Qazaq ózin jylqy minezdi deytini bar edi. Jylqyny alarda qasqyr alystan әueli shoqiyp otyrady eken. Sosyn bir alystap, bir jaqyndap, qargha aunap oinaghan keyip bildiretin kórinedi. Áuelde bóriden tiksinip, tanauy shúryldap, ýrkekteri beze qashyp dýrligiskenimen, artynsha tynyshtalyp jayyla beredi deydi jylqy syryn biletinder. Ýiirdi tónirektep qasqyr úzaq jýredi eken. Ári-beriden song jylqynyng kózi ýirenip, qaupi basylyp eti óle bastaydy eken. Sol kezde tabynnyng ishine erkin kirip, qondylauyn júqa shaptan bir-aq orady eken. Sóitip jelden jýirik degen jylqynyzdyng tórt ayaghy aspannan keledi. Jayrap jatqan januardyng jyly ishek-qarnyna tanauyn kósip jiberip, qasekeng jalghyz bolsa әueli vitamin toly bauyryn jútady, Kóp bolsa auzyna týskenin qylghyta bermek. Endi qaranyz! Tebinge jaramsyz, ózi tonghaq, tili oraytyn biyik shóp bolmasa qyrshyp jeytin qysqa shópke qyrsyz, tózimsiz, nashar mal degen siyrynyz qasqyrdy kórgende búzaularyn ortasyna alyp ap eshqanday shoqighanyna da, mýlәiimsigenine de aldanbastan ókirip-baqyryp qasqyrynyzdy bezdirip jiberedi.

 

*                    *                    *

 

El búzylsa qúrady shaytan órmek,

Qazaq ózin jylqy minezdi deytini bar edi. Jylqyny alarda qasqyr alystan әueli shoqiyp otyrady eken. Sosyn bir alystap, bir jaqyndap, qargha aunap oinaghan keyip bildiretin kórinedi. Áuelde bóriden tiksinip, tanauy shúryldap, ýrkekteri beze qashyp dýrligiskenimen, artynsha tynyshtalyp jayyla beredi deydi jylqy syryn biletinder. Ýiirdi tónirektep qasqyr úzaq jýredi eken. Ári-beriden song jylqynyng kózi ýirenip, qaupi basylyp eti óle bastaydy eken. Sol kezde tabynnyng ishine erkin kirip, qondylauyn júqa shaptan bir-aq orady eken. Sóitip jelden jýirik degen jylqynyzdyng tórt ayaghy aspannan keledi. Jayrap jatqan januardyng jyly ishek-qarnyna tanauyn kósip jiberip, qasekeng jalghyz bolsa әueli vitamin toly bauyryn jútady, Kóp bolsa auzyna týskenin qylghyta bermek. Endi qaranyz! Tebinge jaramsyz, ózi tonghaq, tili oraytyn biyik shóp bolmasa qyrshyp jeytin qysqa shópke qyrsyz, tózimsiz, nashar mal degen siyrynyz qasqyrdy kórgende búzaularyn ortasyna alyp ap eshqanday shoqighanyna da, mýlәiimsigenine de aldanbastan ókirip-baqyryp qasqyrynyzdy bezdirip jiberedi.

 

*                    *                    *

 

El búzylsa qúrady shaytan órmek,

Perishte tómenshikte  qayghy jemek.

Abay

 

Ángimege sebep - týneukýngi maqala iyesi Ermek Túrsynov. Ermekting sózi, qylyghy, nanymy kәdimgi Abay aitqan órmek. Yaghni, sebep emes, nәtiyje!

Maqala yzbarly jazylghan. Astarynda bir súmdyq asqaqtyq, biyikten sóilegen mensinbeushilik, ózin bekzat tanytqysy kelgen tyrash-tәkәpparlyq bar. Ámbe býkil qazaqqa ókpeli (sonsha ókpeleytindey qazaqqa nesi ótkenin? Alashtyng qyzyn jәlep, úlyn úyatsyz, últty imansyz kórsetkenin búldaytyn sekildi). Maqalanyng óne boyynda, «sen kimsin, al men  bolsam ...» degen yzghar esip túr. Taghy bir qyzyghy, óz oiynda әjeptәuir keleli dýnie tudyrghan «klassiktigine» búl beybaqtyng zәredey kýmәni joq. Ózi jayly pikiri óte joghary. Eng qiyny da osy bolyp túr. Jamyrasa maqtaghan aitaqshysy bar, jaramsaghy bar, qúly bar, qútany bar, nadany bar, aramy bar, jappay liyberal, demokrat bop kóringisi kelgen tolerant-qauym qúq deuge jaramadyq. Masqara bolghanda Órmegimiz nanyp qalghangha úqsaydy. Qúq demek týgili әlgi nemening aitpaghyn sorghalatyp túryp, әdemi tilmen bireu qazaqshalap beripti. Sekseninshi jyldardyng sonynda «Evangeliyeni» audarghan tәrjimashynyng tap ózi me dep qaldym. Tili de, dili sonday eken.

