«Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysynyng jetekshisi Múhtar Shahanov bastaghan bir top azamattar «El birligi» (qazaqstandyq últ) doktrinasyna qarsy baspasóz mәslihatyn ótkizgeni belgili. Olar óz talaptary oryndalmasa, 17 jeltoqsan kýni ashtyq jariyalaytyndaryn mәlimdegen. Ony qoldap, bir top ziyalylar Elbasy men halyqqa arnalghan Ashyq hatqa qol qoyghan-dy. Sol qol qoyghan últ ziyalylarynyng arasynda syrtynan «qol qoydy» dep, tizimge engizip jibergender de bar bolyp shyqty. Sonyng biri - Halyq әrtisi Doshan Joljaqsynov redaksiyamyzgha habarlasyp, shaghymyn jetkizuimizdi úsyndy.
- Sózding qysqasy, «El birligi» doktrinasyna qarsylyq bildirushiler «Qazaqstannyng halyq әrtisi Doshan Joljaqsynov ta bizge qosyldy» dep, syrtymnan mening familiyamdy engizedi de jiberedi. Meni býitip jalaulatyp, atymdy jyrtyqqa jamau qylugha eshkimning de qúqy joq! Sondyqtan men búghan týbegeyli qarsymyn. Árbirden son, búl - óte úyat sharua. Bas-ayaghy joq, ózimmen kelispey, alyp baryp japsyra salu - jaqsylyqqa aparmaytyn nәrse. Jaqsy ýrdis emes.
Jigit aghasy jasyna keldik. Ár nәrsege mening ózindik pikirim bar emes pe?!

«Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysynyng jetekshisi Múhtar Shahanov bastaghan bir top azamattar «El birligi» (qazaqstandyq últ) doktrinasyna qarsy baspasóz mәslihatyn ótkizgeni belgili. Olar óz talaptary oryndalmasa, 17 jeltoqsan kýni ashtyq jariyalaytyndaryn mәlimdegen. Ony qoldap, bir top ziyalylar Elbasy men halyqqa arnalghan Ashyq hatqa qol qoyghan-dy. Sol qol qoyghan últ ziyalylarynyng arasynda syrtynan «qol qoydy» dep, tizimge engizip jibergender de bar bolyp shyqty. Sonyng biri - Halyq әrtisi Doshan Joljaqsynov redaksiyamyzgha habarlasyp, shaghymyn jetkizuimizdi úsyndy.
- Sózding qysqasy, «El birligi» doktrinasyna qarsylyq bildirushiler «Qazaqstannyng halyq әrtisi Doshan Joljaqsynov ta bizge qosyldy» dep, syrtymnan mening familiyamdy engizedi de jiberedi. Meni býitip jalaulatyp, atymdy jyrtyqqa jamau qylugha eshkimning de qúqy joq! Sondyqtan men búghan týbegeyli qarsymyn. Árbirden son, búl - óte úyat sharua. Bas-ayaghy joq, ózimmen kelispey, alyp baryp japsyra salu - jaqsylyqqa aparmaytyn nәrse. Jaqsy ýrdis emes.
Jigit aghasy jasyna keldik. Ár nәrsege mening ózindik pikirim bar emes pe?!
Óz basym kezinde aitatyn jerimizde aittyq ta. Áli de aitamyz. Mәselen, kezinde, Jeltoqsan oqighasy kezinde, meni qamap ta qoymaq bolghan. Áyteuir teatrdaghy inspektordyng arqasynda aman qaldyq. Biraq sonyng qarymtasyn 1986 jyly 19 jeltoqsanda Jazushylar odaghynda bolghan basqosuda qaytardym. Mening sózime aq adal baghasyn bergen marqúm Hamang - Hamit Erghaliyev edi. Árkim «jastardy óitu kerek, býitu kerek» dep әrtýrli sóilep jatty. Sodan men sóilep jatqanda, tayaghyna sýienip túrghan Haman: «Mynau sóilep túrghan qay bala?» deydi. «TUZ-ding akteri Doshan Joljaqsynov» degende, ana kisi mening kózimshe qolyndaghy tayaghyn ortaghy qaray laqtyryp jiberdi. «Doshangha deyin, Doshannan keyin sóileytinderding sózi sóz emes!» dep. Sodan mandayymnan sýidi. Ertenine Oljas aghamyz ben Roza apamyz ýsheumizdi KazGU-ge apardy. Sol jerde sóiledik. Múny men sóileytin jerde sóileytinim ýshin mysalgha keltirip otyrmyn.
- Al endi ózinizden rúqsat súraghan bolsa, siz jogharydaghy tizimge qosylar ma ediniz?
- Joq, men qosylmas edim. Shynymdy aitsam, men osy kezende qalada da bolghan joqpyn. Kinonyng sharuasymen shapqylap jýrgenmin. Tipti doktrinagha qarsy sharualardyng jýrip jatqanyn da estimeppin. Al ashtyq jariyalau, jalpy, búl dúrys kýres tәsili emes!
- "El birligi" doktrinasynan habardarsyz ghoy?
- Áriyne! Doktrina jergilikti últqa degen ýlken jauapkershilik jýktep otyr. Ýlken jauapkershilik! Ózimizdi ghana kýittep, baybalam sala bersek, elimizdegi ózge últ pen úlys ókilderin qaytemiz? Últy nemis Ger-aghamyzdy, qazaqsha týs kóretin, últy әzirbayjan Asyly apamyzdy qaytpekpiz? Áriyne, qazaqtyng tiline kelgende әngime basqa!
- Sonda siz "Qazaqstandyq últ" iydeyasyn qoldaytyn boldynyz ghoy?
- Áriyne, qoldaymyn! Múnyng ózi jergilikti últ retinde qazaqqa airyqsha jýk, jauapkershilik artyp túr ghoy. Áriyne, tilge keletin bolsaq, barlyq qazaqstandyq qazaq tilin bilui tiyis! Men ózimning de, bala-shaghamnyng da qújatynda últy "qazaq" bolyp jazyluyn qalar edim, әriyne.
Birlik - jergilikti últtyng jauapkershiliginde jatyr. Jauapkershilik -tek qana bizde! Últ mýddesin qazir aitpasaq, aiyrylyp qalamyz degenning bәri dalbasa! Til turaly aighaylaghanymyzgha kóp boldy, al sodan ne ózgerdi? Bizdiki әnsheyin kópirme sóz! Odan eshtene ózgermeydi. Ol ýshin әrbir aghayyn ózining otbasynan bastasyn! Minbede "Men qazaqpyn!" dep keudesin soghyp jýrgenderding talayynyng ýiinde qonaqta boldyq, solardyng әielderi, balalary, nemerelerine deyin oryssha sóileydi. Jaghamyzdy ústadyq! Mening óz últyma degen jymysqy oiymnyng joqtyghyn menimen aralasatyndardyng bәri de jaqsy biledi. Últyma degen sýiispenshiligim bolmasa, men "Birjan sal" kinosyna barar ma edim. Men sayasattyng adamy emespin. Jalpy, últqa ýlesin qosqysy kelse, әrkim óz ornynda qossyn. Aqynsyng ba - óleng jaz, aktersing be - oina, rejissersing be - qoy, әnshising be - ait!..

Ángimelesken Tóre GhALIY

«Ayqyn» gazeti, 08.12.09.

Eskertu: súhbat gazette «Meni «qol qoydy» dep, syrtymnan tizimge engizip jiberipti» degen taqyryppen berilgen.