Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2451 0 pikir 22 Mamyr, 2009 saghat 06:42

Aqtóbe oblysynyng múnay kәsipshiliginde júmys istep jatqan Qytaylyq zansyz júmysshylar elden quylady - polisiya

Aqtobe. 21 mamyr. QazTAG – Oblystyq IID kóshi qon qyzmetimen «Severnaya Truva» múnay kenishinde zansyz júmys istep jatqan Qytaydyng 36  azamaty ústaldy, dep habarlady polisiya departamentining baspasóz qyzmeti.
Kóshi qon zanyn búzghany ýshin shet eldik azamattar elderine qaytarylu maqsatynda әkimshilik qamaugha alyndy, dep atap ótti IID-de.
Jergiliti AIID-ning qoldauymen, Bayghanin audanynyng territoriyasyndaghy zansyz júmysshylardy izdestirumen ainalysqan kóshi qon polisiyasynyng mәlimetterine sәikes, 176-shy búrghylau brigadasynyng qúramynda istegen 36 qytaylyq ótken dýisenbi kýni ústalghan. 
Ahualgha týsinikteme bergen IID KPB-nyng zansyz migrasiyamen kýresu boyynsha vzvod komandiyrining orynbasary Talghat Qamysbaev: «is QR әkimshilik qúqyq búzushylyq kodeksining (ÁQKo) «shet eldikpen ne azamattyghy joq túlghamen QR-da bolu tәrtibin búzu» babymen qozghaldy», -dep týsindirdi. Búl bap aiyppúl saludy, ne әkimshilik qamau men odan ary elden quudy qarastyrady.
Polisiyada týsindirgendey, QHR azamattary Qazaqstangha «Sinopek-Qazaqstan» JShS shaqyruymen kenishte negizinen basqau júmystarynda júmys isteuge kelgen. Olardyng qaramaghynda mehanikter, diyzelshiler, elektrikter men basqa júmysshylar bolghan. Qytaylyqtar aghymdaghy jyldyng kýzine deyin júmys istemekshi bolghan.

Aqtobe. 21 mamyr. QazTAG – Oblystyq IID kóshi qon qyzmetimen «Severnaya Truva» múnay kenishinde zansyz júmys istep jatqan Qytaydyng 36  azamaty ústaldy, dep habarlady polisiya departamentining baspasóz qyzmeti.
Kóshi qon zanyn búzghany ýshin shet eldik azamattar elderine qaytarylu maqsatynda әkimshilik qamaugha alyndy, dep atap ótti IID-de.
Jergiliti AIID-ning qoldauymen, Bayghanin audanynyng territoriyasyndaghy zansyz júmysshylardy izdestirumen ainalysqan kóshi qon polisiyasynyng mәlimetterine sәikes, 176-shy búrghylau brigadasynyng qúramynda istegen 36 qytaylyq ótken dýisenbi kýni ústalghan. 
Ahualgha týsinikteme bergen IID KPB-nyng zansyz migrasiyamen kýresu boyynsha vzvod komandiyrining orynbasary Talghat Qamysbaev: «is QR әkimshilik qúqyq búzushylyq kodeksining (ÁQKo) «shet eldikpen ne azamattyghy joq túlghamen QR-da bolu tәrtibin búzu» babymen qozghaldy», -dep týsindirdi. Búl bap aiyppúl saludy, ne әkimshilik qamau men odan ary elden quudy qarastyrady.
Polisiyada týsindirgendey, QHR azamattary Qazaqstangha «Sinopek-Qazaqstan» JShS shaqyruymen kenishte negizinen basqau júmystarynda júmys isteuge kelgen. Olardyng qaramaghynda mehanikter, diyzelshiler, elektrikter men basqa júmysshylar bolghan. Qytaylyqtar aghymdaghy jyldyng kýzine deyin júmys istemekshi bolghan.
Bayghanin audandyq soty, búzushylyq - shet eldik júmys qolyn әkeluding kvotasyn asyrghandyghynda bolyp otyr, dep esepteydi. Sudiya sheshimimen QHR-dyng eki azamaty 7 sótkege, qalghan on biri – 5 tәulikten qamaldy.  Al qazaqstan territoriyasynda zansyz júmys istep jatqan Qytaydyng qalghan 23 azamatyna qatysty әkimshilik is әli sotta qaralyp jatyr.
Búl biyl aimaqta zansyz júmysshylarmen bolghan birinshi oqigha emes. Aldyn Aqtóbede Astanadan kelgen eki azamat ústalyp, olar da elden quylghan.  Múghaljar audanynda ústalghan olardyng bes otandastarynyng da taghdyry osy siyaqty bolyp, olar da respublikadan quyldy.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5498