Ómiri aiqay estimedim dey alasyz ba? Nemese bir de bir ret aiqaylamaghanynyzdy aityp sendirip kórinizshi. Meni emes, ózinizdi. Biz bәrimiz aldynghysyn, songhysyn da talay ret bastan ótkerdik. Bәlkim adam bolghasyn. Bәlkim tirshilik keship, jer basyp jýrgesin. Sonda aiqay neni ózgertedi? Belgisiz. Biraq bәrimiz arakidik ony, әsirese songhysyn saghynamyz. Keyde eshkimge ashyp aita almaytyn, eshkim týsine almaytyn jan syrymyzdyng túnshyqqan dybystardyng qúndaghynda dýniyege kelgenin qalaytyn shygharmyz. Áytpese hannyng qúpiyasyn óle-ólgenshe ózimen ala ketuge ant-su iship, janyn aman saqtap qalghan bayghús shashtaraz aidalagha baryp aiqaylar ma edi: «Bizding han ta-a-az eken!» dep. Búdan keyin ony óltirse de ókine qoymas-au. Ol armansyz. Demek, aiqay ómirding ózinen qymbat kezder bolady. Ári ol adam oiyn túnshyqtyrghan sayyn kýsheye týsetin kórinedi.

Býgingi bizding qogham da aiqaydy ayaqtap bitti. Shartarap shynghyrugha kóshti. Bireuding danghazasy, bireuding jan jarasy, bireuding saghynyshy, bireuding sabylysy, bireuding zary, bireuding jany bar onda. Shynghyra bergen jahannyng dauysy tipti qarlyghyp qaldy. Alghashqy qauymdyq qúrylysta ang quyp, anyraghan taypanyng dabyly jelik quyp elirgen әpendining esengiregen esirigine ainaldy býginde.

Ómiri aiqay estimedim dey alasyz ba? Nemese bir de bir ret aiqaylamaghanynyzdy aityp sendirip kórinizshi. Meni emes, ózinizdi. Biz bәrimiz aldynghysyn, songhysyn da talay ret bastan ótkerdik. Bәlkim adam bolghasyn. Bәlkim tirshilik keship, jer basyp jýrgesin. Sonda aiqay neni ózgertedi? Belgisiz. Biraq bәrimiz arakidik ony, әsirese songhysyn saghynamyz. Keyde eshkimge ashyp aita almaytyn, eshkim týsine almaytyn jan syrymyzdyng túnshyqqan dybystardyng qúndaghynda dýniyege kelgenin qalaytyn shygharmyz. Áytpese hannyng qúpiyasyn óle-ólgenshe ózimen ala ketuge ant-su iship, janyn aman saqtap qalghan bayghús shashtaraz aidalagha baryp aiqaylar ma edi: «Bizding han ta-a-az eken!» dep. Búdan keyin ony óltirse de ókine qoymas-au. Ol armansyz. Demek, aiqay ómirding ózinen qymbat kezder bolady. Ári ol adam oiyn túnshyqtyrghan sayyn kýsheye týsetin kórinedi.

Býgingi bizding qogham da aiqaydy ayaqtap bitti. Shartarap shynghyrugha kóshti. Bireuding danghazasy, bireuding jan jarasy, bireuding saghynyshy, bireuding sabylysy, bireuding zary, bireuding jany bar onda. Shynghyra bergen jahannyng dauysy tipti qarlyghyp qaldy. Alghashqy qauymdyq qúrylysta ang quyp, anyraghan taypanyng dabyly jelik quyp elirgen әpendining esengiregen esirigine ainaldy býginde.

IYә, zer salsaq, aiqaydyng da san týri, san sebebi bar. Keyde adam aiqay salyp jalghyzdyghyn jahannamgha jibergisi keledi. Al topyraq tekti sanalynyng bәri týptep kelgende dara. Mәngilik aldynda jauap beretin de  ózi ghana. Tipti adam týgili, Jaratqan da, Jer de, Ay da, Kýn de jalghyz emes pe? Jerding týneretini de sodan shyghar? Kýnning ne sebepti kýiip-pisetini de belgili boldy. Jalghyzdyqty sýietin Aydy júldyzdardyng úgha almaytyny da týsinikti. Biraq eki ayaqtynyng jan jarasyn tanugha aiqaydyng shamasy jete me eken?

Adamzat adasqany sonshalyq aiqaydyng endi bir týri ónerge ainaldy. Áytse de ol býgingi «janalyq» emes. Áytpese Abay «Qúr aiqay baqyrghan. Qúlaqqa әn be eken» dep nazalanar ma edi? Biraq búl indet qansha qusa da, elden ketpepti. Sosyn Abay «Jartasqa bardym kýnde aiqay saldym» dedi. Biraq búl aiqay halyqty qusa da jetpepti

