Bostandyq bizge ananyng jórgegin jaryp shyqqanymyzda-aq berilgen syi. Bostandyqtyng ghúmyry qysqa, ol birtindep qúldyqqa ainalady. Qúldyqtyng týrleri kóp, qaptaghan zattar, aqsha, qyzmet, tehnikalyq qúraldar. Múnday zattardyng qúly etetin aduyn kýshter  shash etek. Adamnyng ishki әlemi ómirlik kenistikting tar shenberine jútylyp, әlgindey zattardyng qúldyghyna týsse ruh әlsireydi.  Ruhty taza saqtaghynyz kelse, әlgindey zattardyng qas dúshpany bolyp ótiniz. Markuzening «Úly bas tartuyn» qoldanu kerek. Zattarmen ashyq shayqasqa shyghu qajettiligi tudy,  kәdimgidey «mynmen jalghyz alysyp».

Bostandyq bizge ananyng jórgegin jaryp shyqqanymyzda-aq berilgen syi. Bostandyqtyng ghúmyry qysqa, ol birtindep qúldyqqa ainalady. Qúldyqtyng týrleri kóp, qaptaghan zattar, aqsha, qyzmet, tehnikalyq qúraldar. Múnday zattardyng qúly etetin aduyn kýshter  shash etek. Adamnyng ishki әlemi ómirlik kenistikting tar shenberine jútylyp, әlgindey zattardyng qúldyghyna týsse ruh әlsireydi.  Ruhty taza saqtaghynyz kelse, әlgindey zattardyng qas dúshpany bolyp ótiniz. Markuzening «Úly bas tartuyn» qoldanu kerek. Zattarmen ashyq shayqasqa shyghu qajettiligi tudy,  kәdimgidey «mynmen jalghyz alysyp».

Álbette biz kez kelgen adam myna dýniyeni meylinshe tereng tanuy tiyis deymiz. Bilim kýshin sana auqymyn keneytu ýshin júmsau kerek deymiz. Búl búrynnan bar talap. Men osy talapty óz betimshe oryndaudy niyet qyldym. Filosofiyalyq dýniyelerding múhityna sýngidim. Iya, aitqandary aiday keldi, belgili bir dengeyde aqyl - oiym dýniyeni obiektivti týrde qamty aldy. Men әlemdi obiekt retinde qarastyrdym, obiekt  qalay jasaldy, neden bastaldy dep ózime súraq qoydym. Al, jauabym tipti absurdty bolyp ketti. Men o basta abstraksiyaly sana aqiqatty kóruge qabiletsiz etetinin angharmadym. Keneygen sana abstraksiyagha beyim. Aldamshy, sandyraq beyneler shenberin keneytseniz bәri bitti! Sebebi, sanany sfera desek, onyng basym bóligi jalghan, týsiniksiz kórinisterge, gallusinasiyalargha bay. Múnday  sana aqiqatty kóruge  asa yntaly emes, ol Don Juannyng naq ózi. Biz onashada  sananyng múnday qúbylmalylyghyn bayqay bermeymiz. Al zertteuge kóshseng sonda kóresin.

Shyny kerek, zamannyng ózi shyndyqty óz betinshe tanyp biluge yntalandyrmaydy. Ásirese qoghammen ulanghan óz sanang birinshi dúshpanyn! Kezinde K.Marks naghyz adamdy qoghamnan izdedi. Qoghamdyq adam ol ýshin tabighi, jan dýniyesi taza adam. Qogham bar bolghany  materiyaldyq qajettilikterdi qamtamasyz etetinin bile túra Markstik tiptegilerding múnday pikirdi kókke kóterui zandy. Negizinen,  kerisinshe, sanany qogham ósirmeydi, aldamshy, týkke túrmaytyn nәrselerdi qúiyp, mólsherin taryltady. Óz betinshe oilaugha ýiretilmegen standartty, intellektini mehanikalandyrylghan sana almastyrady. Osynday  qoghamgha filosofiyanyng ózi jat. Qoghamnyng múnday ahualy  shyndyqty sezinuge kese kóldeneng bóget. Qoghamnan tys, oqshau jýrip dýniyege óz betinshe oy jibersen  izdegenindi tabu tipti  mýmkin be ózi? Barlyq qoghamdyq jýielerde maghynasyz tolqular, oisyz ister kezeni kýsheydi. Adamdar әlem kezip ketti. Jәne ruhtary da әr jerde qanghyryp jýr. Ruhymyz da ózimiz de  týgelimizben turistpiz.

