2011 jyl. Almaty men Astana.

Aziyanyng qar ýstinde oqtay zulaytyn shanghyshylary men múz aidynyn shiyrlaytyn koniky sheberleri, zau biyikten sorghalap týsetin qyran siyaqty túghyrdan sekiretin sportshylary, qysqasy, qys sportynyng dýldýl jampozdary - Almatyda. Bir sәt. Alayda, tarihtyng qoynauyna týser syn paraqtary jazylyp jatar qúndy da baghaly sәt.

Sebebi... VII Qysqy Aziya oiyndary Qazaqstanda alghash ret ótkizilgeli otyr. Bayraqty bәsekening tuyn qisaytpay alyp jýru Qazaqstangha syn. Mine, osy orayda tek sportshylardyng ghana emes, barlyq qazaqstandyqtar da búl abyroydy qylau júqtyrmay qorghaulary kerek.

Ár Olimpiada oiyndary, dýbirli qúrlyqaralyq dodalar jýldegerlerge ýlestirip beretin altyn-kýmisimen emes, úiymdastyru sheberligimen, eldigin, últtyghyn kórsetumen de erekshelenip otyrady. Alysqa úzamay-aq, songhy Qytay elinde ótken Olimpiada oiyndaryn alayyq. Osy saltanaty asqan bәsekede Qytay óz sportshylarynyng ghana jyrtysyn jyrtqan joq, sonymen birge últtyq qazyghynyng da beriktigin dәleldep baqty. Bylaysha aitqanda, mәdeniyetti týrde ýstem ekenin, biyik ekenin, yqpaldy ekenin bildirip, jahangha qyr kórsetti. Bir ghana «qytay», «kitay», «China» syndy qoyyrtpaqqa týsken últ titulyn ózderining tól atauy «júngho» sózimen almastyryp, әlemning sanasyna sinirip jiberdi.

2011 jyl. Almaty men Astana.

Aziyanyng qar ýstinde oqtay zulaytyn shanghyshylary men múz aidynyn shiyrlaytyn koniky sheberleri, zau biyikten sorghalap týsetin qyran siyaqty túghyrdan sekiretin sportshylary, qysqasy, qys sportynyng dýldýl jampozdary - Almatyda. Bir sәt. Alayda, tarihtyng qoynauyna týser syn paraqtary jazylyp jatar qúndy da baghaly sәt.

Sebebi... VII Qysqy Aziya oiyndary Qazaqstanda alghash ret ótkizilgeli otyr. Bayraqty bәsekening tuyn qisaytpay alyp jýru Qazaqstangha syn. Mine, osy orayda tek sportshylardyng ghana emes, barlyq qazaqstandyqtar da búl abyroydy qylau júqtyrmay qorghaulary kerek.

Ár Olimpiada oiyndary, dýbirli qúrlyqaralyq dodalar jýldegerlerge ýlestirip beretin altyn-kýmisimen emes, úiymdastyru sheberligimen, eldigin, últtyghyn kórsetumen de erekshelenip otyrady. Alysqa úzamay-aq, songhy Qytay elinde ótken Olimpiada oiyndaryn alayyq. Osy saltanaty asqan bәsekede Qytay óz sportshylarynyng ghana jyrtysyn jyrtqan joq, sonymen birge últtyq qazyghynyng da beriktigin dәleldep baqty. Bylaysha aitqanda, mәdeniyetti týrde ýstem ekenin, biyik ekenin, yqpaldy ekenin bildirip, jahangha qyr kórsetti. Bir ghana «qytay», «kitay», «China» syndy qoyyrtpaqqa týsken últ titulyn ózderining tól atauy «júngho» sózimen almastyryp, әlemning sanasyna sinirip jiberdi.

Sondyqtan qúrlyqtyq sport dodasyn ótkizu tek infraqúrylymdyq, turistik, sporttyq salany damytugha ghana yqpal etedi degen jalang týsinik bolmasa kerek. Sport - әlemdik iydeologiya tarmaghynyng bir úshy. Eldigindi tanytam desen, Olimpiada ótkizip kór.

Qazaqstan osynday auqymdy jauapkershilikke ie boldy. Áriyne, Qysqy Olimpiada oiyndaryna talasqan elimizge Aziadanyng otany bolu baqyty búiyrdy.  Demek, biz búl ýdening manayyna júdyryqtay júmyluymyz qajet.

Eng aldymen, Aziada әnúranyna keleyik. Ras, әu basta Júban Moldaghaliyevting «Men qazaqpyn» ólenine jazylghan әnning Aziada әnúrany boluy mýmkin (әlde bolady?..) degen qauesetting lezde taralghany mәlim. Desek te, búl әnning kompozisiyasy men ony aitu stiylinde Aziada masshtabynyng endigine keninen qúlash sermep túrghan tuyndyny kóru qiyn.

