Jeksenbi, 2 Qazan 2022
Janalyqtar 3180 0 pikir 3 Qarasha, 2009 saghat 05:09

Asha Matay: Men mingen at súlu әri asau boldy

Qazaqstandaghy tanymal jas әnshilerding biri - Asha Matay. R&B baghytyndaghy әnderdi jerine jetkizip aitatyn ol býginde aktrisa degen atqa layyq bolyp jýr. Doshan Joljaqsynovtyng basshylyghymen taspalanghan «Birjan sal» filimindegi Asha somdaghan Lәilim róli kópshilikting yqylasyna bólendi. «Birjan sal» filimining týsirilu barysy turaly jas aktrisamen súhbattasqandy jón kóre otyryp «qanday sәtter esinde qaldy?» dep súraghanymyzda ol «kinoda men mingen at qanshalyqty súlu bolsa, sonshalyqty asau edi» dep jauap berdi. Osy jauabynan-aq biz zamandas qúrbymyzdyng túlpar minezdes tәkappar ónerding jalyna qol salghanyn ishimizden berik týidik...

-         Asha, sening búl rolige qalay tandalghanyng meni qatty qyzyqtyryp otyr. Qanday da bir kastingten ótting be? Bәri qalay bastalyp edi?

Qazaqstandaghy tanymal jas әnshilerding biri - Asha Matay. R&B baghytyndaghy әnderdi jerine jetkizip aitatyn ol býginde aktrisa degen atqa layyq bolyp jýr. Doshan Joljaqsynovtyng basshylyghymen taspalanghan «Birjan sal» filimindegi Asha somdaghan Lәilim róli kópshilikting yqylasyna bólendi. «Birjan sal» filimining týsirilu barysy turaly jas aktrisamen súhbattasqandy jón kóre otyryp «qanday sәtter esinde qaldy?» dep súraghanymyzda ol «kinoda men mingen at qanshalyqty súlu bolsa, sonshalyqty asau edi» dep jauap berdi. Osy jauabynan-aq biz zamandas qúrbymyzdyng túlpar minezdes tәkappar ónerding jalyna qol salghanyn ishimizden berik týidik...

-         Asha, sening búl rolige qalay tandalghanyng meni qatty qyzyqtyryp otyr. Qanday da bir kastingten ótting be? Bәri qalay bastalyp edi?

-         Shynymdy aitsam, búl kinogha týsu mening oiymda bolmaghan. Ákemning ótinishimen bir toyda әn aityp bolyp, ketkeli jatsam maghan beytanys jan  jaqyndap kelip: «Aynalyp keteyin, men izdegen adam ózinsin. Seni kinogha týsuge shaqyramyn. Mýmkin bolsa, qalta telefonynnyng nomerin qaldyrshy»,-dedi. Men búl adamdy әdettegi ónerimdi baghalaushylardyng biri dep  oilap,eshtene qaldyrmay jýre berdim. Sol kezde janymyzgha әkem keldi de, osy kisimen sóilesiniz dep ketip qaldym. Keyin bildim, ol kisi Erik Joljaqsynov eken. Arada birer kýn ótkennen keyin kastingten «aman-esen» ótkenim turaly habar aldym. Sonson, ata-anammen kenesip, kinogha týsu kerek degen sheshim qabyldadym. Nәtiyjesi jaqsy bolghan siyaqty.

-         Sen ózing zamanaui,  әndering de osy dәuirge layyqtalghan qyzsyn. Al kinoda sonau ghasyrdaghy boyamasyz qazaq aruynyng obrazyn jasadyn. Ótken zamangha sapar shegu qiyn bolmady ma? Lәilimning rolin senimdi alyp shyghu ýshin biraz dayyndalghan bolarsyn?

