Adamnyng dýniyetanu mýmkindigi men jan-jaqty dengeyli oilauy, týisinui sóileu jәne sóilesu, pikirlesuden kórinis beredi. Tildesu, til qatynasy arqyly týsinistikke jetu, jalpy adamzattyng kommunikasiyalyq baylanysy jasalyp keledi. Úly Dala dep atanghan elde ata-babalarymyzdyng danalyq sózderi, dәstýrleri   keyingi úrpaqqa auyzdan auyzgha jetkendigi barshamyzgha ayan tarihnama. Ótkenimizdi tym әrige barmay osy baghytta payymdasaq, mynaday oqighalar oigha oralady.

Adamnyng dýniyetanu mýmkindigi men jan-jaqty dengeyli oilauy, týisinui sóileu jәne sóilesu, pikirlesuden kórinis beredi. Tildesu, til qatynasy arqyly týsinistikke jetu, jalpy adamzattyng kommunikasiyalyq baylanysy jasalyp keledi. Úly Dala dep atanghan elde ata-babalarymyzdyng danalyq sózderi, dәstýrleri   keyingi úrpaqqa auyzdan auyzgha jetkendigi barshamyzgha ayan tarihnama. Ótkenimizdi tym әrige barmay osy baghytta payymdasaq, mynaday oqighalar oigha oralady.

Osydan jiyrma jyl búryn 1989 jylghy 22 qyrkýiekte qabyldanghan «Til turaly» Qazaq SSR-ning Zany negizinde tilimizding memlekettik til mәrtebesin aluy da qazaqtyng til tarihynyng damuynyng útymdy kezeni bolyp tarihinama tarmaghyna qosyldy.  Búl Zanda: «Til halyqtyng úly jetistigi әri onyng ajyramaytyn jәne bólinbeytin  belgisi», - dep atap kórsetildi. Tilding damuy últtyq mәdeniyetting tútas órkendeuimen tyghyz baylanysty. Endeshe, "Dil", "Últtyq ruh" degen úghymdar tek bir últ pen úlystyng ózining bet ajaryn asharlyq, onyng genetikalyq ereksheligin aiqyndarlyq tújyrymdyq, perseptualdyq (qabyldau әdisterining shoghyry) pәrmenimen órkeniyetti elderdegidey ghylymy jýiege týsip, damudyng zamana qúbylysynda ýzdiksiz tirektik ról atqaruyna  mýmkindik tughyzady degen demeu halyqtyng kókiregindegi ýmitine qozghau saldy. Onyng aighaqtamasy - Respublikalyq jәne barlyq oblystarda oblystyq «Qazaq tili» qoghamynyng qúryluy. Qazaq dilining órkeniyettiligin aiqynday týsuge jol ashatyn osy bir serpilis  túrghyndarynyng 70 payyzdan astamy ózge últ ókilderin qúraytyn Ertisting Pavlodar ónirining qazaqtaryna dýmpu boldy. Sol jyly Pavlodar oblysynda da oblystyq «Qazaq tili» qoghamynyng qúryluyna oblystyng barlyq ziyaly qauymy óz ýlesterin qosty. Últtyq dәstýrdi kommunistik dәstýrmen almastyrghan Kenes Odaghynyng biylikti qoldan bermeymiz dep tastay bekingen shaghynda búl isting qam-qareketi kóp, әri auyr júmys bolatyn.

Oblystyq BAQ «Qazaq tili» qoghamynyng alghashqy qúryltay jinalysynan tikeley reportajdar jasady. Pavlodar oblystyq  teleradiokompaniyasy (ol kezde osylay ataldy) da halyqtyng ruhany iygiligin búqaragha jetkizu amalyna belsene kiristi. Sol kezdegi telestudiyadan tysqary jerlerden aqparat taratudyng tehnikalyq qúraldardyng qol jetken jetisitigi bolyp sanalatyn kóshpeli teledidar stansiyasynyng kómegimen oblystyq qúryltaydyng júmysy tolyq jazylyp, «Til taghdyry - el taghdyry» aidary boyynsha 30 minuttik ýsh habar berildi. Tildik qatynas, onyng qoghamdaghy orny men róli jayynda jan-jaqty týsinik berip, bolashaqta memlekettik tilding qoldanu ayasyn keneytudi maqsat etken habarlar osy aidar boyynsha efirden odan keyin de túraqty jaryq kórdi jәne qazir de jariyalanyp jýr. Almatydan Pavlodar oblysynyng túrghyndarymen kezdesuge kelgen jerles, beligili aqyn-jazushylar: Amanjol Shәmkenov, Qabdykәrim Ydyrysov, Nútfolla Shәkenov (marqúmdar), Múzafar Álimbaev, Qalmúqan Isabaev, sonday-aq, elimizding belgili aqyndary: Túmanbay Moldaghaliyv, Qadir Myrzaliyev jәne  belgili audarmashy Gerolid Beliger jәne t.b.  qogham qayratkerleri oblystyq telestudiyanyng tórine shaqyrylyp, ruhany qazynamyz - ana tili, danalar sózder jayynda mazmúndy da әserli oilar aitylghan habarlar taratyldy.

