Dýisenbi, 26 Qyrkýiek 2022
Janalyqtar 5443 0 pikir 30 Qarasha, 2009 saghat 06:56

Serik AQSÚNQARÚLY. TONYKÓK PEN TEMIRHAN

Elteris qaghan
Qatulana atqa qonbasa,
Men de atqa qonbasam,
Týrik eli qúm astynda qalar edi.
Kýl astynda qalar edi.
Shýkir!
Elim - el boldy.
Jerim - jer boldy.
Erlerimdi bylay qoyghanda,
Qúlyma deyin ór boldy!

Tonykók.

Alshayyp jýrdim.
Taltayyp túrdym.

Temirhan

 

Elteris qaghan
Qatulana atqa qonbasa,
Men de atqa qonbasam,
Týrik eli qúm astynda qalar edi.
Kýl astynda qalar edi.
Shýkir!
Elim - el boldy.
Jerim - jer boldy.
Erlerimdi bylay qoyghanda,
Qúlyma deyin ór boldy!

Tonykók.

Alshayyp jýrdim.
Taltayyp túrdym.

Temirhan

 

Úly Gomer "Iliada" men "Odiys­seya" dastanyn qauyrsyn qalammen qaghazgha týsirse, kóne týrki jyrynyng bastauynda túr­ghan Tonykók óz ólenin tasqa qashap jazghan. Múnda әr sóz, әr buyn ólsheuli. Ári qysqa, әri núsqa. Jaryqtay jenil, tabyttay auyr. Kenistik keng bol­ghanmen, kóiituge uaqyt bol­ma­­ghan. Qolda qalam emes - qashau, aldynda qaghaz emes - qara tas. Gomerding óleni múhit syndy arnasynan asyp, tógilip jatsa, Tonykók jyry arghymaqtyng túyaghynday asau týrki jýregining notasyn dóp basady. Temirhan Medetbek aqyn da әr ólenin Tonykók atasynday aq paraqqa qalammen emes, qara tasqa qaylamen qashaghanday jazady: "Qazir mening syrtym - býtin, ishim - týtin. Sol týtin byqsyp janyp, jan-jýregimdi qamap, ókpe qolqamdy qauyp túr... Sol týtinde, men bilsem, qaterli qauip túr. Ishki әlemim odan sayyn kókala týtin bop byqsyp ketedi. Kózim­nen jas yrshyp ketedi. Demim jetpey, alqynyp qalam. Qayrat, quattan sarqylyp baram. Mәr­tebeli memleket basshylary! Týtin astynda qozdanyp jatqan shoq bolady, al shoqta erteng lap ete týsetin ot bolady! Sony týsinsendershi".

Sýiegine qyna shyqqan Tonykók pen nebir Aqtaban shúbyryndy, alqakól súlama, orys otarshyldyghynyng oirany, ashtyq pen revolusiya, repressiyalardy kórip, qazaq deytin halyqtyng qara shanyraghyn qúlatpay ústap otyrghan elding sheri men uayymy әli bar; arada qanshama ghasyr ótse de ózgermegen qalpynda qalghan. Eng ókinishtisi - osy! Tandayyna tatyghan tarihy qasiret­ten tatymdy taghylym ala almaghan ne degen el edik?! "Úshsam - atty. Jýzsem - au qúrdy. Jatsam - attan saldy. Jýrsem -qaqpan saldy... Sodan beri ký­nimdi sanap jatyrmyn. Jaramdy jalap jatyrmyn. Júlqynyp jatyrmyn, qúrghan audan shygha almay - jayynday - búlqynyp jatyrmyn. Amalym bitip, qúryp túrmyn. Aq qar, kók múzda qaqpannan bosay almay, jýzinde qan-sóli joq bop-boz Aygha qarap, Bóridey úlyp túrmyn".