-         Áriyne, alghashynda óte qiyn boldy. Men qazirgi kýnnin, HHI ghasyrdyng «jemisimin». Al filimde HVIII ghasyrdyng ayaghy men HIH ghasyrdyng bas jaghy sipattalady. Birjan saldy búryn mektep oqulyghyndaghy shaghyn mәlimetter boyynsha jәne  Saramen aitysy arqyly biletinmin. Al filimge týsu barysynda tútastay Birjan әlemin ashtym ózim ýshin. Kóz qiyghymen-aq kóp nәrseni úghyndyratyn qazaq qyzynyng obrazyn alyp shyghu ýshin kóp enbektengenim ras. Aynagha qarap qimyl-qozghalysymdy rettep, qaytsem jaqsy oinap shyghamyn degen súraqqa kýndiz-týni jauap izdeumen boldym. Ádeby kitaptardy paraqtap, ishtey ýlken psihologiyalyq dayyndyqty ótkerdim. Onyng ýstine, mening keyipkerim ózimen qatar jigitke emes, ýlken adamgha ghashyq. Osyny halyqqa jetkizuding qiyn soqqanyn jasyrmaymyn. Men búl oqighalar óz ómirimde bolyp jatqanday sezingendikten, nanymdy oinaghan siyaqtymyn. Kórermenge tartymdy tuyndy úsynamyz dep talpynghan týsiru alanyndaghy qyzmetkerlerdin, Doshan aghanyng aqyl-kenesi maghan qanat bitirgendey boldy. Týsiru alanynda oryn alghan oqighalar sóz joq, maghan ýlken sabaq boldy. Mening bir qadam bolsa da algha attauyma serpin berdi. Sonymen qatar, men kinogha eshqanday boyau jaqpay týstim. Búl ýshin qobaljydym, әriyne. Sebebi, osyghan deyin opa-dalapsyz kamera aldynda túrmaghanmyn. Quanyshyma oray, boyausyz da әdemi kórinedi ekenmin. Ádette, 10 dubilge deyin jalghasatyn kórinisterdi 3-aq dublide sәtti shyghardyq. Múny da men óner jolyndaghy jenisterimning biri dep bilemin.

-         Kadrdyn syrtynda, tek týsiru alanynda qalyp qoyghan qyzyq oqighalar kóp bolghan shyghar...

-         Áriyne, onday sәtter kóp boldy. Filimde Lәilimning kiyiz ýiding ishinde otyryp әn salatyn jeri bar ghoy. Sol kórinisti týsirip jatqanbyz.Jaz mezgili, kýn aptap ystyq. Kiyiz ýiding qaq ortasynda ot janyp jatyr. Ýstimde etek-jeni úzyn qazaqy kóilek, basymda bas kiyimim taghy bar. Osynday ystyqqa qaramastan, әnimdi shyrqap túrghanmyn. Bir kezde kiyiz ýiding tóbesi qozghalatyn siyaqtandy. Jәi, kózime kóringen shyghar dep әnimdi toqtatpadym. Shamalydan song qasymdaghy adamdar aighaylap, shynghyryp, qashyp jatyr. Týk týsinbey túrghanymda kiyiz ýy jalp etip qúlap ketti.Tóbesindegi kiyizi qatty qalyng әri auyr bolghan eken de, uyqtar ony kótere almapty. Osydan song qazaqy kiyiz ýige kiruge qorqyp qalghanym bar. Taghy bir este qalghan jayt, men mingen attyng qyzyqtary. Ol qanshalyqty súlu bolsa, sonshalyqty asau edi. Alghash mingende meni úshyryp әkete jazdady, alayda men taqymymdy bosatpay, moynyna jabysyp aldym. Esh qoryqqan joqpyn.

-         «Birjan saldyn» alghashqy kórsetilimin qarap otyryp ne týidin?

-         Premierany kórip otyryp  kózime jas aldym. Ózimning osynday arqalaghan jýgi auyr rolidi jauapkershilikpen alyp shyqqanyma senbedim. «Birjan sal» mening ruhany bayyma, shygharmashylyq jaghynan ósuime, ishki dýniyemining janaruyna sebepker boldy. Men óner sahnasynda bosqa jýrmegenimdi, qolymnan tittey bolsa da birdene keletinin sezdim. Al kino salasynyng maytalmandary maghan jaqsy sózder arnaghanda quanghanymdy joqqa shygharmaymyn. Osy rette, Doshan aghagha zor alghys bildirgim keledi.

-         Ózing týsken «Astana - ghashyqtar mekeni», «Obratnaya storona» filimderi jóninde ne aitasyn?