Qazaqtyng kelinining sәukelesin keyipkerine kiygizip túryp, kinomnyng qazaqqa qatysy joq dep tana salatyn Órmekjan maqalany ózim jazdym dep shattanuy mýmkin eken-au. Ony da anyqtaudyng jarasy jenil. Jalpy anyqtaytyn dýnie kóp bolyp túr.

 

*          *             *

«Barsha ónerding ishindegi eng manyzdysy - kino»,

Leniyn.

«El bolam desen, ekranyndy týze»

Smaghúl Elubaev.

 

Osy qaghidattardy dostan búryn jau eskergeni ókinishti-aq. Biz el bolamyz dep jyrghalyp jýrgende, el qylmaudyng qamyna qaymana júrt qúlshyna kirisip ketti. Eng әueli ol múndarlar arsyzdyqqa elding kózin birte-birte ýiretip aldy.

«Aqsuat», «Qyz jylaghan» t.b. filimderimen últ tamyryn basyp kórdi. Basynda tiksingenmen, keyin eti ýirene bastady, sosyn selt etudi qoydy, sosyn, әida, sýrkildet! Naghyz soraqynyng basy «Borattan» bastaldy. Biren-saran últ ziyalylarynyng kýnk-kýnk ete qalghany bolmasa, qazaq bayghús qayrat qyp jarytpady. Sosyn toghannyng auzy ashylghanday «Qaroy», «Tulipan», «Kishkentay adam», «Kelin», «Áke qorlyghy», «Qayrat chempion» t.b. shyghyp,  últ ruhaniyatynyng tóbesinen tómen qaray nәjis qúidy.

Jaman kinonyng eki týri bolady. Bireui atys-shabys, zorlyq-zombylyq, kisi óltiru sekildi qatygezdikterdi kórsetu arqyly qanisherlikke etti ýiretuge baghyttalady. Ekinshisi, jalanash-jalpy, ashyq-tesik, ynyrsu-qynsylau sekildi arsyzdyqty jalaulatu arqyly adamnyn, әsirese, jas úrpaqtyng hayuany instinktilerin oyatyp, qoghamda zinaqorlyqtyng saltanat qúruyna baghyttalmaq.

Qazaqy kórermenge ekinshi baghyt tandalypty. Birinshi baghyttaghy zorlyq-zombylyghy kóp kinony emes. Ondayyn kóbirek shygharsa kim biledi, genetikalyq jadyndaghy jaugershilik ruhyn, agressiyasyn oyatyp alyp ie bola almay qalamyz ba dep qauip alsa kerek. Júdyryqtasudan milliard jarym qytaydan, milliardtan astam ýndiden shyqpaghan olimpiada chempiony at tóbelindey bolsa da qazaqtan qayta-qayta shyghady. Quaty eren, qany sapaly, jilik mayy býtin el, búl - qazaq! Búl nemelerdi azdyryp, azghyndatyp, tilinen, dininen bezdirip baryp mәngýrt, milau qylyp, sidigin basyna shaptyryp, qyzyn arsyz, úlyn úyatsyz etip birdene istemesen, betpe-bet qasarysugha qolaysyzdau qaysar júrt. Qazaqtyng osynday ekenin syrt el, syilyq ýlestirgish júrt óte jaqsy biledi. Sondyqtan soraqylyq pen arsyzdyqqa beyim dýniyege basymdylyq berip, azghyndy arqadan qaqpaq. Bizding «sabazdar» soghan mәz.

 

*                    *                    *

 

Nadan quanar, arsandar,

Tanyrqap túra qalsandar.

Tatymdy eshteme bolmas,

Adamsyp bosqa taltandar.

Abay.