Keshegi kók týrkining nәsili úshty-kýili qúryp ketken joq. Temirhan jyrynyng basqamyzdan góri tegeurindiligining týp-tórkini osy aqiqatty alaqangha salghanday aldymyzgha jayyp saluynda jatyr. "Ornynda bar onalar", túqymsyz qalsaq ne isteymiz: "Qabaghy jauar búlttay týiilip, qastary adyrnaday iyilip, әri sózin jebedey qadap sóilese, mýlgigen júrtty dauylday silki­lep ketken, әr sózin emenning shor kózine shegedey qadap sóilese, estigen júrt Kýndey kýrkirep ketken. Sherhan Múrtaza! Sen jel qúsap, esip sóileysin. Qy­lysh qúsap, kesip sóileysin. Sen kóktegi búlttarday kóship sói­ley­sin. Sen sender soqtyghysyp jatqan asau aghysqa omyraulap kirip, keship sóileysin. Sen keyde jaugha soghylasyn, jau da tenseledi. Sen de tenselesin. Sen keyde taugha soghylasyn. Tau da tenseledi. Sen de tensele­sin. Opasyzdy kórip, kýiinip túrasyn. Sonday kezderde jú­dy­ryqtay týiilip, qarshyghaday shýiilip túrasyn. Essizdi kórgende, ashudan qabynyp ketesin. Tol­qyn úrghan jartastay, tas-tal­qan bop jarylyp ketesin. Hal­qyng seni arda tughan arysym deydi. Jonyna qol tiygizbeytin barysym, - deydi Sherhan Múrtaza!".

Temirhannyng tay-qúlynday tebisip ósken qúrby-qúrbastaryn joqtauyna qaranyz: Kók Týrikting qanday oghlandary qasymyzda jýrgen! Ony biz bayqamay qalyppyz, Temirhannyng qyran kózi ghana qiyadan shalypty: "Kenshilik! Sen bәrimizden basqa, bәrimizden bólek edin. Erek edin! Sen birde ekpin, birde serpin bolatynsyn. Sahnada túrghanda da, kóshede túrghanday,   erkin bolatynsyn. Sen eshuaqytta da bireuge jaqsam dep oilanbaytynsyn. Sodan ba, keybir tymyrsyq otyrystardy bomba jarghanday oirandaytynsyn... Jamandyqty da, jaqsylyqty da kónilge toqityn edin. Óleng oqyghanda da, myna las tirshilikke qaraghyng kelmeytindey, kózindi tars júmyp oqityn edin. Sen iyilmeytin edin. Sen qyrqylatynsyn. Biz iymenip úmtylghan jerlerge, sen kiymelep úmtylatynsyn. Kýlseng de myna ómirdi mazaq etip kýlgendey kýletinsin. Jýrseng de, myna ómirdi iyghymen qaghyp jiberetindey, qayqan-qayqang etip jýretinsin. Ózge emes, ózindi ózing tar jol, tar qyspaqqa salyp, qinaytyn edin. Biz syighan myna ómirge Sen syimaytyn edin. Aqyry syimay kettin".

Temirhan Medetbek - qazaq jyryndaghy sony qúbylys! Eren әri erek qúbylys. Keybireuler "Temirhan aitaryn aitty, endi osy jerden toqtay qalsa" desedi. Búl - ishegine may ainalmaytyn ishtar pendening óksigi. Qazaq jyry notasyndaghy Temir­han Medetbekting Kók Tәnirden quat alyp, Kók Bórimen sharbolattay sharpysqan "Kók Týrikter saryny" adamzat tarihynda ýsh myng jylday asyr salghan kósh­peli salt attylar túyaghynyng salqar simfoniyasyna úlasty. Qazaq poeziyasynda kóne Kók Týrikter sarynymen alghash betpe-bet kelgen aqyn - osy Temir­han Medetbek, sol simfoniyany da onyng ózi tamamdap ketui kerek. Oghan orta joldan kiyliguge eshqaysymyzdyng moralidyq qa­qymyz joq!