Siz býginde halyqty attandap artynyzdan erte almaysyz. Biraq mәsele kimning qalay aiqaylaytynynda shyghar. Sebebi aiqay iyeleri de әr qily emes pe? Olar: ghashyqtar, bastyqtar, sәbiyler, kәriler, saghynghandar, baghynghandar, taghysyn taghylar. «Ayqaylar em aidyng appaq tilinde, jetkizbeysing maghan» deydi bir jangha ghashyq Gýlnәr Salyqbay. «Ayqay saldym qyldym da bәrin úmyt» deydi haqqa ghashyq Svetqaly Núrjan.  Kýmәndәnsanyz týrik aqyny Huseyn Nihannyng «Ayqaylar jartasta adam, Haqqa sher aitu ýshin» degenin eske alynyz. Janynan qorqyp jalghyzyn ajal aranyna tastaghannyng jartasty jarghan azaly ýninen shoshyp «Ayqay» dep qalam terbegen Tynymbay Núrmaghambetov she? Onyng ózin esty alghandar da býgin sanauly-aq qoy. Aqyn-jazushylar ghana emes, әlemde «Ayqay» salyp, tarihta qalghan suretshiler de bar. Mәselen, Munk Edvardtyn  «Ayqay» (1893, Oslo, Últtyq galereya) tuyndysy. Ol kýndeliginde: «Dostarymyzben kóshe boylap kele jatqan edik. Kýn batyp barady. Bir sәt aspangha qyp-qyzyl qandy boyaudy shashyp jibergendey kórindi. Janym týrshigip ketti. Tabighattyng tausylmas aiqayyn estigendey boldym» dep jazady. Munk búl kompozisiyanyng birneshe týrin saldy. Sonynan «alghashqy aiqaygha» balaghan «Toryghu» da osy sanatqa kiredi. Aqyry kýmәndi keleshekke bastaghan soqpaqtyng qaq ortasynda aspannyng qandy qylyshynan jan saughalaghan, 20-ghasyr boyy adamzat tarihynyng ashy zapyranynan sarghayghan týsininiksiz beyneni tapty ol. Ári dәl tapty. Sodan bolar «Ayqay» - «zatty emes, kónildegi sherdi jazyndar» deytin norvegiyalyq ekspressionist suretshi shygharmashylyghynyng shyny. Ári boyau dinamikasy, figuralar men tabighattyng shynayylyqtan alshaqtamay әdeyi búrmalanuy bayqalatyn, salqynqandylyghy sezim qúiynyna toghytatyn, mysyndy basatyn syry kóp suret talay anyzdardy da tuyndatty. Munk ózge ghalamshar iyelerin kóripti-mys. Munk jyndanyp ketipti-mys. Búlay deytini osy taqyrypty qayta-qayta jaza bergen suretshi em alghan song ghana «ayqaylauyn» qoyghan desedi. Demek songhysy shyndyqqa janasatyn pikir bolghany ghoy. Biraq nesine tanghaldym, ghalam qayghysyn júdyryqtay jýregine syidyrghan adamnyng jyndanbauy mýmkin be? Munk kartinasy negizinde  1996 jyly AQSh rejisseri Ues Kreyven qanqúily «Ayqay» filimin týsirdi. «Aman qalghynyz kelse, auzynyzgha abay bolynyz» deydi qanqúily qylmysker. Al endi aiqaylamay kór. Talay danamen taralghany azday búl tuyndy tipti «Óte qorqynyshty filim» syndy parodiya-kinolargha da úlasty. Býgingi jastar Munkty bilmese de, jogharyda atalghan eki tuyndymen de jaqsy tanys. Osyndayda azghyndyqtan jeringen beynening keyin azghyndyqtyng jarnamasyna ainalghanyn kórse suretshi qayter eken degen oy keledi eriksiz.

Al siz adamdikinen de qústyng aiqayy qauiptirek bolatynyn bilesiz be? Ósip Mandelishtám, Uiliyam Yeyts syndy iri simvolist aqyndardyng qyrghauyl aiqayyn nege jyrgha qosqany jayly oilanbadynyz ba? Shynghyrghany jan shydatpaytyn súlu qústyng atauyn qorqynysh sózimen týbirles qylghan latyndyqtar she? Bәlkim qúiryghyna qarap mastanghan ol súryqsyz ayaghyn kórgende jany týrshigip shoshityn shyghar. Býgingi adamzat órkeniyeti de dәl sol qyrghauylday. Nemese mandayyna jazylghan minin moyyndamay jasyrugha tyrysqan ghariptey. Joq, bizde ol da joq. Áytpese bәtenkenizben qoghamnyng betine ketpes iz tastap bara jatqanynyzdy oilap janarynyzdy tómen týsirip kórdiniz be? Nemese bizding órkeniyet tilim-tilim bolghan, qansyraghan jalanayaq kýiine bola aiqaylap jýr me eken? Álde altyn basyna, kýmis qúiryghyna qarap, quanyshtan qarqylday ma? Qalay oilaysyz?

Sóz sony

IYә, biz shyryldap dýniyege kelemiz, jalghandy jalpaghynan basyp, aiqaylap ghúmyr keshemiz, sonynda ómirden ýnsiz ketemiz. Sondyqtan shyghar qazaqta «ýning óshsin» degen qarghystyng auyr tiyetini.

IYә, biz әli aiqaylap jýrmiz. Biraq ne ýshin jәne qalay aiqaylap jýrmiz? Tórt milliard jerding ýstindegiler jer astyndaghylardy oyatyp ala ma dep qam jegen Oralhan Bókey de býgin songhylarynyng qatarynda. Al qazir biz 4 milliard emes, 6 milliard adambyz. 6 miiliard aiqaymyz. «50 jyldyng ishinde el jana», mýmkin ózgergen shygharmyz. Kim biledi? Ne dese de, aq pen qarany ajyratyp, ong men solyn tanyp,  saytan kópirding qaq ortasyna jetken adamzattyng artynan bireu aiqaylap jibermese eken dep tileymin kýnde. Siz de tileniz...

«Abay-aqparat»