Áy, Órmek! Sen ótirik aittyn, jala japtyng qazaqqa! Sen tarihshyl bolsan, «túlparyna donyzdyng basqan shóbin jegizbegen» kirpiyaz, azattyq jolynda attan týspegen asqaq Kenesary jayly nege týsirmeysin?! Kir-qoqystyng arasynda ynyrsyghan jәllәptan basqa taqyryp tausylyp qalyp pa?

Kinosynyng arqasynda europalyqtardyng atasy vikingler jayynda qalyptasqan pikir qanday? Olar - bahadýr, olar - qaysar, olar - parasatty! Al ólgen ata-anasyn jiliktep bólip, qazangha asyp balalarynyng jep alatyny jayynda týrtinektep oqyghan biren-saran adam bolmasa kim biledi! Europalyq rejisserler sony bilmey qaldy deysing be? Biledi. Senen artyq biletini aidan anyq, Órmek. Biraq últymen sanasady. Kókireginde namys, jýrekte ar bar.

Kinosymaghyndaghy jas keyipkerge eshkini «istetip» qoyypsyn. «Irigen auyzdan shiregen sóz shyghady». «Silimtik sýmelekting silekeyi sidik tatyr» deui de osyndaydan-au. Qazaq beyshara namystanyp edi. «Kino qazaqqa qatysy joq» dep jaltarypsyn. Taghy da ótirik. Endeshe, ana sәukele, ana bir kórinisti nege býgingi qazaqtan alghansyn?!

Áy, Órmek! Sen ýshin «normalinyi» shyghar. Biraq esi dúrys tekti qazaq ýshin «oynastan tughan shata boludan» asqan qorlyq joq. Qazaq týgil músylman emes elder de «vnebrachnyy rebenokty» qadirlemeydi. Qazaq qyzyn qorlaghan kinosymaghyndy «qazaq qyzdaryna arnaghan gimnim» depsin. Sarymaydan dәmetken keudeng qúrsyn, Órmek! Gimn qayda, sen qayda!

Esinde bolsyn, Órmek! Qazaq әrkimning astynda jatqan jәllepti jalaulatpaghan. Abaydyng әkesi Qúnanbay qajy kelini men atasy oinas jasaghany ýshin (Shәkәrim jazghan Qodar men Qamqa jayyndaghy naqty tarihy derek) ne istegening bilesing be? Bilmeysin, Órmek! Sende onday óre joq! Endeshe bil! Týiege asyp, taudan tastap, tasboran jasatqan. Zinaqorgha qazaq ýkimi osy!

HH ghasyrda asfalitta ósken imansyz múndardan góri, HIH ghasyrda qúnarly Shynghysta tughan Qúnekennin, qazaqtyng tamyryna әldeqayda jaqyn ekendigin týsindirip jatu kerek te emes shyghar.

Endi bir kórinisinde ólgen adamdy qúzghyngha jegizipsin. Búnyng da kezekti jala, ship-shiyki ótirik. Islamgha deyin arabtardyng túnghysh qyzyn tiridey kómgeni bar. Biraq qay arab eli qyzyn tiridey kómgeni jayly tarihy filim jasapty.