Aqyn - at ýstinde! At jalyn tartyp mingen júmyr basty pendening ózi jayau-jalpyly adam­zattan bólinip, aruaqtanyp ketedi. Al at ýstinde aidarynan jel esken Aqyn túrsa, onyng ózi bir kezde tórtkýl dýniyeni ózine jalt qaratqan týrki aqyny bolsa, әngime mýlde basqa: "Enkip-enkip soqqanda taudyng denesinen tastar búrshaq bop qúiyldy. Serpip-serpip soqqanda, ýzip jiberdim - shynjyr bop shyr­mal­ghan, búghau bop kýrmelgen týiindi. Kýrsingenimde, Kýn kýrkiredi. Silkingenimde, Jer titirendi. Hahahaulap jar sal­ghanymda, aspandaghy búlttar jerge qondy. Ahahaulap әn salghanymda, aspandaghy qús bitken kólge qondy. Enkeygenge - en­key­dim, Shalqayghangha - shalqaydym. Asqannyng ormanyn otynday órtedim. Tasqannyng kólderin astauday tónkerdim. Qysqanda qu aghashtan bu shyghardym. Syqqanda qara tastan su shyghardym. Atandy asyqtay attym. Qarsy kelgendi qazyqtay qaqtym. Alshandap jýrdim. Taltandap túr­dym".

Kók Týrikting qara shanyraghy bizding qazaq ekenine kóz jetkizu ýshin arheologiyalyq qazba, genetikalyq zertteu júmystaryn jýrgizip, shang basqan kóne tarihy múrattardy aqtaryp, tónke­ruding qajeti joq, Temirhan Medet­bekting "Kók Týrikter sarynyn" oqyp shyqsanyz jetedi. Týrkining bir kezde bәri tekti, bekzat bolghanymen, bizding qazaqtyng genetikalyq bolmys-bitimi sonyng bәrinen myqty bolyp shyqty. Sol quattyng arqasynda VIII ghasyrda sýiegi qurap qalghan Tonykók arqasyna aruaq bitip, HHI ghasyrdyng basynda Kók Tәnirine qarap, Kók Týrkining nәsiline qayta sóiledi. Qalay sóiledi desenizshi: "Alatauy besik bolyp terbetken, jarqyldaghan ot pen sarqyraghan sudyng ishinde er jetken Kók Tәnirining oghylandary, býkil týrik júrtynyng arlandary men qabylandary - Bumyn qaghan men Istemi qaghan taqqa qondy. Elimdi el etemin dep, jerimdi kógertemin dep, ottay asau, oqtay úshqyr atqa qondy... Qadyrhan jerin basyp jatqan júrtqa ainaldyq. Silekey bal bolyp aqqan qútqa ainaldyq. Kenu tarmangha deyin el qondy. Suy sarqyrap aqqan, kóli jar­qyrap jatqan jer boldy. Qúlynyng ózi qúl júmsaytyn boldy. Kýnining ózi kýng júmsaytyn boldy..."

Búl - Iollah Teginning Kýlte­gin Jyry. Ony Temirhangha deyin de nebir marghasqa osy zaman tiline tәrjimalamaq bolghan. "Kýltegin" audarmashylarynyng altyn bastauynda orys әskeri­ning tútqyny, shved ofiyseri Filipp Ioganniy Stralenberg túr. Kýltegin jazuy biyiktigi - 3,5, tómengi eni -1,32, jogharghy jaghynyng eni -1,22 metr zәulim tasqa qashalyp jazylghan. Filipp Ioganniy Stralenberg osynau júmbaq tastargha kez bolghanda tarih paraghynyng beti HVIII gha­syrdyng basyn kórsetip túrghan-dy. Sodan beri ýsh jýz jylday uaqyt ótken eken. Sol menireu tas shejire "Orhon eskert­kishteri" (VII-VIII gh.gh) degen ai­dar­gha ie bolyp, dýnie jýzining ghalymdarynyng otyrsa - oiy, jatsa - týsinen shyghar emes. Ghalymdar ýshin ol týrki halyqtarynyng tasqa qashalghan qúpiya shejiresi bolghanmen, keyinde onyng әlemdik poeziyanyng klassikalyq ozyq ýlgisi ekeni kózi qaraqty júrtqa belgili bola bas­tady. Qazaq ligvist-әde­biyettanushylary Filipp Ioganniy Stralenberg núsqasynan jolma-jol audarma jasap shygharghannan keyin Qadyr Myrza Ály 1970 jyly "Júldyz" jurnalynda onyng alghashqy әdeby núsqasyn jariyalady. Biraq, ol núsqalardyng bәri de qazaq oqyrmanyn Kýlteginning poetikalyq ruhyna kenelte alghan joq. Úly shygharmany osy zamanghy әdeby tilge qotaru ýshin ayaqtan búghau, qoldan kisen týsui kerek eken. "Igori jasaghy turaly jyrdyn" 1800 jylghy Musiyn-Pushkin jasaghan tәrjimasy men Igori Shklyarevskiyding qolynan shyqqan 1980 jylghy audarmanyng aralyghynda 50-den astam tәrjima-tәjiriybe dýniyege kelgen eken. Audarmashylardyng atyna qarasan, ataq-danqynan at ýrkerdey ónsheng auzy dualy sheber: T.Shev­chenko, A.Prokofev,