-         Negizi, eng birinshi «Birjan sal», sosyn «Astana - ghashyqtar mekeni», eng sonynan baryp «Obratnaya storona» týsirildi. Al kórermenge alghash bop «Astana - ghashyqtar mekeni» men «Obratnaya storona» jol tartyp ketti. Daniyar Salamattyng jetekshiligimen týsirilgen «Astana - ghashyqtar mekeninin» iydeyasy tamasha, jastardy esirtki men temekiden, jaman әdetten aulaq bolugha ýndeydi.Tek dúrys ayaqtalmaghany jóninde syn-eskertpeler kóp aityluda.  Al «Obratnaya storona»  boevik janryndaghy filim bolghannan keyin mening kóptegen trukterge, atys-shabystargha kuә boluyma tura keldi.

-         Biraz kinonyng basyn qayyryp tastadyn. Al sening kәsiby aktrisa emes ekendigindi bilemiz. Búl salany tereng mengeruge talpynys bar ma?

-         Áriyne, bar. Býgingi tanda men әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetinde halyqaralyq zanger mamandyghy boyynsha bilim alyp jatyrmyn. Qúday qalasa, biyl bitiremin. Sonson, Temirbek Jýrgenov atyndaghy óner akademiyasyna qújat tapsyru - basta maqsattarymnyng biri. Bәri bolashaqtyng enshisinde.

-         Asha, sen әri әnshi, әri aktrisa, әri telejýrgizushisin. Osylardyng ishinde janyna jaqyny qaysysy? Sonymen qatar, sazgerlik qyrynmen tanylghyng kelmey me?

-         Eshqaysysyn bólip-jarmaymyn. Biraq, elge әn arqyly tanylghanymdy bilemin. Án - mening ómirimning ajyramas bólshegi. Ol barlyghynan biyik túrady.  Án shygharatyn ónerim de azdap bar, alayda, ol tek ózime ghana mәlim, olardy jaryqqa shygharmaymyn.

-         Qazir әnshilerdi «qazaq» jәne «qazaqstandyq» dep bólip jýrmiz. Sen qay topqa jatasyn?

-         Men búlay bóluge ýzildi-kesildi qarsymyn. Kiyeli sahnada jýrgen әrbir «әu» dey alatyn jan qazaq estradasynyng qaryshtap, damuyna qyzmet jasauy kerek. Qalghandarynyng bәri bos әngime.

-         Aytpaqshy, senin «Taghdyr joly» atty әnine týsirilgen kliyp pen Aygýl Imanbaeva oryndaytyn «Tanghy eles» әninin beynebayanynda biraz úqsastyqtar bar ekenin bayqaghanmyn...

-         Múny maghan biraz adam aitqan. Mýmkin, eki tuyndy bir adamnyn, Rashid Aday Sýleymenovtyng qolynan shyqqasyn kishkene úqsap ketken shyghar. Azghantay jerleri úqsas degenge kelisuge bolady, biraq «Tanghy elestin» aina-qatesiz kóshirmesi dey almaymyn.

-         Shygharmashylyghynda nendey ózgerister bolyp jatyr? Jeke konsert beretin oiyng joq pa?

-         Juyq arada alghashqy kýitabaghym jaryq kóredi. Jәne beynekliypim de bituge tayap qaldy. Ýsh kinogha shaqyrtu alghanmyn, sonyng bireuining týsirilu júmystary bastalyp ketti. Jeke konsert beretin uaqytym әli bolghan joq. Sahnagha kelgenim keshe ghana, kele salyp tór meniki degim kelmeydi. Ol ýshin men biraz enbektenip, kóp sharualardy tyndyruym kerek.

-         Qazaq qyzdary kóp kiye bermeytin boks qolghabyn әli shegege ilgen joqsyn ba?

-         Joq, bokstasqandy men jaqsy kóremin. Búl qazaq qyzdary kóp qúp kórmeytin sport. Biraq, men sonyng bastamashysy bolghym keledi. Ýlgi tútatyn boksshym әri bapkerim - Marat Mәzimbaev. Bokstaghy qazaq jigitterining ayaq alysyn qadaghalap otyramyn.

 

Súhbattasqan Aqyrys Seyitqazy

 

0 pikir