Órmek! Bil! Arab jazirasynan bastau alghan Islam kәusary týrki dýniyesine bet aldy. Músylman bolghan týrki balalarynyng bәri irgeli el, berik memleketke ainaldy. Týriging Osman imperiyasy bolyp alty ghasyr aibynyn adamzattan asyrghanyn bil. Týrkimenning tóri ózinde, tili aman derbes el, Ázirbayjannyng - әne, ózbeging órge bettedi, qyrghyzyng qalysar emes, tatardyng tartysudan tartynghan kezi joq. Allagha shýkir, biz qazaq ta eshkimnen qalyspay zamana kóshindemiz! Al Islam jetpey, maqúrym qalghan tamyry bir qandastarmyz ne boldy, Órmek! Ne boldy?! Aytshy! Sen úlyqtaghan shamandyqta shyrmalghan altay, hakas, tyva, shor, sahalar qazir qanday el?! Órmegi - Oleg, Ermegi - Evgeniy, Bekbolaty - Boriys, Núrlany -Nikolay, Aldany - Aleksey boldy. Ýiine kelgen qúdayy qonaqtyng astyna adal jaryn salyp berdi. Otarlyq sayasattyng bir qaqqanynan qaldy ma? Aty-zaty ózgerip, jappay araqqa salynyp, dәstýri, salty byt-shyt bolyp, tilinen airylyp, qúrdymgha bettedi. Sen búny bilesin, Órmek! Sening úmayshyldyghynnyng astarynda alashqa jaulyq, qazaqqa qastandyq jatyr. Saghan syrtqa jaqsang boldy, qazaqpen sanasqyng joq. Syrtqy jaudyng aitaghy alashtan abzal boldy saghan. Seni aidap salushylar, syrttyng «syilyq bergishteri» biledi, týgin tartsang mayy aqqan qazynaly Qazaqiyanyng tarihy iyesi qazaq ekendigin. Tastýiin júrt, tiline, dinine berik el berekesin qashyrmaytynyn da biledi syilyq bergish syrt el! Múnayyna múqiyat, temirine tiyanaqty el albaty aldyrmaytynyn biledi olar. Qazaqiyanyng qazynasyna qol salyp, ýles qarmaudyng joly - irgesin sógu! Irgesin sógu ýshin - ruhyn janshy. Ruhyn janshu ýshin imanyn al. Imany ketkenning jighany ketedi. Jighanyndy talan-tarajgha salghan kezde bergen «Oskar» syilyghynan on million ese, Kann syilyghynan kvadratillion ese bop salghan qarajaty qaytatynyn biledi. Sol jolda syrtqy el ózing sekildi «syrttandardy» tabady. Kóp etip tabady. Neshe ghasyr qúldyqta janshylghan júrtta qúldyq sana saltanat qúratynyn biledi. Tili men dininen jerigenderge jel berip jeliktirip qoyady.

 

*                    *                    *

«Alashqa ishi jau bop, syrty kýlmek».

Abay

Basqynshy júrt Kenesarynyng zamanynda Qonyrqúljany tapqan. Isatay men Mahambetke Baymaghambet pen Yqylasty saylaghan. Syrym zamanynda Núralylar tabylghan. Ahmetterge Álibiylerdi salghan. Jeltoqsan oqighasynan song Esilbaevtardy atqa qondyrghan. Toqsanynshy jyldardyng basynda Butya-Sutya syndy mladoturkterge qazaqstandyq últ degen bәleni bastatqan. Sosyn Masanovtar oiqastaghan. Tilge qarsy Qanaghat Jýkeshevter, dinge qarsy Dosym Omarov sekildiler, kino salasynda býginde Órmekter órnek saluda.

 

*                    *                    *

Jahandanu ajdahasy alash dalasyna kelgeli biraz boldy. Ómirding barlyq salasyna azuyn saldy. Bir júpyny ghana mysal, býginde sporttyng jekpe-jek týrinen әlemdik jarystargha qyzdar komandasyn aparmaghan elding dәrejesin jermen-jeksen etetin boldy. Sonymen talshybyqtay nәzik jandy arularymyz әlemdik dodada alysyp-júlysyp, túmsyqtary búzylyp, tepkilesip, keskilesip jatyr. Tura sol sekildi әlemdik kinofestivalidargha aparghan kinonyzdyng sujetinde arsyzdyq kórinisteri bolmasa, qadirli qonaghyna qazysyz tabaq tartqandaysyz.

 

*                    *                    *

Kýnde jaqsy bola ma,

Bir qylyghy jaqqangha?

Oqaly ton tola ma,

Ar-úyatyn satqangha.

Abay

 

Yndyny kepken qúl-qauym syrttyng marapatyna emeshesi ýzilip óletin. «Oskar» alsaq - aq týiening qarny jarylghan quanysh dep saldy taghy bireuisi. Búl kino syilyq alady. Áriyne, búratana elding balasyna bas syilyq joq. Syralghy júrtty sylq etkizer myngha bergen bir jyltyr qaghazdy qolyna ústatar. Ókinishtisi, biz beybaqty búqtyrugha sol da jetip jatyr.

 

*                    *                    *

 

Zamangha jaman kýilemek,

Zamana ony iylemek.