N.A.Zaboloskiy, E.Evtushenko syndy aqyndar, A.S.Orlov, B.A.Rybakov, D S.Lihachev syndy ghúlamalar bar. Biraq, orys halqy "Igori jasaghy turaly jyrdyn" әlemdik dengeydegi әdeby núsqasyn әli jasap bitken joq...

Temirhan Medetbek Kýltegin jyrynyng kóne týrki tilindegi núsqasynan osy zamanghy qazaq tilindegi әdeby núsqasynyng al­ghashqy hәm kemel ýlgisin jasap shyqty. Búl әlem әdebiyet shejiresindegi atap aitarlyqtay úly oqigha dese de bolady. Alash júrtynyng azattyq aluy qazaq aqynynyng arqasyna aruaq qondyryp, adamzattyq poeziyanyng alaman bәigesining aldyna alyp shyqty. Biraq, qazaq әdebiyettanu ghylymy men әdebiyet syny qazaq әdebiyetinde el qúlaghyn elendeterlik týk bolmaghanday әli kýnge deyin enjar, esinep otyr...

Týrik Kýltegin XXI ghasyrdyng elen-alanynda ózbekshe, qyr­ghyzsha, qarqalpaqsha, tipti tý­rikshe de sóilegen joq. Qazaqsha sóiledi! Qalay sóiledi dese­nizshi: "Kók Tәnirining ózi әkem Ilteris qaghandy quatty bolsyn dep, qara búltqa orap, tó­besine kótergen. Sheshem Ilbilge qatyndy shuaqty bolsyn dep, aq búltqa orap, tóbesine kótergen... Jaulary tabandaryna taptap, mal qyp ketken halyqty, qaghanynan aiyrylyp, qanghyp ketken halyqty, kýldi kómesh kýng bop ketken halyqty, qúlaghy kesik qúl bop ketken halyqty azat etken. Kýni keshe biylik qúrghan jaularyn belderinen býgildirip, moyyndarynan iyildirip, mazaq etken. Kónbegenderin kýlge aunatyp, qúm asatyp, jer etken. Ten­tirep ketken tólin, tar­dauysh­ty el etken. Agham taqqa otyryp, Qaghan boldy. Eli men jerine qara jartastan soqqanday qamal boldy. Erlerining namysyn ýrlep, órt qyldy. Kedeyin - bay, azyn - kóp qyldy".