Olimpiada әnderining tarihyna kóz jýgirtseniz, adamzattyq quanysh pen sýiinishting arqauyna ainalghan klassikalyq toptamalargha sýngigendey bolasyz. Kýlli dýnie kózine jas alady. Qimastyq basym. Búl әldebir jaqynyng da, nemese sezimindi iygergen nәrkes janar da emes, bar bolghany bir memleketting úiytqy boluymen ótken halyqaralyq sporttyq bәseke. Biraq adamdardyng әlpeti kýlip túryp, janarlary nege jasauraydy?.. Ángimening tiyegi de osy kiltte bolsa kerek.

Búl, әsirese, әlemdik Olimpiada oiyndarynyng jabylu saltanatynda jii beleng alady. Múnyng siqyry - әnde, kýlli әlemning aldynda oryndaghan qúdyretti Olimpiada әninde jatyr.

Mәskeu Olimpiadasy Aleksandra Pahmutova men Nikolay Dobronravovtyng әnimen tarih qatparyna ketti. Sol Olimpiadagha AQSh-tyng boykot jariyalap qatyspay qalghany keybir sayasattanushylar men tarihshylardyng jadynda jýrgen shyghar, biraq qarapayym búqaranyng esinde Mәskeuding stadionynan alyp qonjyqpen (Mishka) birge barqyt aspangha әuelegen Olimpiada әni qaldy.  Qanday nostaligiya desenizshi! Bizding kenestik buyn, jasyrary joq, búl әnge әli tamsanady. Áriyne, әnde, shynayy ónerde sayasat bolmaydy.

Sonymen 2011 jyly elimizde ótetin Qysqy Aziada oiyndarynyng әnúrany qanday boluy tiyis? Osy saual bizdi qanshalyqty tolghandyrady? Bizge múnday qúrlyqtyq doda ótkizu mýmkindigi qayta ainalyp qashan keletini belgisiz. Sondyqtan Aq Olimpiadany tiyisti dengeyde ótkizuge elding yntasy jetkilikti boluy kerek.

Qazirgi uaqytta Aziada oiyndaryn úiymdastyru komiyteti Aq Aziadanyng logotipterin, týrli belgilerin bekitu ýstinde. Mәselen, barystyng kýshigi arqyly beyneleu kópshilikke únaghany bayqaldy. Songhy kezde osy qar barysynyng kýshigi asyr salatyn qysqametrajdy mulitiplikasiyalyq týsirilimder dayyndalyp jatyr. Búl da shetjúrttyq azamattardyng nazaryn audaruy mýmkin.

Al Aziada әnúrany sheteldikterding iltipatyna bólene ala ma?

Dulat ISABEKOV, jazushy-dramaturg, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty:

Ándi er adamnyng oryndauy kerek degen oidamyn

- Eger Aziada oiyndarynyng әnúranyna bayqau jariyalaytyn bolsaq, onyng merzimi tym úzaqqa sozylyp ketui mýmkin. Bireui bylay tartady, bireui olay tartady degendey. Muzykany tandap alu joly bolsa, ony kim tandap aluy mýmkin degen saual oigha keledi. Mәsele sonda. Aziadany úiymdastyru tónireginde jýrgenderding ishinde muzykagha qabileti bar adamdar bolsa, bir sәri... Osy әn Aziada әnúrany bolady degen sheshushi úsynysty kim aitady? Elbasy aita ma, әlde Kompozitorlar odaghy aita ma? Osyghan kóp mәselening tirelip túrghany anyq.

Al, mening oiymsha, Aziada әnúrany aldymen qazaqtyng ruhyn kóterui qajet. Óitkeni, múnday auqymy keng jarysty biz alghash ret úiymdastyrghaly otyrmyz. Biraq, qanday sazgerge tapsyrys beruge bolady? Múny da bilmedim. Últtyq koloriyti basym sazgerlerimiz búl ýdeden shyghatyn әn jaza ala ma? Birinshi úsynysym, osy mәselelerdi sheshu ýshin aldymen bayqau jariyalau kerek. Ekinshi úsynysym, qazaqtyng halyqtyq muzykalarynan ózi yrghaqty, әri oily saz tandap alynsa degim keledi. Áriyne, «Saryarqadan» basqasy. Búl kóp aitylyp jýr. Yaghny halyqtyq muzykadan layyqty bir kompozisiyany alyp, ony zamanauy óndeuden (aranjirovka) ótkizip, últtyq ruhy men boyauy jetkilikti muzykany tandaghanymyz jón.