Álemning osynday qyzyldy jasyldy qyzyghynan bas tartsang ghana jighan biliming qyzyqtyraq. Ol ýshin tabandylyq kerek. Bayqaghanym,  batys oishyldarynyn   bilimdi iyemdengishtiginde shek joq eken. Ásirese kenistiktegi júmbaq, qúpiya ataulynyng bәrin sinirip qalugha ólermendene tyrysatyny. Liyberalidy, konservativti, revolusiyalyq, progressivti, regressivti materiyalistik, iydeyalisttik aghymdar  qazirgi tanda jaramsyz. Biraq, bilgenning ziyany joq, tekserudi odan ary terendete týstim. Filosofiyanyng ózi terendik.  «Filosofiya ghylym emes. Ol kerek deseniz әdepsizdik ispetti. Sebebi zattyng jәne adamnyng ýstinen jamylghyny júlyp alyp, onyng tabighy qalpyn, denesin, kýiin, minez qúlqyn jalanashtaydy. Aqiqat degenimiz jamylghysyz zattar. Aqiqatty bildiretin grekting «aletheia» degen sózi sózbe sóz audarghanda jalanashtanu degendi bildiredi.» - deydi Ortegga - y - Gasset.

Filosoftar zattardy ózderine deyingilerding aituy boyynsha ajyratyp, anyqtaugha kóshkende aldaryna jan salmaghan. Hazireti Ábu Bәkir aitady: «Dýniyeni tanu zattyq deneler әlemin tanudan әldeqayda auqymdy, Rabbymyz ony ózining sýiikti qúldaryna ghana syilaghan». Demek, әrnәrsege bola tereng oy jiberudi qajetsinbeytin kózi ashyq, sanasy ótkir adamdar ghana aqiqatty adaspay tanu baqytyna iye. Áuliyelik qasiyeti bardyng ghana tanymy  tura. Filosoftardyng aqiqatty tanudaghy qatelikteri aldymen ainymaly aqyl oidan shyqty. Árip pen dybysqa deyin úsaqtalyp, kózben kóretin mayda nәrselerge deyin qúldyraghan tanym men qabilet ózining tabighy halinen mýldem alystady. Sondyqtan olardyn  tura jolgha týsui ekitalay boldy. Osynday ýzdiksiz jasalghan adasushylyq oishyldardyn  ózin zatqa ainaldyryp jibergeni sonshalyq,  adam qúndylyghynyng qaynar bastauy retinde adamdar tek zat jasaumen shúghyldanyp әure. Z.Freyd nege alandady? Qúdaygha senuding týp tamyry adam tirshiligining qorghansyzdyghynan demep pe? Al, Haydegger beker shyryldamapty. Filosofiya o zamanda asyra baghalandy. Jәne talaptardy tym kóp jýkteu әdetin tastamay, tek teoriyalyq baghytta jetile týsti. Tanym aqiqattyng kómeski týsterin ghana tany aldy.  Oy tym qatty metafizikalyq zertteuge týsken kezde óz mәnining qayyrshy keypine deyin tómendedi. Aqyl-oy bolmysty jaulap alatyn alasapyran kýsh, biraq, aqiqattan alshaqtaghan ateisttik oidyng bary ne joghy ne? Ateisttik tandau olardy mýldem irrasionalidy dýniyening birneshe bólikterge bólinip ketken haosyna әkelip tireytinin alghashqyda ózderi bilmegen boluy kerek. Pozitivizm, empirizm, tanymmen tәjiriybege sýieneyik dedi, jeke individtik bet aldy ruhany laghuyna jol ashyp bereyik deydi. Rasionalizmning ornyn irrasionalizm, sosyn ekzistensiyalizm basty. Nisshening Zaratustrasy  «Qúday óldi!» dep jahangha jar saldy. Sebebi batystyqtardyng sanasyndaghy  Qúday turaly týsinikting joyylghanyna oishyl qatty kýnirenip osylay demeske amaly qalmady. Yaghni, múnday qoghamda jeke adamnyng ruhany ómirinde oiyna ne kelse, sony isteuine erik berilgen. Búl jeke túlghanyng anyq ózin-ózi joghaltuyna әkep soghatyn, sýitip qúrdymgha jiberetin aghymdar jiyntyghy. Adam tek jan kýizelisimen azapty ómir sýru ýshin jaratylghan zat dep dóy dalagha laqty bireuleri. Osynday aqyl-oydyng batpaghymen adamdy shyqpastay ghyp batyryp, betimen ketken filosofiya batysqa da ondaghy qazirgi órkeniyetke de opa әperip otyrghan joq.