Qazaq poeziyasy qazaq halqyna qara ýzdirip barady. Eura­ziya­ny salt attylar túyaghynyng shanyna kómip, tórtkýl dýniyeni titiretken, Ál-Farabiydey danany, Abayday aqyndy, Han Kenedey batyrdy tughan qazaq eli ózining poeziyasynan 300-400 jyl keyin qalyp qoydy... "Arghymaqtar minetin, tozbas tondar kiye­tin, qara tastardy qaq jaryp, qaraghayday qaptap ósetin, qara narlary shudalary jelkil­dep, qara búlttarday kóshetin; aighyrlary Kýnge qarap kisinep, biye­leri Aygha qarap qúlyndaghan; Ketisse - búrylmaghan; Sózderin tasqa qashaghan, alypsoqtarynyng itayaghyn oilap, jezden jasaghan; Altaydy jastanyp jatsa, ayaghy Ýrimge jetken, kerilse - Ýrimnen de ótken; Kermelerine Tayburyl men Kerqúla baylanghan, Alty aishylyq joldardy, alty kýnde ainalghan; Qamaldary qúljalar shygha almas aqar-shaqar qúz bol­ghan, qaghandary Kýn astyndaghy Kýnekey qyzdy alghan; Kýn jaghy kýmis dingekti, Ay jaghy altyn dingekti ordada otyrghan, sol jaqtan kelgendi japyrghan, ong jaqtan kelgendi opyrghan; jeldey anqyldap, súnqarday sanqyldap sóileytin, daladay ken, tauday biyik halyq edik. Alyp edik!".

Últ jerbauyrlap, Últtyq Ruh aspangha jónep barady! Ótken ghasyrdyng 60-70-jyldary Aziya, Afrika elderinde de últtyq ruh - últtyq poeziyanyng alaman bәigesi kózge aiqúlaqtana kórinip edi. Qazir sol últtyq Renessans dәuiri qazaq júrtynyng shanyraghyna da qasqaya qarap túr. Eldi qyl tamaghynan buyn­dyr­ghan sayyn, onyng aqyndarynyng auzynan ot shyghady. Tonykók jyrau, Asan Qayghy, Qaztughan, Aq­tan­berdi, Dospanbet, Abay, Magh­jan, Qasym, Múqaghali, bәri­mizdi qydyra sholyp, Temirhan­nyng qasyna kelip, kilt toqtady! Temirhan Medetbek jyrynyng júlyn-jýiesi osy kýngi qazaq poeziyasynan mýlde bólek. Kýltegin jyrynyng XXI ghasyrdaghy sony soraby, jana janghyryghy sekildi.

Temirhan Medetbek - myna jaryq dýniyening esigin eki mәrte júlyp ashqan adam. Birinshi ret óz anasynyng qúrsaghynan aqyn bop tuyp, 70-jyldary qazaq poe­ziyasynyng bosaghasyn attaghanda qara ólenge europalyq ozyq óleng mәdeniyetin eselep engizip, ghylymiy-tehnikalyq prog­resting әuen, yrghaghyn alyp kelse, el-júrty egemen bolghanda Alash Anasynyng qúrsaghynan qayta tuyp, qazaq jyryn kóne týrkide qalghan ata júrtymen qayta ta­bys­tady.

Dәl býgin týrki dýniyesinde Temirhanmen qanjyghalasyp qa­tar túratyn aqynnyng qarasy kózge shalynbay túr. Abay Allanyng hikmeti - mahabbat pen ghadilet sezim, bireuden bireu sol hiyk­metti anyghyraq sezinuimen artylady degen. Kýnderding kýni adam balasy sol Abay aqiqatyna at basyn shaldyrmay qoymaydy. Qazir dýniyening kózin shel basyp túr. Úlylyq pen súlulyqqa túshynyp, ony ornymen saralau ja­yyna qalghaly qashan. Adamzattyq ruhtan materialdyq iygilikti joghary qoyghan ashkóz Batysty ornyna qoy ýshin týrki júrty abyroyy airanday tógilgen Nobelimen parapar nemese odan da biyik bir bedeldi syilyq oilap tapsa, onyng alghashqy iyegeri osy Temirhan boluy kerek. Týrki júrtynyng Tәnirine ghana tәn bekzat bolmys-bitimin tórtkýl dý­niye­ge pash etken osy -Temirhan jyry!