Eger bayqasanyz, qazaqtyng halyq әnderining bәri júrtqa únaydy. Nemese últyna jany ashityn, jauapkershiligi bar sazgerlermen júmys isteu kerek.  Qúrmanghazynyng jigerli kýilerining birin alu da dúrys bolady. Áriyne, Qazanghaptyng da әdemi kýileri bar. Biraq oily bolyp keledi. Búl sporttyng tabighatyna say kelmeydi. Sondyqtan Qúrmanghazydan, Tәttimbetten nemese Týrkeshten, yaghny ýsheuinen izdep kórgen jón bolar.

- Ánúrannyng tili ýshtildi bolady degen әngime de shyghyp jatyr. Búghan qalay qaraysyz?

- Bolsa, bolatyn shyghar. Odan qasha almaymyz. Bir úshaqtyng ishinde de ýsh tilde sóilep jýrmiz ghoy qazir. Sondyqtan búl qazirgi qajettilikke ainalyp túrghan siyaqty. Eger orys tilining keregi joq dep tapsaq, aghylshyn men qazaq tilderin qaldyru kerek. Áytpese,  «aramyzda ózge de últ ókilderi bar» deytin әdetimiz bar ghoy bizdin. Sondyqtan bir tilde ghana aitamyz degen bolmaydy. Ómirding talaby sonday bolyp túr. Qazaq tildi kóbirek bilgen sayyn útylmaydy ghoy.

Týiindey aitqanda, kýiden góri er adamnyng oryndauyndaghy әni men sózi әdemi bir әnning keregi basymdau bolar degen oidamyn.

Kenes DÝISEKEEV, sazger, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri:

Aziada әnúranyn qazaq elin madaqtau túrghysynda jazar edim

- Mening oiymsha, Almaty men Astana qalalarynda 2011 jyly ótetin Qysqy Aziya oiyndarynyng әnúranyna bayqau jariyalanuy tiyis. Búl bayqaudyng kәduilgidey qomaqty jýlde qoryn belgilep, útys tigu qajet. Sonda sazgerler osy tarapta quana-quana júmys isteytin bolady. Búrynnan aitylyp jýrgen kez-kelgen bir әndi alyp, orynday saludyng keregi shamaly. Yaghni, Qysqy Aziada әnúranyn janadan jazu kerek. Sebebi, múnday baqyt taghy da qay uaqytta ainalyp kelerin bir Qúdaydyng ózi biledi?!..

Aziada әnúranynyng ýsh tilde oryndaluy turaly estigenmin. Orys tilin bilmeymin, biraq, shynyn aitqanda, aghylshyn tilinde oryndaluy kerek. Yaghny qazaq jәne aghylshyn tilinde aitylsa, qoldauymdy bildiremin.

Búl әnúrannyng janry gimn boluy tiyis. «Gimnskaya muzyka» degen bar. Mening týsinigimde, osy Aziada turaly әnde gimnning muzykasy boluy kerek. Gimn - ózi jeke janr. Osyny úmytpaghan abzal.

- Osy jobagha shaqyrsa, әnúran sazyn jazugha qatysar ma ediniz?

- Áriyne, aralasamyn. Nege aralaspasqa?.. «Áli tirimin!» depti ghoy bir qazaq. Sol aitqanday, tiri jýrgenimde mening nege qatyspauym kerek? Bylaysha aitqanda, biraz kompozitorlar aldymen mening dengeyime jaqyndap alsyn.

Men Aziada әnúranyn gimn retinde jazar edim. Qazaq elin madaqtau, býkil dýniyejýzilik beybitshilikti nasihattau túrghysynda jazar edim.

Shynyna kelgende, bizge Mәskeu Olimpiadasy jaqyn boldy. Sol 1980 jylghy Olimpiadanyng jabylu kezindegi qonjyq úshyp bara jatqan sәtte aitylghan Pahmutovanyng әni qanday keremet! Áriyne, barlyq jerde, mәselen, Qytayda ótken Olimpiadanyng da әnúrany jaqsy boldy. Búl әnderding bәri gimn janrymen jazylghan. Osyny týsinuimiz kerek. Gimn janry - beybitshilikti, adamgershilikti algha tu etetin janr. Sondyqtan bizge eng jaqyn әser qaldyrghany - Mәskeu Olimpiadasynyng әnúrany bolatyn.

Bolat ATABAEV, teatr rejisseri:

Aziada oiyndaryn «Qarajorgha» biyimen ashu kerek

- Amerika qúrlyghynda Ádil Bestibaev degen qazaq sazgeri bar. Qazir Kanadada túrady. Sol jaqta ómir sýrip jatqanyna kóp jyl boldy. AQSh-ta ótken «Solt-Leyk-Siti» Qysqy Olimpiada oiyndarynyng әnúranyn jazghan osy ózimizding qazaq sazgeri Ádil Bestibaev bolatyn.

Negizi, búl mәseleni el arasynda aitylyp jýrgen tanymal, qúlaqqa sinisti әnder arasynan tandaudan góri Ýkimetting arnayy qauly bekitip, tapsyryspen jazdyrghany jón siyaqty.