1989 jylghy 22 qúrkýiekte qabyldanghan Qazaq SSR-ning «Til turaly» Zany oblys júrtshylyghyna erekshe serpin berdi. Búl әser sol jyly Pavlodar oblystyq partiya úiymynyng esep beru-saylau konferensiyasy ótken tústa erekshe bayqaldy. Esep beru-saylau partiya konferensiyasy Pavlodar traktor zauytynyng mәdeniyet sarayyna (qazirgi qalalyq Mәdeniyet sarayy) ótti. Oghan kóshpeli teledidar stansiyasy qoyyldy. Konferensiya júmysyn jazyp jatqan kezde kýtpegen oqighalargha tap boldyq. Búghan deyin qalalyq jәne audandyq esep beru-saylau partiya konferensiyalarynda saylanghan oblystyq partiya úiymynyng esep beru-saylau konferensiyasynyng delegattaryn teleradiodan sóiletu ýshin oblystyq partiya komiytetining ýgit jәne nasihat bólimimen kelisilip tizim jasalatyn. Sol tәrtip boyynsha aldyna ala jasalghan tizimdegi delegattarmen kezdesetin oryngha bara jatqan jolymyzda Pavlodar, Ekibastúz, Ermak (qazirgi Aqsu) qalalarynyng jәne oblystyng barlyq audandarynyng delegattary ózderining ortasynan sóileytin delegattardy úsynyp, aldymyzdan shyqty. Jogharynyng aitqanyna mýlde daghdylanyp qalghandyqtan bolar, alghashqyda ózimiz búl is-әreketke tosyn qaradyq. Biraq, delegattardyng berik baylam jasaghanyn, alghan betterinen qaytar týrleri joq ekenin anghardyq. Búl jaghday  bizding ýirenshikti júmys tehnologiyamyzgha ózgeris jasaugha mәjbýr etti.

Adyn ala qaghazgha jazylghan mәtindi oqyghannan delegattardyng ózindik sóileu daghydysynda qazaq tilinde erkin sóileui jәne oblystyq partiya komiyteti júmysynyng olqy tústaryn aighaqtaytyn ótkir syndy qaymyqpay aituy bizding jurnalistik úiymdastyru júmysymyzgha sonylyq baghyt jasaugha yqpal etti. Júmysymyzdy yntaly atqarugha jeteledi, biraq, saq boludy oidan shygharmadyq. Áriyne, esep beru-saylau júmystary әdette  bir habardyng auqymynda beriletin kórsetilim, aqparat. Sondyqtan, habargha jazylghan delegattardyng syn sózderin mýmkindiginshe tolyq mazmúnda beruge yntalandyq. Habardy efirge shygharudyng әdisin oilastyrdyq. Konferensiya júmysyn belgili jurnalist Sosial Áytenov («Qazaqstan» OTRK-nyng Pavlodar oblystyq filialynyng qazirgi bas redaktory-diyrektordyng orynbasary) ekeumiz aqyldasyp, eki jurnalisting reportaj jasauyna toqtaldyq. Mening qolymda oblystyq partiya komiytetining sol kezdegi birinshi hatshysy Mesheryakovtyng bayandamasynyng  kóshirmesi bolatyn. Aldymen bayandamada jazylghan atqarylghan júmystardy aitamyz, al júmystardaghy kemshilikter delegattar sózinde berildi. Osylaysha alma-kezekpen berilgen mәlimet-derekter 30 minuttik habarda esep beru-saylau konferensiyasynyng júmysyn tolyq qamtugha mýmkindik berdi. Kórermen qauym bizding búl әleumettik aqparattyq úiymdastyru júmysymyzygha riza bolghandyghyn telefon arqyly jetkizdi. Osyghan oray biz de, sol kezdegi oblystyq teleradiokompaniyasynyng tóraghasy M.Ábdirahmanov ta qanaghattanarlyq sezimge bólendik. Biraq, búl qanaghattanushylyq úzaqqa barmady. Konferensiya ótken tórt-bes kýnnen keyin Mesheryakovtyng tapsyrmasymen oblystyq partiya komiytetining hatshylary men oblystyq atqaru komiytetining basshylary oblystyq teleradiokompaniyasyna kelip, jinalys ótkizdi. Onda qazaq tilinde berilgen reportajda oblystyq partiya komiytetine arnalyp aitylghan syndardyng tolyq berilui Meshryakovke únamaghany eskertildi. Ol oblystyq partiya komiytetin osylay synau óreskel qatelik dep sanaghan. Endeshe biz jazalanamyz-au dep ýreylendik. Qazaq redaksiyasynyng bas redaktory jәne habar jýrgizushining biri retinde men habardy efirge shygharudyng teoriyalyq jәne praktikalyq sipatyn bayandap, búl reportajda habar jýrgizushi eki jurnalist esep beru júmysy jayynda eshqanday óz pikirlerin qospaghanyn algha tarttym. Al syndy tek qana oblystyq partiya úiymynyng esep beru-saylau konferensiyasynyng delegattary aitqanyn dәleldedim. Oblystyq partiya komiyteti men oblystyq atqaru komiytetining jinalys ótkizip otyrghan basshylary bizding habar dayyndau barysyndaghy tehnologiyamyzdyng dúrystyghyn sezdi ghoy dep oiladym, tym qarsy uәj aita qoymady. Biraq, iydeologiyalyq júmysta óte saq boludy qatang tapsyrdy.

Oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Mesheryakovtyng mening júmysyma KGB qyzmetkerlerining tarapynan baqylau qoyghanyn keyin bildim. Baqylau kezinde kommunistik partiyanyng iydeologiyasyna qayshy keletin sayasy is-әreket jasamaghandyghymdy Qazaqstan tәuelsizdik alghan 1991 jyly bildim.

Jenis Mardenovten keyin «Qazaq tili» qoghamynyng tóraghasy bolghan Aytbay Aldongharov Pavlodar oblysynda aitys ónerin damytudy qoghamnyng basty baghyty dep sanady. Búl kezde de oblystyq teleradiokompaniyasy oblysta ótkizilgen respublikalyq jәne oblystyq aitystardy kóshpeli teledidar stansiyasy arqyly tolyq taspagha jazyp alyp, «Aqyndar aitysy» aidarymen túraqty habarlar berdi.  BAQ-tardyng aghartushylyq qyzmetin aighaqtaytyn múnday habarlardyng avtory Baqtybek Qúniyazov (marqúm) boldy. Memlekettik tilding qoghamdyq salada keninen qoldanyluyn qamtamasyz etu jolyndaghy iygilikti isterding tabysty boluyna oblystyq teledidardyng belgili jurnalisteri Aqmaral Saghymbekova men Gýljanat Imanghazinova ózindik ýles qosty. Olar osy taqyryp boyynsha úiymdastyrylghan konkurstargha qatysyp, laureat atandy.

Odan keyin «Qazaq tili» qoghamynyng tóraghasy bolghan Sәrsembay Shektibaev oblystyng ghalymdaryn qatystyryp, qazaq tilining qoldanu ayasyn keneytu baghytynda kórnekti is-sharalar úiymdastyrdy. Ol fiologiya ghylymdarynyng kandidaty, professor Jaqsybay Sarbalaevtyng kómegimen qazaq tilin oqytu jәne is-qaghazdaryn qazaq tilinde jýrgizu júmystaryn ilgeri bastyrudy qolgha aldy. Ersayyn Bimaghanovtyng «Qazaq tili» qoghamyndaghy  tóraghalyq qyzmetinde «Qazaq tili» qoghamynyng qalalyq jәne audandyq júmystaryn jandandyrugha erekshe mәn berildi.

Jalpy biiyliktin, Zannyng quaty halyqqa qalay әser etetinin dәleldeytin mynaday qorytyndy oigha oraldy:

- memleket tarapynan qabyldanghan «Til turaly» Zang adamdardyng últtyq sanasyn sergitti. Endi jappay qazaq tilinde sóileuge úmytylys jasaugha әrkettendi. Alayda, ghasyrgha juyq ýstemdik qúrghan Kenes Odaghynyng halqy bolyp atanu jolyndaghy kommunistik ýstemdik iydeologiyasynyng pәrmeninde orys tilinde bilim alghan qazirgi úrpaq qazaq tilinde ózderi sóiley almay jýr. Olar ýshin qazaq tilining sóilesu ortasyna kiru tozaqqa týskenmen birdey. Áriyne, búl olardyng kinәsi emes, búl olardyng qasireti. Osy qasiretting zardaby tiygen qazirgi jastar arasynda ata-babalar dәstýrin jalghastyru ýderisin úzaqqa sozbay, tezdetudi oilastyryp, balalaryn qazaq mektepterine berushiler qatary jyl sayyn kóbeyip kele jatqandaghy Elbasy aitqanday «Qazaqstannyng bolashaghy - qazaq tilinde» ekendigin sezinuining belgisi dep bilemiz. Osy negizde janarghan Qazaqstan - mening Otanym deytin patriottyq sezim nyghaya týsedi dep oilaymyn.

