqty monitoring jasaluy tiyis.

9. Árbir jogharghy oqu ornynyng qazaqtildi ónim óndiru qabyleti ondaghy oqytushylar әzirlegen oqulyqtar men әdebiyetterding sany men sapasy arqyly ólshengeni maqúl. Al, әr mekteptegi oqushynyng qazaq tilin mengergendigi sol tildegi auyzeki oy bildiru dengeyi men jazu qabyletimen tekserilgeni dúrys.

Bayandy bekitken úiymdar:

«Últ taghdyry» respublikalyq qoghamdyq birlestigi, Almaty

«Últ taghdyry - Astana» qoghamdyq birlestigi, Astana

«Arda» qoghamdyq birlestigi, Aqtóbe

«Anatil» qoghamdyq birlestigi, Aqtóbe

«Detar» qoghamdyq birlestigi, Qyzylorda

«Saylaushylar odaghy» qoghamdyq birlestigi, Qyzylorda

«Mәrtebe» qoghamdyq qor, Qyzylorda

 

(Saraptamalyq bayan qysqartylghan kýide jariyalandy)

0 pikir