Ánúran Aziadanyng әnúrany bolatyndyqtan onyng janry saltanatty boluy qajet. Biraq marsh búghan onsha kelinkiremeui mýmkin. Adamnyng ruhyn kóteretin, halyqtardy biriktiretin saltanatty әn jazyluy tiyis. Ne bolmasa, әigili Bethovenning «Oda kradosti» muzykasyn alu kerek. Búl muzyka halyqaralyq forumdarda kóp oryndalyp jýr.

- Jalpy, qazaqtyng kýilerin alsa qalay bolady? Mәselen, «Saryarqa» kýii...

- «Saryarqa»... Keletin siyaqty... Qazaqtyng kóptegen kýileri әnúran bolugha jaraydy. Mysaly, «Kisenashqan» kýii. «Serper» qanday jaqsy kýi! Búl kýide sonday keremet energiya bar, otty muzyka. Últtyq renk kerek bolsa, Qúrmanghazy kýilerinen alghan da jón bolar degen oidamyn.

Negizi, Aziada oiyndaryn «Qarajorgha» biyimen ashu kerek. Myng adamdy stadiongha shygharyp, «Qarajorghany» biyletu kerek. Qazir búl biydi qytaydiki deushiler de tabylyp jatyr, ókinishke oray. Búl - qazaqtyng biyi! Ótkende Qytay elindegi qazaqtar osy biydi biylep, rekordtar kitabyna enipti. Yaghni, beker by emes.

Álem Olimpiadalarynan únaytyn әnúrandar qazir esimde joq.

Qysqy Aziada oiyndary Qazaqstanda bolyp jatqandyqtan qazaqy dәstýrli kózqarasty engize otyryp, últtyq boyauda saltanatty týrde ashqanymyz dúrys bolady. Yaghny últtyq boyau beru kerek.

- Jalpy, osy jobagha qatysugha mýmkindik tusa, qatysar ma ediniz? Mәselen, osy Aziada әnining tónireginde teatrlandyrylghan qoyylym qoy kerek bolatyn bolsa...

- Qatysar edim, әriyne...

Qydyrәli BOLMANOV, produsser, әnshi:

Ánúrannyng tili sózsiz qazaqsha boluy kerek

- Áriyne, birinshiden, әnúrannyng tili sózsiz qazaqsha boluy kerek. Men múny qoldaymyn.

Bizding búrynghy gimnimiz kompozisiyalyq jaghynan bolsa da, bitimi jaghynan bolsa da, qansha jerden kýshti әn bolghanymen, Shәmshining býginde el әnúranyna ainalghan «Mening Qazaqstanym» әni sekildi halyq jýreginen oryn taba alghan joq. «Mening Qazaqstanym» әnimen «ABK» tobynan bastap Rahat Túrlyhanovqa deyin elimizding týkpir-týkpirinde ótken konsertterdi ayaqtap kelemiz. Respublika sarayynda ótken konsertter de osy әnmen mәrege jetedi. Óitkeni, búl әn halyqtyng jýregine qozghau salatyn, ruhyn kóteretin, namysyn janityn әn.

Aziadanyng әnúrany da osy ýdeden tabyluy ýshin óte jan-jaqty oilastyryluy kerek. Eng bastysy, elding jadynda saqtalyp, ensesin kótere alatyn, sportshysynyng ruhyna ruh qosatyn, jigerin jinaqtaghan әn boluy tiyis. Aziada oiyndary bastalghan sәtte jәy aitylyp óte shyghatyn emes, kәduilgidey jýrek jylytatyn, sezim iyirimine týsetin әn bolu kerek dep esepteymin.

Men әlem Olimpiadalarynda oryndalghan әnderdi jiktemey-aq qoyayyn. Biraq kóbine-kóp әlemdik Olimpiada oiyndaryndaghy әnder, birinshiden, tabighy dauyspen oryndalady, ekinshiden, klassikalyq sarynda bolady. Sondyqtan olardyng bireuin tap basyp, mynau keremet dep aita almaysyn. Bir-birine klassikalyq sarynda bolghandyqtan úqsas keledi. Biraq әnúran oryndalghanda sol halyqtyng mentaliytetine say júrtynyng ornynan kóterilip, sportshylarynyng kózderining oty jarqyldauyna qaraghanda, ózderine tiyesili ruhany bay әn boluy mýmkin degen oidamyn.

Bizding mentaliytetimiz bólek. Olardyng tamsanyp otyrghan dýniyesine biz oyanbauymyz mýmkin. Olardan da artyq, keremet dýniyege baruymyzgha bolady. Jalpy, qazaqtyng tabighaty bólek bolghandyqtan qazirgi tәjiriybege kerek kezendi izdep tabu óte qajet.

(«Almaty Aqshamy», №117, 8-qazan, 2009 jyl)