Oblystyng BAQ 1997 jylghy «Qazaqstan Respublikasynyng Til turaly» Zanyna sәikes jasalghan baghdarlamardaghy qazirgi til sayasatyn iske asyrudyng mynaday negizgi baghyttary boyynsha materialdar jariyalap jýrgendigin aityp ketu oryndy dep sanaymyn:

- azamattardyng memlekettik tildi erkin jәne tegin mengeruine qajetti qarjylyq, úiymdastyrushylyq, materialdyq-tehnikalyq jaghdaylar jasau;

- memlekettik tildi barynsha damytu, onyng qogham ómirining barlyq salalarynda, әsirese ghylym, bilim, mәdeniyet, búqaralyq aqparat qúraldary, memlekettik basqaru, sot isin jýrgizu, halyqaralyq qatynastar salalarynda belsendi qyzmet etuine qajetti alghysharttar qalyptastyru;

- el azamattarynyng ana tilin qoldanuyna, olardyng qarym-qatynas, tәrbie beru, oqu jәne shygharmashylyq tilin erkin tandau ýshin qolayly jaghdaylardy saqtau men damytu.

Qazaqstan Respublikasynyng "Til turaly" Zanyndaghy osynday basty mәselelerdi iske asyruda BAQ-tardyng әleumetik úiymdastyru jәne taghylymdyq qyzmetinin, oblys túrghyndarynyng búl iske belsendilik tanytuynyng nәtiyjesinde memlekettik til - qazaq tilin barynsha bayytu jәne onyng qoldanu ayasyn keneytude jana til zanyn qabyldau kerektigi jayynda qoghamdyq pikirler jasalyp otyr.

Alayda, Zaњnyњ µmirsheњdigi aitylѓan oy men ќoyylѓan talaptyњ dєldigine jєne pєrmendiligine baylanysty. Til - jaratylys tuyndysy, ony jeke adamdar da, sayasat ta jasamaydy. Sondyќtan, memlekettik til    memleketti ќ±raushy ±lttyњ tabiѓy ereksheligin aiqyndauy da damu zandylyghynyng talaby bolyp sanalady. Qoghamdaghy yntymaq jaratylystaghy jaqsylyqty tanu men damudy mengeruding amaldaryn zerdeleuding nәtiyjesinde keletindigi oblystyq «Qazaq tili» qoghamynyng ótken kezdegi  sanaluan oramdy da oramsyz mәseleler jayyndaghy pikirtalastar barysynda bayqaldy. Qorytyndysynda intuisiyalyq bayqaghyshtyq jәne kórgenderindi baylanystruda belgili bir shenberde shektelmeu, damu barysyn dóp tanyp, derbes ózinshe aitu siyaqty aqyl-parasattyng kórinisi dúrys baylam jasaugha bekindirip otyrdy.

Osy baghytta Pavlodar oblystyq halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynda birqatar útymdy is-sharalar jýrgizip keledi. Múrat Ábdirahmanov oblystyq halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng tóraghalyq qyzmetinde  oblystyq tilder basqarmasymen tyghyz baylanys jasap, qazaq tilining memlekettik til retinde qoldanys ayasyn keneytude resmy is-sharalardyng yqpaldy boluyna ózindik ýlesin qosyp keledi.Olardyng ishinde qoghamnyng audarma júmysy boyynsha oqytu úiymdastyruy,  onomastika júmysynyng dúrys baghyt aluyna qatysty úigharymdary bar. Sonday-aq,  «Til turaly» qazirgi Zangha til memleketti ќ±raushy bayyrѓy ±lttyњ tabiѓy µzgesheligin kµrsetetin memleketting erekshe belgisi bolatynday tolyqtyru engizu nemese osy baghytta jana Zannyng qajettigi jóninde qogham mәjilisinde mәseleler qaralyp, olardy BAQ  arqyly búqara nazaryna úsynu siyaqty mazmúndy júmystar atqaryluda.

Júmaseyt Bijan,

oblystyq «Qazaq tili» qoghamynyng alqa mýshesi, Qazaqstan Jurnalister odaghy syilyghynyng laureaty, KSRO teledidar jәne radiosy ýzdigi belgisining iyegeri, Qazaqstannyng Qúrmetti jurnaliysi.