Abay

 

Áneukýni teledidardan kózimiz shalyp qalypty. Sheteldik shou- telebaghdarlama jýrip jatyr. Shou jýrgizushisi zalda otyrghan kópshilik әielderge saual tastady. «U kogo esti mujchina jigalo po vyzovu?» (Kimning jaldamaly oinasy bar?) dep. Masqara bolghanda arasynda bar degenderi tabyldy (bәlki, dayyndap qoyghandary boluy kerek). Al «mende onday joq» degenderine  «Vy - nenormalinaya, vy - frigidnaya, vy - otstalaya jenshina» dep jýrgizushining jatyp kep shýiligip, keyimesi bar ma? Álgi jerde úyaty bar әielder púshayman boldy. Al oinas iyemdengen zinaqorlary zamanauy (sovremennyi), ozynqy (sivilinyi) tanylyp, mereyi ýstem bolyp bir kóterilip qaldy. Búl jәitke qazir siz de jaghanyzdy ústap týrshigesiz. Ol -zandy. Osynday súmdyqtyng shaytan-jәshikten uaghyzyn kýnde tynday berseniz, birazdan song qalypty jaghday retinde qabyldaytynynyzgha kýmәniniz bolmasyn. Ári beriden song jahandanu zamanyndaghy әlemdik ruhaniyat maydanyndaghy ahual osy, aghayyn. Bizding Órmek osynday maydannyng sarbazdarynyng biri.

Payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) hadiysi bar. «Aqyrzamannyng bir belgisi -әdiletsizdik normagha ainalyp, zinaqorlyq jappay etek alady».

Osynday arsyzdyqpen arpalysta ayat pen hadisti kóldeneng tartqannyng enshisine tiyetin atau - islamist, qala berdi - terrorist. Otyzynshy jyldardaghy últ ýshin kýreskenderdi «halyq jauy» degen. Sәken, Iliyas, Túrarlar japonnyng jansyzy, Ahmet, Mirjaqyptardy aghylshynnyng shpiony degen jalamen jusatyp salghan. Býginde halyq jauy jay dýniye. Qazir islamist adamzatqa jau, әlemge - qauipti.

 

*                    *                    *

 

Qazaqiyanyng suyn iship, dәmin tatyp, bizding elde atyn jayghan bauyrlas júrttan shyqqan bir ataqty qaryndastan súhbat alyp otyrghan anqyldaghan bayghús qandasym:

-         Siz - sonday әdemisiz. Qazaq emessiz be? (Vy ocheni simpatichnaya. Vy ne

kazashka?) - degeninde, әlgi qyzdyn:

-         Upasy Allah! (Alla saqtasyn!) - dep yrshyp týspesi bar ma? Uaqyt

óte onysynan tandy. Oghan da shýkir. Biraq fakt saqtauly. Kónilde tereng syzat, súmdyq ókpe qaldy. Sebebin izdedim. Týsinuge tyrystym. O zamanda bú zaman, unitarlyq memlekettegi tituldy últtyng ókili bolu qashan ar bolyp edi? Álgi qaryndastyng sonsha yrshyghany nesi? Keyingi jyldardaghy últ jayly jazghan maqalalar, kinolar legin saraptay kele týsinikti boldy. Jas qyzgha beker ókpeleppin.

Ózin tolerantty, mәdeniyetti, ozynqy (sivilinyi), týsinigi ken,

zamanauy (sovremennyi) kórsetkisi kelgen namysy kem mәngýrt-qandas

әlgi «Kelin» sekildi soraqylyqqa narazylyq tanytpaq týgili aitaqqa erip

maqtaugha beyim. Alayda «Kelindegi» bas keyipkerding ornynda әieli,

qaryndasy, qyzy, ya óz kelini bolghanyn qalar ma edi? Áriyne, qalamaydy! Eger namys degen úghymnyng iyisi bolsa, kókireginde! Anyz negizindegi beynebir tarihy formatta týsirilgen kinonyng aitayyn degeni - «ey, qazaqtar, sender әlgindegidey jәllepten taraghansyndar. Ákeng - belgisiz. Kóringen it saryp ketetin analaryng anau!» Mening kinodan týsingenim sol! Áriyne, osydan song kimning qazaq bolghysy keledi deysin. Onsyz da tili men dininen maqúrym qalt-qúlt etip qalay búrylyp, qayda bezerin bilmey túrghan dýbәra úrpaqtyng qazaq emes qazaqstandyq últ bola saluy sosyn op-onay!