Sonau V.Belinskiyden ózi­miz­ding M.Qarataevqa deyingi aralyqta «Aqyn degen kim?» degen saualgha qolyna shyraq alyp, jauap izdegenderding úzyn qarasyn týgendep jatpayyq. Menin­she, Aqyn degen, Abaysha aitqanda, mahabbat pen ghadilet se­zimdi basqa pendeden góri anyghyraq sezinetin adam, Gomo Sapiyensting eng shyrqau shynyna shyqqan Azamat bolsa kerek-ti. Qazaqstan Jazushylar odaghynda 700-den astam aqyn-jazushy bar. Solardyng jýris-túrysyna qarasan, qazaq elinde 700- den astam tiri klassik jýrgendey әser qaldyrady. Biraq, sonyng qaysysy Allanyng hikmetin Abaysha sezinip jatyr?! "Aytyp ótken aqynda arman bar ma?!" Búl - Alash júrtynyng arqasyna aruaq bitken aduyndy bir úly Múqaghalidyng sózi. Últtyng ózegindegi óksik ólenge ainalghanda jalghannyng jaryghyna ólmes óner tuyndysy keledi. Adamzattyng aqtyq sózin Aqyn ghana aitady. Halturshik ony Qúrannyng sýrelerin qúlyqsyz jattap, doyyr dogmagha salatyn dýmshe moldaday, halyqtyng miyn ashytyp, qúlaghyn sarsyltady. Aqynyn sýigen el últqa, halturshiygin tóbesine kóteretinder qyrtqa ainalyp jatyr. Sonyng bәri Allanyng hikmeti - mahabbat pen ghadilet sezimdi tereng sezine almaudyng әlegi. Alla mandaygha ne jazsa, sol bolady.

Orys óleni "Igori jasaghy turaly jyrdan" bastau alady. Qazaq poeziyasynyng bastau kózi Kýltegin jyrynda jatyr. Bayan atty qypshaq jyrauynyng kókire­ginen tuyp, orys әdebiyeti men mәdeniyetining altyn qazynasyna ainalghan "Igori jasaghy turaly jyrmen" kózin ashqan orman eli býginde tórtkýl dýniyening tóbe­sinen qarap, úly derjava atansa, poetikalyq potensialy men kórkemdik quaty odan әldeqayda әuletti Kýltegin jyrynyng әuleti әli kýnge sheyin sonyng bodandyghynan qútyla almay túr. Búl da - tarihy parodoks!

Alla Taghala adamzat tarihynda airyqsha orny bar Aqyndy ata-júrtynan asqaq biyikte samghau ýshin jaratqan. Tobyrdyng tilin tauyp, biylik pen qazy-qarta asaytyn demyanbednyishyldyqtyng Úly Mәrtebeli Poe­ziyagha ýsh qaynasa sorpasy qo­syl­maytyny sodan. Resey qansha úly derjava bolyp, jer sharynyng jartysynyng tóbesinen qamshy oinatsa da, әli kýnge deyin Pushkinning adamdyq-azamattyq dengeyine jete alghan joq. Alashtyng Abaygha jetuine de әli qansha uaqyt bar?! Álemdik imperiya atanghan Úlybritaniyanyng býkil qaraket-tirligi Shekspirge mýlde keraghar. Amerikanyng Uitmendi týsinuden qalghany qashan?! Últ pen úlys jer bauyrlaghanda Poeziyanyng kókala búlttargha sýngip, kók aspanda kólbey jýzui Alla Taghalanyng bir tezi boluy mýmkin. Qúrannyng "Ál-Bahar" sýresinde "Alef-Liyam-Miym" degen sóz bar. Maghynasyn bir Alla ghana biledi. Teologtar onyng mәnin týsine almay әli kýnge deyin әure-sarsangha týsip jýr. Halyqtyng ruhynan jaralghan poe­ziya jaryqtyqtyng sol elding bolmys-bitiminen biyik qanat qaghuy da osyghan úqsas qúbylys. Múnyng da qúpiyasyn bir Alla ghana biledi...

 

Jas Alash №95 (15449) 26 qarasha, beysenbi 2009

 

 

0 pikir