(Qazaqstan halqy Assambleyasy úsynghan «El birligi» doktrinasyna qarsy toptyng mәlimdemesi)

Qazaqstan halqy Assambleyasy úsynghan «El birligi» doktrinasyna qarsy M.Shahanov bastaghan 2000 mynnan astam ashtyq jariyalaushylar men olardy respublikamyzdyng barlyq aimaghyndaghy qoldaushylar eger biylik últ mýddesi tóniregindegi qordalanghan mәselelerdi oryndamaghan jaghdayda 17-jeltoqsannan bastap ashtyq jariyalaytynyn mәlimdegen bolatyn. Ol talaptar manalar:

1. Bastauyn «amerikandyq últtan» alatyn, qazaq últynyng mýddesin mansúq etetin, Qazaqstan halqy Assambleyasy úsynghan «El birligi» doktrinasyn Almaty qalasynda talqylau uaqytsha toqtatyldy. Respublika kóleminde de osynday qadam jasaudy talap etemiz;

2. Qordalanyp qalghan últtyq mýddelerding sheshimin tabu maqsatynda Preziydent N.Nazarbaevpen derbes kezdesu mәselesin sheshu;

3. «Qazaqstandyq últ» iydeyasyna birjola nýkte qoyatyn, jana últtyq doktrina jasau ýshin ýkimettik, parlamenttik jәne qoghamdyq úiymdar men sayasy partiyalardyng ókilderi engizilgen arnayy komissiya qúru qajet. Al últtyq mýddege janashyrlyqpen qaraytyn azamattardyn, qoghamdyq-sayasy úiymdar men ziyaly qauym ókilderining balama jobasy Qazaqstandaghy barlyq aqparat qúraldarynda jariyalanuy kerek dep bilemiz;

(Qazaqstan halqy Assambleyasy úsynghan «El birligi» doktrinasyna qarsy toptyng mәlimdemesi)

Qazaqstan halqy Assambleyasy úsynghan «El birligi» doktrinasyna qarsy M.Shahanov bastaghan 2000 mynnan astam ashtyq jariyalaushylar men olardy respublikamyzdyng barlyq aimaghyndaghy qoldaushylar eger biylik últ mýddesi tóniregindegi qordalanghan mәselelerdi oryndamaghan jaghdayda 17-jeltoqsannan bastap ashtyq jariyalaytynyn mәlimdegen bolatyn. Ol talaptar manalar:

1. Bastauyn «amerikandyq últtan» alatyn, qazaq últynyng mýddesin mansúq etetin, Qazaqstan halqy Assambleyasy úsynghan «El birligi» doktrinasyn Almaty qalasynda talqylau uaqytsha toqtatyldy. Respublika kóleminde de osynday qadam jasaudy talap etemiz;

2. Qordalanyp qalghan últtyq mýddelerding sheshimin tabu maqsatynda Preziydent N.Nazarbaevpen derbes kezdesu mәselesin sheshu;

3. «Qazaqstandyq últ» iydeyasyna birjola nýkte qoyatyn, jana últtyq doktrina jasau ýshin ýkimettik, parlamenttik jәne qoghamdyq úiymdar men sayasy partiyalardyng ókilderi engizilgen arnayy komissiya qúru qajet. Al últtyq mýddege janashyrlyqpen qaraytyn azamattardyn, qoghamdyq-sayasy úiymdar men ziyaly qauym ókilderining balama jobasy Qazaqstandaghy barlyq aqparat qúraldarynda jariyalanuy kerek dep bilemiz;

4. Jeltoqsan kóterilisine tarihiy-sayasy bagha beru jәne kóteriliske qatysushylardyng qúqyqtyq mәrtebesin sheshu qarastyryluy kerek;

5. Osy jyldyng 4-jeltoqsanynda QazTAG agenttigi taratqan mәlimet boyynsha Qytay Halyq Respublikasyna 1 million gektar jer beruimiz mýmkin degen әngime algha shyqty. Biz búghan týbegeyli qarsymyz;