*                    *                    *

Er Nauan (Kenesarynyng inisi Nauryzbay batyr) jau qolyna týskende qanynyng sapasyn, úryghynyng asyldyghyn biletin dúshpan nebir súlularyn kózinen tizip әkelip, qoynyna salmaq bolady. Quatty da jas batyr pysqyryp ta qaramaydy. Jaramaghandyghynan emes, nәpsige berik, namysyna iyeliginen! Erteng óz eline shabatyn úrpaq qaldyrmau ýshin. Áytpese, Nauryzbayda myng Órmek, million qyztekening kýshi bary belgili ghoy! Mine, kino! Mine úlyqtaytyn detali! Biraq ony biletin Órmek qayda!

 

 

*                    *                    *

«Kәri týie qútyrsa jút bolady»

Halyq maqaly.

 

Keremet әnshi әpkemizding anasy jat dinge ótip ketip, sol sektanyng soyylyn soghyp jýrgenine tanqala qinalushy em. Tabylmaghan keybir júmbaqtyng týiini uaqyt óte kele ózinen ózi sheshiledi.  Jaqynda kezekti jantýrshigerlik kino shyqty («Qayrat - chempion»). Sol kinoda tayrandap әlgi әpkemiz jýr. Róli sonday jaghymsyz. Qaytesiz endi. Bir kezde patriottyq әnderin salghanda eldi tamsantqan ónerpaz edi. Din satylghan jerde, adamnyng azghyn keyipke týse saluy qasqaghym sәt eken ghoy!

 

*                    *                    *

 

Qúr aighay, baqyrghan qúlaqqa әn be eken,

Ónersiz shatylghan kisige sәn be eken.

Abay

 

Áy, kino týsirgishter, mysaldy ónerden keltireyin. Konservatoriyada sabaq bergenim bar edi әnnen. Sonda tabighatynan dauys boyauy solghyn, tynysy tar, keneui kem balalar keletin. Týskisi keledi-aq bayghústyn, amal ne - týk joq. Ayaysyn. Qúday bermegendi pende berushi me edi? Dәrmeni bolmaghan song әlgi jazghan nazar audarmaqqa kózi badyrayyp, tamyry adyrayyp, aidary qalshyldap, tizesi dirildep, balapan әtesh qúsap daryldap baghady. Sóitedi de eshkimge ziyany tiymesten auylyna qaytady. Sol sekildi ne boldy senderge? Áne bir rejisser әiel tughaly jatqan әieldi zorlatady, anasyn túnshyqtyrtyp óltirtedi. Áne bireuisi kish etken balagha plenkany qor qylghan. Tughan qyzyn zorlaghan әkeni týsirgenning esining dúrystyghyna kýmәnim bar. Qúzghyn, qodas, eshkimen erekshelenemin dep Órmek bayghús jýr. Nazar tartu ýshin sonshama tómendep, arlaryndy satyp, ne kórindi beybaqtar-au? Ishterindegi dýnie sol ma? «Qazanda ne bolsa shómishke sol ilinedi» deushi edi. Kekili dirildep әn salghan talapker eske týsedi. Daryn - joq. Al nazargha iliktinder. Jer órtep shygharghan attyng nesi múrat?!

Jeztanday әn salghanda, jýzi núrlanyp, tyndaushysynyng janyn lәzzatqa bóleydi. Marjanday tisining arasy ashylghanda súlu ýn ózi tógiledi. Múny qazaq daryn deydi. Darynsyz bayghús dәrmensiz keledi. Dәmesi zory -mýsirkeuge ghana layyq.

 

 

*                 *                 *

Aqsaqal aitty bay aitty

Kim bolsa meyli sol aitty.

Aqyl senbey senbeniz,

Ayat, hadis emes qoy

Kýpir boldym demes qoy.

Qansha qarsy kelseniz,

Nadandargha boy berme

Shyn sózbenen ólseniz.

Abay.

 

