Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2349 0 pikir 22 Mamyr, 2009 saghat 06:29

Biz sytti de shetten alamyz

Osy aptada Astanada ótken Qauipsizdik kenesining otyrysynda agrarlyq sektor birinshi oryngha shyqty
Kóptegen elding týsiniginde Qazaqstan Agrarlyq memleket bolyp eseptelinedi. Biraq, soghan qaramastan auylsharuashylyghy ónimderining birazyn syrttan alamyz. Qazaqstannyng nebәri 16 million halqynyng 43%-y auylda túrady. Adam basyna shaqqanda bidaydy óndiru jaghynan әlemde birinshi oryndy iyelenemiz.

Osy aptada Astanada ótken Qauipsizdik kenesining otyrysynda agrarlyq sektor birinshi oryngha shyqty
Kóptegen elding týsiniginde Qazaqstan Agrarlyq memleket bolyp eseptelinedi. Biraq, soghan qaramastan auylsharuashylyghy ónimderining birazyn syrttan alamyz. Qazaqstannyng nebәri 16 million halqynyng 43%-y auylda túrady. Adam basyna shaqqanda bidaydy óndiru jaghynan әlemde birinshi oryndy iyelenemiz.

Qauipsizdik kenesinde otandyq ónimdi, sonyng ishinde auylsharuashylyghy ónimin qorghau mәselesi birinshi oryngha beker shygharylyp otyrghan joq. Óitkeni, bizdegi bazarlar men dýken sórelerinde kóbine sheteldik ónimder túrady. Otandyq ónimder bar bolghanymen, sausaqpen sanarlyq. Býgingidey daghdarys kezinde otandyq óndiristi qoldau, sol arqyly auylsharuashylyghy ónimderining bәsekege qabilettigin arttyru basty maqsat bolyp otyr. Qauipsizdik keneste bas bayandamany jasaghan Auyl sharuashylyghy ministri Aqylbek Kýrishbaevtyng bergen mәlimetterine qaraghanda, biday, kýrish, baqsha ónimderi, kartofeli, et, sýt jәne júmyrtqa ónimderi eldegi súranysqa jauap bere alatyn dengeyde kórinedi. Alayda, may, jemis-jiydek, kókónister, qyzylsha t.b. ónimder súranysqa say emes kórinedi. Qazir shetelden әkelinetin importtardyng ýles salmaghy — 67% qús eti, 40% sýt taghamdary, 29% et jәne 43% jemis-kókónis ónimderi bolyp bólinedi. Sol sebepti de ýkimet shetelden әkelinetin negizgi auylsharuashylyghy ónimderine salynatyn baj salyghyn kóbeytip, tehnikalyq reglament engizudi josparlap otyr. Sóitip, ishki rynokty importtan qorghau kózdelgen.
“Elding Ishki jalpy ónimindegi auylsharuashylyghy ónimining ýles salmaghy, ókinishke qaray, ósuding ornyna qúldyrap barady, búl bәlkim IJÓ-ning jalpy kólemining ósuine baylanysty bolar” dedi Qazaqstan Preziydenti.
Búl shara aldaghy on jyl boyyna jýrgiziletin bolady.
Auyldy qoldau maqsatynda 2003 jyldan beri 500 milliard tenge bólingen eken. Biyl Auylsharuashylyghy ministrligine 165 milliard tenge bólingen, sonyng 97-si auyl sharuashylyghy problemasyn sheshuge arnalghan. Endigi bir mәsele — osy qarjynyng qúmgha singen suday joghalyp jatqany. Auyldyng shyn bet-beynesi býgingi biylikting aqparyndaghyday emes. Auylgha bólingen qarjynyng kóbi — iri-iri kәsiporyndar men korporasiyalardyng qorjynyna týsedi. Al shaghyn kәsip iyeleri men sharua qojalyqtary diqan men malshygha bólingen jenildetilgen nesiye, arzan janar-jagharmay, t.b. da jenildikterge qol jetkize almaydy. Býginde auyldan qalagha aghylghan túrghynnyng sanynda esep joq. Urbanizasiya jana problema tudyryp, qalada ýisiz-kýisizder men júmyssyzdardyng sanyn kóbeytkeni bolmasa, ondy yqpal etip otyrghan joq.

 

 

Esengýl Kәpqyzy, «Týrkistan» gazeti. 21. 05. 2009 jyl.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522