6. Qazaq tilining memlekettik til mәrtebesin alghanyna 20 jyl tolsa da, әli kýnge deyin memlekettik til turaly arnayy zang joq. Memlekettik tilge degen múnday nemqúraydylyqty bizden ózge birde-bir órkeniyetti elden kezdestire almaysyz. Sondyqtan Qazaqstan Parlamenti «Memlekettik til turaly» zandy tez arada qabyldauy tiyis;

7. Memlekettik tildi damytudyng innovasiyalyq-tehnologiyalyq ortalyghyn qúru jәne qoldanbaly tilmen ainalysatyn arnayy institut ashu da asa qajetti is. Sebebi, HHI ghasyrda qazaq tilin ghylym-bilimnin, ekonomikanyn, bank jýiesinin, salyq salasynyng (t.b.) tól tiline ainaldyru kezek kýttirmeytin mәsele. A.Baytúrsynúly atyndaghy institut teoriyalyq irgeli ghylymmen ainalysudan asa almay otyr. Memlekettik tildi barlyq salagha bir jýiemen endiru ýshin onymen arnayy institut ainalyspay bolmaydy;

8. Tәuelsiz el atanghanymyzgha 18 jyl, qazaq tilining memlekettik mәrtebe alghanyna 20 jyl tolsa da memlekettik tilde 24 saghat habar taratatyn bir telearnanyng bolmauy eldigimizge syn. Tipti keybir telearnalardaghy qazaq tilindegi habarlardyng kóbi týn jarymyna qaray ysyrylghan, nemese audarma úzyn-sonar kinofilimder arqyly qazaq tiline bólingen uaqyt esebinen tolyqtyrylghan. Búl salada da egemendi memleketting ruhyna say jana kózqaras, jana ózgeris qajet;

9. Býgingi tanda Qazaqstannyng aqparat kenistigin Reseyding búqaralyq aqparat qúraldary on-on bes ese basymdyqpen jaulap alghany eshkimge qúpiya syr emes. Keyde kókeyde «Osy biz Qazaqstanda túramyz ba, nemese Resey Federasiyasynyng qaramaghyna enip kettik pe?» degen súraq kóldenendeydi. Halyqqa anda-sanda eldegi shyndyqty aityp túratyn «31-telearna» da Resey alpauytyna satylyp, egemendi aqparattyq tәuelsizdigimizge eleuli dengeyde kólenke týsirdi. Endi Qazaqstangha kelip taraytyn myndaghan Resey basylymdaryna qosylyp, búl arna da Resey iydeologiyasyn algha tarta bastady. Aqparattyq ekspansiyanyng saldarynan memlekettik til órisi kýrt qúldyrady. Sondyqtan Qazaqstannyng aqparat kenistigin basqa elderding iydeologiyasyn nasihattau maqsatynda paydalanugha jol berilmesin.

Osy talaptargha Qazaqstan Respublikasy Preziydenti әkimshiligi mynaday jauap qayyrdy.

«Memlekettik til» qoghamdyq
qozghalysy» respublikalyq
qoghamdyq birlestiginin
tóraghasy Múhtar Shahanovqa

Qadirli Múhtar Shahanúly!

1. Kelisimge sәikes, sizderding úsynystarynyz kelgenge deyin «El birligi» doktrinasynyng jobasyn Qazaqstan halqy Assambleyasy hatshylyghy tarapynan respublika kóleminde talqylau toqtatyla túrady. Sizder úsynystarynyzdy kelesi jyldyng 20-qantaryna deyin berersizder;

2. Sizding ótinishinizdi Elbasyna jetkizuge tyrysamyz. Jalpy Elbasy Astana men Almaty qalalarynda jylyna birneshe mәrte shygharmashyl ziyaly qauymdy, ghylym men mәdeniyet ókilderin qabyldap, ózekti problemalardy talqylap, kezdesip túrady. Sondyqtan júmys kestesine qaray Sizdi jeke qabyldau mәselesin Preziydent ózi derbes sheshedi;

3. Sizderding úsynystarynyzdy arnayy qúrylghan júmys tobynda birigip qarap, ortaq sheshimge kelip, birlesip joba jasaghandy qoldaymyz. Búlaysha ortaq maqsat ýshin birge júmys istegenimiz bәrimizge abyroy bolar edi;

4. Jeltoqsan kóterilisine tarihiy-sayasy bagha beru jәne kóteriliske qatysushylardyng qúqyqtyq mәrtebesin sheshu isin zang shygharu organy - Parlament arqyly jýzege asyrudyng mýmkindigi bar. Úsynys-talaptarynyzdy Parlament Mәjilisining reglamentin saqtay otyryp, engizulerinizge bolady.