Filosofiyamen shúghyldanugha negizinen ózinning ishki tәjiriyben  kerek. Meyli  janalyq ashpaq ýmitpen ózindi ózing zertteu ýshin sayahatqa shyqsang da. Ishki tәjiriybe kenistiktegi bir birine  qarama qarsy jәne túraqty zattargha qatysty syrtqy tәjiriybe emes. Sanamyzben saralaghanymyzben, bizde bar dep senimmen aita alatyn sezimdik andau men týsinikter yaghny kómeski týsinikter sferasynyng sheksizdigi, al aiqyn týsinikter onyng sana aldynda ashyq túrghan sany sheksiz az nýktelerdi ghana qamtityndyghy, bizding jan dýniyemizding ýlken kartasynda azdaghan jerleri kórsetiledi. Adamnyng kómeski týsinikterining órisi bәrinen keng eken. Batys oishyldary kómeski týsinikterge jii ýnildi. Kómeski týsinikterding oiynyna ainaldy da  payymy  qisynsyz nәrselerden aryla almay dal boldy. Mistikter aitady:«Týnmen kezdesu aqyldyng mandayyna jazylghan. Sana týnmen úshyrasady.». Biraq, búl sana týni mәngilik týnge ainalyp ketpesine kim kepil!  Qaranghylyqty qoldan úiymdastyrdy. Sýitip,  aqyl qazynasyn izdeushilerdi ózine tartu ýshin aitar әmiri osy. Rasynda da manyzdy dep sanalghan enbekter ózderine arnalyp jazylghan bolsa, illuziyany qayda qoyamyz? Eger keybir oqymystylar aitatynday, filosofiyada bolghan toqyrau tek óz iyirimindegi ózderining menmensinui men erikkenderding ermegindey beytarap oqigha etip qabyldasaq, qatty ketken bolar edik. Olardyng qoghamdaghy jaghdayyn eskersek,  zildey salmaqty kótere almaghan. Osynday jýkting astynda qalghan intellektining kýl talqany shyghady. Ásirese ekzistensiyalistterding hali mýshkil ekenin shygharmalarynan bayqay alasyz. Ruhyn qyspaqqa alghan búl netken shúbar jylan? Ózderimen ózderi «túlghanyng ekige jaryluynday»  kýy keshken. Múnday jaghdayda eshkim de kómekke kelmeydi. Ruhany denene jedel jәrdemdi tek ózinnen súraysyn.  Azaby kóp, kýmәni mol metafizikalyq kenistikke, logika men metafizikagha auaday qajet iydeya ýshin ózderin qúrbandyqqa shaldy. Óz oi-sezimderining eriksiz qúbylghan jolynyng ishki tarihyn anyqtaugha  kóp qúmar boldy.

Múnday qúmarlyq qay jaqtan әser etetini belgisiz, jalghan qúdirettermen jәne kýshtermen shatasugha, illuminatizmge aparyp soqtyrghan. Oishyl Alibreht Galler osy jaghdaygha tap bolypty. Ol kóbinese ýzbey óte úzaq, birneshe saghattar boyy ózining kónil kýii jayynda kýndelik jýrgizgen. Aqyrynda «túlghanyng ekige jaryluy» problemasyn óz basynan shyghardy. Iya, ras, olar aqtalady, aqiqat ýshin kýrestik deydi. Deydi de qoldan  jalghan aqiqat jasaydy. Ghylymdy týsinip bolmay, onyng mәnine jetpey túryp bar aqiqatty joqqa shygharady, yaghny kózdi júmyp túryp dýrsildetip myltyq atady. Dýrsildegen dauystardan qúlaq túnady. Tanym jarqyraghan jaryqshaqtardyng ishinde dәrmensiz kýide qaldy. Tanym zatynyng qúpiyasymen eshqanday kýdikke oryn qaldyrmaytyn bilim, qatelikteri men jansaq senim jeteginde ergizbeytin aqiqat bilimin iyelene almay  qanshama oishyldar ózinen bas tartty. Tanym bәribir jemissiz bolyp shyqty. Múnyng bәri bos әureshilik. Osylaysha  XVIII-XIX-HH ghasyrlar boyy adamzat aqyl azabyn qatty tartty. Eger olar  Qúran Kәrimdi basshylyqqa alghanda, bilimdi imandylyqpen úshtastyrghanda qazirgidey órkeniyette ruhany kýireu órshimes edi. Endi Batys  ruhany immuniytetten birjola aiyrylu qaupi aldynda túr.

Qanday zaman bolmasyn, adamzattyng qateliksiz tarihy joq. Adasqan aqiqattar sabaq bolsyn bizge. Endi adamzatqa  óz boyyndaghy qoqysty yrshyp, jan dýniyeni jalghan senimderden tazartyp, tәubemizge kelip, Allah Taghala aldyndaghy paryzymyzdy  oryndau ghana qaldy.