Órmek-shaman kóp qúdayshylmyn dep jar salady. «Mening qúdayym - әiel» dep ekilenedi bayghús. Kelesi qúdayy - Úmay, sosyn sheteldikterding pikiri. «Djipke» mingen qazaqqa qyrbay, kottedjben de arasy nashar. «Podkabluchniyk» erkekti qúrmetteydi eken (óz sózi). Órmek - seleksioner. Onyng kinosyndaghy sәbiyde ýsh erkekting qany bar. Al kerek bolsa!  Makedonskiyding әskeri bir otar eshkimen oinas bolghandyghy - kinodaghy eshki kóriniske sebep bolghan kórinedi. Ruhqa bas iygish mýshrik-Órmek ómirden ótken әigili akter Ánuar Moldabekovke súmdyq jiyirkenishti ghaybat aitqan. Kuәgha Qúman Tastanbekovti tartady. Myna Órmek eshki degen súmdyqqa qaldyrdy! Ózi kozel (orys tildiligin aitqanym) bolghan son, elding bәrin teke etkisi kelgen. Masturbasiya degen birdenesin jәne aqtaydy. Ne degen kórgensizdik! Teksizdikting shyny. Netken lastyq! Fransiyalyq Katrin Denev kinosymaghyn maqtapty. «Tayms» jurnalynda amerikalyq Djey Koks degen bireu kórip, esi ketipti. Gollivudtyq basylymda tәnti bop tanyrqap jatqan kórinedi. Qúldy qojanyng bәrekeldisi óltiredi. Kino týkke túrghysyz ekeni beseneden belgili. Nege osynsha maqtaydy dep oilanbaydy eken-au? Mine, qúldyq sananyng aiqyn kórinisi osy!

Qúldyq sana sonday qiyn nәrse, surettep bolmaydy. Qúl әr qadamyn qojanyng nazaryna layyqtap basady. Qojanyng kónilin tanuda qúlday súnghyla eshkim joq. Qoja arqasynan qaqsa, qúl túrghylasyna qoqilanyp súmdyq qylady. Qúl ýshin qojasynan alghan tórt tiyn, túrghylasynan alghan tórt týieden qymbat. Qoja qúlynyng qaltqysyz qyzmetin eskerip, janynyna jaqyndatyp, sәl-pәl jambasyn tórge iyiskettirse boldy (Parijge, Niu-York, Mәskeuge shaqyryp) qúlda es qalmaydy. Baqyttan basy ainalady.  Onday jerde qúldyng óni biyazy, jýni jyghylynqy, jymyp basyp, jymiyp jýredi. Óz túrghylasyna kórsetetin yzbardyng izi de joq jýzinde.

Basqynshy  júrt ór keledi. Búratana elding tómenshik hәm búiyghynqy bolghanyn qalaydy. Jenimpaz júrt shamshyl hәm asqaq keledi. Azattyq әninning asqaq shyqqany onyng jýikesine tiyedi. Ornyn kórsetip aptyghyn basudyng amalyn izdeydi. «Borat» - sol amaldyng basy.

 

*                    *                    *

«Men jastargha senemin...»  Maghjan

Ey, Jas qazaq!

Aghymnan jarylayyn. Qonyrayyp jýrgen edik. Jasyratyny joq, qorlanyp, jasyp jýrgen edik. Kýderi bau shashtay bolyp ýziluge shaq qalghan edi. Serpilip qaldyq. Sergigendeymiz. Bar eken. Eng quanyshtysy jastar eken! Tәube! Namys degen úghym nan tabudyng tasasynda qaldy-au dep qamyghyp jýrgende jarq etkendering janymyzgha qanday sәule qúighanyn bilesinder me, jas qyrandarym! Amandyqtaryna tilektespin, aldaspandarym! Alty basty albastygha aqyra úmtylghan, albyrttarym! Aldarynda ýlken syn baryn baghamdap alghaysyndar. Alashqa jaulardyng ayar keletinin bilgeysinder. Ámbe ayamaydy. Áueli jasytqysy keledi. Jasymay qoysan, ishi órtenip jatsa da, elemegen synay kórsetedi. Eng sonynda esalang etip kórsetip, delqúly ekendigine ózge týgili ózindi nandyryp qony mýmkin. Ras olardyng arqasýieri alysta bolghanymen asqaq. Alayda, itting iyesi bolsa, bórining tәnirisi bar degen qazaq. Biz eshkimning qazanyna qasyq, qambasyna kýrek salghanymyz joq. Bar bolghany taptalghan namys, qorlanghan tariyhqa ara týstik. Endeshe bizdiki on! Sizder aqsyzdar! Aqqa qúday jaq!

 

P.S. «Borsyq úrghan sayyn semiredi». «Órmek - súnghyla» últqa únamaghan sayyn syrtqa únay týsetinin, dini men tilin qorlay týsse, syrttaghy qolpashy qoqyraya týsetinin jaqsy biledi. Sondyqtan sózim Órmekke emes! Momyn Alashym, namysyng oyansyn ÓZINE arnalady!