Úsynystarynyzdyng bir danasyn Preziydent Ákimshiligine de jiberinizder. Jeltoqsan oqighasynyng 25 jyldyghyna dayyndyq barysynda biz de ony qarap, qoldanugha tyrysamyz;

5. El aumaghynyng tútastyghy Konstitusiyamyzda naqty jazylghan. 1 mln gektar jerdi iygersek degen әngime úsynys qana. Ata-babamyzdyng amanat etken qazaqtyng jeri basqa memleketterge satylmaydy.

Qazaqstan Respublikasynyng Jer kodeksining 23-babynda tauarly auyl sharuashylyghy óndirisin jýrgizuge jәne orman ósiruge arnalghan jer uchaskeleri shetel azamattarynyn, azamattyghy joq adamdardyng jәne sheteldik zandy túlghalardyng jeke menshigine berilmeytindigi naqty jazylghan;

6. «Memlekettik til turaly» arnayy zang qabyldau jayynda úsynys birazdan beri kóterilip jýr. Bastamashyl top tarapynan әzirlengen zang jobasy 2008 jylghy 23 mausymda Premier-Ministr K.Q.Mәsimovtyng tóraghalyq etuimen ótkizilgen «Memlekettik til sayasatyn odan әri jetildiru jónindegi Komissiya» otyrysynda qaralghan bolatyn.

Otyrystyng hattamasy boyynsha zang jobasy Ádilet ministrligine úsynylghan edi.

Qazirgi kezde reglamentke sәikes búl jobagha jan-jaqty zandyq-normalyq saraptama jasaluda.

Búlargha qosymsha taghy mynany aitamyz.

Memlekettik tilding súranys ayasyn meylinshe keneytu maqsatynda qazirgi qoldanystaghy birneshe zandar men normativtik aktilerdi qayta qarap, múqiyat saraptau jónindegi júmystar jýrgizuge tapsyrma berildi.

Sonday-aq, «Memlekettik tildi bilu - qazaqstandyq әrbir azamattyng mindeti» degen tújyrymdy is jýzinde qalyptastyru ýshin «QazTEST» jýiesi jasalyp jatyr. «Azamattardyng qazaq tilin mengeru dengeyin baghalau tehnologiyasy» atty memlekettik standarttar bekitilmekshi. Osy standarttargha sәikes, keleshekte memlekettik qyzmetke keletin ýmitkerlerden memlekettik tildi bilu talap etiletin bolady.

Tilderdi damytugha qatysty 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamany әzirleu barysynda da memlekettik tilding mәrtebesi naqty eskeriletin bolady;

7. Qazaq tilindegi týrli baghdarlamalardy ornalastyru, jýieleu, damytu isi jana tehnologiyalargha say ghylymy túrghyda saraptaluy qajet.

Soghan oray, memlekettik til sayasatyn qazirgi zaman talabyna sәikes ghylymy saraptay alatyn, әleumettik-lingvistikalyq zertteulermen ainalysatyn  Áleumettik-lingvistikalyq ghylymiy-zertteu ortalyghyn ashu jobalanyp otyr.

Aldaghy uaqytta, osy baghytta tiyanaqty júmystar jýrgiziletin bolady;

8. Tәuelsiz elding ruhyna say jana kózqaras pen jana sipattaghy telebaghdarlamalar әzirleu - kýn tәrtibinde túrghan mәsele.

Ýstimizdegi jyldyng 6-aqpanynda Qazaqstan Respublikasynyng «Búqaralyq aqparat qúraldary turaly» Zanyna engizilgen ózgerister men tolyqtyrular osyny kózdeydi. Yaghni, memlekettik tildegi habardyng ýles salmaghy tәulik boyynda (әrbir 6 saghat sayyn) teng dәrejede taratalyp otyruy tiyis.

Sóitip, qazirgi tanda televiziyalyq jәne radio baghdarlamalarynyng memlekettik tildegi aptalyq kólemi uaqyty jaghynan basqa tildegi habarlardyng jiyntyq kóleminen kem emes. Osydan bylay memlekettik tilding ayasyn keneytu maqsatynda memlekettik tildegi habarlardyng ýlesin arttyrugha barynsha manyz berilmek.

Qoldanystaghy zannamalargha sәikes BAQ-taghy tildik normalardy saqtau jónine túraqty baqylau jýrgizip, tiyisti sharalar qoldanyp otyru Mәdeniyet jәne aqparat ministrligine mindetteldi.

Elbasynyng tapsyrmasymen Qazaqstanda sifrlyq televiydeniyege kóshu ayasynda tek memlekettik tilde habar taratatyn 3 telearnanyng tújyrymdamasy әzirlenude.

Olar aqparattyq-tanymdyq, әleumettik-mәdeni, tarihiy-patriottyq baghyttaghy telearnalar bolady dep otyrmyz.

Arnalardyng bireuin - «Mәdeniyet», kelesisin - oqu-aghartushylyq baghyttaghy «Zerde», al býldirshinderge arnalghanyn «Balausa» dep ataghan jón shyghar.

Arnalardyng attaryna baylanysty oilarynyzdy aityp, olardyng tújyrymdamasy turaly úsynystar jiberulerinizge bolady;

9. Memleketimizding aqparattyq qauipsizdigi jayynda alandauynyz óte oryndy.

Búl ýshin eng aldymen óz elimizdegi búqaralyq aqparat qúraldarynyng sapasyn arttyrugha úmtyluymyz qajet. Olardyng bәsekelestik qabiletin kýsheytu kerek. Búl problemany qazaq tildi BAQ-targha memlekettik tapsyrysty kóbeytu arqyly sheshuge bolady.

Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi osy baghytta júmystar jasap jatyr. Olar qazaq tilindegi búqaralyq aqparat qúraldaryna beriletin memlekettik tapsyrys kólemin jyl sayyn úlghaytuda. Sonday-aq qazaq tilinde shygharylatyn kitaptargha da memleket tarapynan qomaqty qarajat bólinude. Búl jayynda naqty derekterdi osy ministrlik beretin bolady.

Qúrmetpen,
Preziydent Ákimshiligi
Basshysynyng orynbasary                             M.Áshimbaev

Qoyylghan talaptardyng biylik tarapynan, negizinen, sheshim tabuyna oray M.Shahanov jәne onyng qoldaushylary 17-jeltoqsanda belgilengen ashtyq jariyalau aksiyasyn toqtatatynyn mәlimdeydi. Osyghan deyin ýkimetke san mәrte úsynylsa da jogharydaghylar mýlde nazar audarmay kelgen últ pen til tóniregindegi problemalargha biylikting qúlaq asuy jәne ony oryndaugha uәde etui qoghamdyq kýshterding jenisi ekeni dausyz. Áytse de әdebiyet, óner, qogham, partiya qayratkerleri, merzimdi basylym basshylary, Jeltoqsan kóterilisine qatysushylar, zeynetkerler men jas buyn ókilderi atynan qúrylghan ashtyq jariyalau shtaby biylikting óz uәdesi mýddesinen shyghuyn qadaghalap otyrady.

16-17 jeltoqsan kýnderi saghat 11-de M.Shahanov bastaghan últ ziyalylary Respublika alanyna baryp Tәuelsizdik kýnine jәne Jeltoqsan kóterilisi qúrbandaryna arnap gýl shoqtaryn qoyady. Alayda el, últ, til mýddesi tóniregindegi problemalardy ózderining jeke mýddesine búrghysy keletin keybir arandatqysh toptardyng boy kórsete bastaghany belgili bolyp otyr. Sondyqtan mәsele mәnine tereng boylay almaghan keybir jastarymyzdyng әlgindey toptardyng jetegine ketip qalmauyn qalaymyz.